1-11-13802/9
1 1-11-13802 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13802 (11230113876, 1223010101068, 11230117073) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Z.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9; § 266 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Enge Selg...
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13802 (11230113876, 1223010101068, 11230117073) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Z.V süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9; § 266 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Enge Selge Süüdistatav Z.V
ik: XXX, Leedu Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ P , elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 22.01.2012 kuni 23.01.2012.
Varasem karistatus:
p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta, § 74 lg 2 alusel vangistus 7 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 5 kuud, katseaeg 2 aastat;
järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 74 lg 2 järgi vangistus 7 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus
alusel vangistus 1 aasta 1 kuu. Vabanes Vanglast
Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 09.09.2011 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 320 eurot. Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON
toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.
karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud .
kinnipidamise aeg 22.01.2012 kuni 23.01.2012 so. 2 päeva, lugedes mõistetud ärakandmata karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Z.V suhtes kohaldamata, jättes selle
täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.V temale määratud 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja
täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all ( mnt 85 . Tallinnas, tel 6 127 742)
kontrollnõudeid:
• elada alalises elukohas: XXX,
• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,
• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.02.2012.
määratud kaitsjale makstud tasu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 35
(kolmkümmend viis) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaksteist) kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 19 (üheksateist) euro ja 19 (üheksateist) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank
või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.V, 1-11-13802, kaitsjatasu“. 11. Z.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180
lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 36
(kolmkümmend kuus) euro ja 25 (kakskümmend viis) euro sendi kaupa kuus tasuda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr
ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13. Jätta KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel Z.V-lt välja mõistamata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 14. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel välja mõistetav riiklikul ekspertiisiasutusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil ekspertiisi nr 11E-SS0271 tegemisel
tekkinud kulu 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel Z.V-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 15. Rimi Eesti Food AS esitatud tsiviilhagi 25,17 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Z.V-lt Rimi Eesti Food AS kasuks 25 (kakskümmend viis) eurot ja 17 (seitseteist) senti.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad
ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse
otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
Z.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes viimase aasta jooksul on toime
pannud vähemalt kaks vargust, so 02.05.2011 a kell 19.00, mille eest karistati teda Põhja Prefektuuri 02.05.2011 a otsusega, ning 09.09.2011 a kell 16.40, mille eest karistati teda Põhja Prefektuuri 09.09.2011 a otsusega, uuesti 08.09.2011 kella 19.10 paiku viibides Tallinnas, Kiili
ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist kaks pakki kohvi „Paulig“
maksumusega 7,09 eurot pakk, kogumaksumusega 14,18, ja pudel viskit „Grants“
maksumusega 10.99 eurot, kaupa kogumaksumusega 25,17 eurot, peitis kauba jope põue ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata.
Seega Z.V olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Z.V süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 5-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 28.05.2010 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, taas viibides 22.01.2012 kella 13:00 paiku Tallinnas, Rotermanni 12 asuvas „Bershka“ kaupluses, pani toime
tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist OÜ-le Apranga BEE kuuluva nahkjope maksumusega 69,99
eurot mille järel läbis kassa ja turvaväravad kauba eest maksmata. Vaatamata sellele, et turvaväravad andsid häiret, Z.V turvatöötaja silme all üritas põgeneda, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.
4
Seega Z.V pani toime KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava
kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,
avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Z.V ´t süüdistatakse selles, et tema 17.08.2011 kella 04.10 paiku tungis valdajate ALja ATtahte vastaselt ebaseaduslikult sisse Tallinna linnas XXXkorterisse. Seega pani Z.V oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastase võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Z.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas
end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on
põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.
Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:
Episood 08.09.2011
• 08.09.2011 koostatud kannatanu Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 08.09.2011 kell 19:07 Rimi Eesti Food AS-i kaupluses Tammsaare SÄM pani meesterahvas omale põue 2 pakki
Paulig kohvi ja Grants viski, kokku kaupa 25,17 euro väärtuses ning väljus kauplusest jättes võetud kauba eest tasumata. 09.09.2011 peeti nimetatud noormees kinni Kadaka SÄM-is. (t/l 2)
• 29.09.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks salvestus CD-plaadil Tammsaare Säästumarket videokaameratest. Faili vaatamisel oli
näha, et 08.09.2011 kell ajavahemikul kella 19:07:21 kuni 19:07:29 meesterahvas mustade
pükstega, musta jopega, mustade juustega, olles müügisaalis, võttis riiulilt kaks korda mingit kaupa ja ei pannud kaupa käes olevasse ostukorvi vaid olles kaamera poole seljaga, askeldas kaup käes jope piirkonnas (foto nr 1-4). Kell 19:10:14 meesterahvas olles näoga kaamera poole
vaatas mingit kaupa ning tema jope oli punnis (foto nr 5). Kell 19:10:53 olles alkoholiosakonnas meesterahvas võttis riiulilt mingit kaupa ja lahkus osakonnast (foto nr 6). (t/l 4-8, krim.asi 11230113876)
• 30.09.2011 koostatud kannatanu esindaja TJ’i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 08.09.2011 kella 19:10 ajal Tallinnas, Kiili 19 asuvast kauplusest Tammsaare Säästumarket varastati Rimi
Eesti Food AS-ile kuuluvat kaupa summas 25,17 eurot, nimelt kaks pakki kohvi Paulig (maksumusega 7,09 eurot pakk) ning Grants viski (maksumusega 10,99 eurot). Rimi Eesti Food AS esitab tsiviilhagi summas 25,17 eurot. (t/l 9-11, krim.asi 11230113876)
• 30.09.2011 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 08.09.2011 õhtul läks kauplusse Tammsaare Säästumarket. Kaupluse müügisaalis peitis teistele märkamatult oma jope põue kaks pakki kohvi; samuti võttis
pudeli viskit, mille peitis ka jope põue. Kassas millegi eest ei tasunud ja väljus kauplusest. Nimetatud kauba müüs tundmatutele inimestele. (t/l 14-16, krim.asi 11230113876)
• Väljatrükk kiirmenetluse 02.05.2011 otsusest väärteoasjas, millest nähtuvalt Z.V-le mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 24 eurot. (t/l 48-49, krim.asi 11230113876)
• Väljatrükk kiirmenetluse 09.09.2011 otsusest väärteoasjas, millest nähtuvalt Z.V-le
mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 320 eurot. (t/l 52-53, krim.asi 11230113876)
• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustataval puudus 2010 aastal sissetulek. (t/l 55, krim.asi 11230113876)
• 22.01.2012 koostatud OÜ-le Apranga BEE avaldusest nähtuvalt peeti kaupluses Bershka
Rotermanni 12, Tallinn, kinni isik, kes püüdis varastada meeste nahkjopet väärtuses 69,99 eurot. Jope tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 2, krim.asi 12230101068)
• 22.01.2012 koostatud tunnistaja KK ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.01.2012 tuli kahtlane
isik kauplusesse Bershka, Rotermanni 12, Tallinn. Tunnistaja kutsus turvamehe, kes jäi
kaupluse ukse taha ootama. Kui nimetatud isik kell 13:00 ajal kauplusest väljus, hakkasid
turvaväravad piiksuma, turvamees võttis isiku kinni. Seejärel isik põgenes, rüseluse käigus kukkusid isikul taskust välja tangid, isik jooksis teisele korrusele ja viskas jope põrandale maha. Isik püüdis varastada meeste nahkjopet väärtusega 69,99 eurot. Turvaelement oli katki lõigatud.
Väravad piiksusid jopesse peidetud turvakleepsude tõttu. Jope tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 3, krim.asi 12230101068)
• 23.01.2012 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistas ta end süüdi ja selgitas, et 22.01.2012 lõuna paiku, võttis Rotermanni müügikeskuse
kauplusest ühe jope ja peitis endale põue. Enne seda eemaldas jopelt turvaelemendid. Kui
möödus turvaväravatest, andsid nad häiret ja kohe tuli tema juurde turvatöötaja, kes pidas ta
kinni ja palus tagasi kauplusesse minna. Z.V hakkas liikuma tagasi kauplusesse, aga järsku pani jooksu, võttis jope põuest ja viskas selle põrandale. Turvatöötaja pidas Z.V uuesti kinni. Kahetseb tehtut. (t/l 7-9, krim.asi 12230101068)
• Teatis Karistusregistrist, millest nähtuvalt on Z.V karistatud varem kriminaalkorras 5 korda: - Harju Maakohtu 25.10.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta, § 74 lg 2 alusel vangistus 7 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 5 kuud, katseaeg 2 aastat; - Harju Maakohtu 25.10.2006 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 järgi vangistus 9 kuud; - Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 65 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, § 424, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 74 lg 2 järgi vangistus 7 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 11 kuud katseaeg 2 aastat, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuud; - Harju Maakohtu 02.02.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud, § 65 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 1 kuu; - Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu. Vabanes Vanglast 28.02.2011 pärast karistuse kandmist. (t/l 11-36, krim.asi 12230101068)
• Väljatrükk Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusest, millega Z.V karistati otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu. (t/l 37-38, krim.asi 12230101068)
Episood 17.08.2011
• 18.08.2011 koostatud kannatanu AL ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.08.2011 kell 04:10 kuulis kannatanu viibides ühetoalises korteris aadressil XXXköögis askeldamist. Kööki minnes
kannatanu karjatas, lõi ühe korra võõrast meesterahvast näo piirkonda, haaras rinnust kinni, lükkas võõra meesterahva rindkere üle aknalaua ning viimane kukkus tänavale. Isik toibus ja
liikus Tehnika tänava suunas. Korter asub esimesel korrusel, köögiaken oli jäetud
tuulutusasendisse. Aknal murdmisjälgi ei tuvastatud. Peale võõra meesterahva lahkumist avastas kannatanu, et temalt ja tema elukaaslaselt oli varastatud esemeid 262 euro väärtuses, sissetungimisega kahju ei tekkinud. (t/l 6-10, krim.asi 11230117073)
• 17.08.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav
sündmuskoht aadressil Tallinn, XXX(viiekordese korterelamu esimesel korrusel ühetoaline
korter). Korteri aken oli maast umbes 2,3 meetri kõrgusel. Maja välispinnal oli horisontaalne karniis. Vaatluse hetkel oli aken avatud asendis. Korterisse pääses läbi ukse, mille mõlemad lukud olid välisel vaatlusel terved. Köögiavast vaadatuna oli vasakus seinas aken. Vastasseinas ja paremas seinas oli töötasapind. Põranda uurimisel langevas külgvalguses leiti parempoolsest tagumisest
nurgast jalatsijäljefragment. Jalatsijälg fotografeeriti ja talletati želatiinkile abil. Aknalaua töötlemisel leiti aknapiida alumisel serval nahapapillaarkurrustiku jäljed, mis paiknesid suunaga
jäljes avastati nahapapillaarkurrustiku tunnuseid. Jälg talletati daktokaardi abil sündmuskohajälgede kaardile. (t/l 18-26, krim.asi 11230117073)
• 23.11.2011 koostatud ekspertiisiakti nr 11E-SS0271 eksperdiarvamuse kohaselt
sündmuskoha vaatlusel 17.08.2011 Tallinnas XXX aknaraamilt ja aknalaualt avastatud ning
kolmele nummerdatud tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku
jälgede
fragmentidest võimaldas isiku identifitseerimist aknaraamilt tõmmiskilele kopeeritud üks
sõrmejälje fragment. Isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti ei olnud jätnud
kontrollitav NZ. Isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi oli jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Z.V (snd 20.11.1979) vasaku käe nimetu sõrmega. (t/l 36-38, krim.asi 11230117073)
• 06.12.2011 koostatud kahtlustatava Z.V ülekuulamisprotokolli kohaselt augusti kuus, öösel kohtus Kosmose kino taga Slavaga. Slava on käesolevaks hetkeks surnud. Sel ööl oli Slava vasaku käe peopesa katki ja verine. Slava rääkis, et ta ronis üle aia ja tegi käe
katki. Slava ütles, et käis korteris, näitas süüdistatavale hõbedast värvi fotoaparaati ja
mobiiltelefoni №kia. Slava ütles, et ta võttis asjad, kuid kui kuulis politsei sireene, hakkas kartma ja lahkudes ronis üle aia lõigates oma käe katki. Samuti näitas Slava talle 500 kroonist sularaha tähte, mille ta oli korterist võtnud. Sai teada Slava käest, et viimane oli korterist võtnud ka sularaha 20 eurot, sest ostsid selle eest õlut. Slava rääkis, et korterisse jäid veel kuldehted
ning palus need tal ära tuua. Seejärel läksid XXXtänavale. Slava näitas talle seal ühe maja
avatud akent. Slava jäi seisma staadioni aia nurga juurde, tema aga ronis lahtise akna kaudu sisse. Kui akna kaudu korterisse sisse ronis, siis tegi ilmselt liiga palju müra, oli kahe jalaga
akna juures kui kööki tuli korteri peremees, kes teda lõi ja ta kukkus seetõttu aknast välja.
Seejärel jooksid mööda tänavat, mis on Staadioni kõrval, minema. Raha, mille Slava oli korterist varastanud, jõid koos maha. Fotoaparaadi ja mobiiltelefoni kohta ütles Slava, et ta pidi
need ära peitma. Kui Slava käis XXXtänava korteris vargil, siis tema kaasas ei käinud. Ise
XXXkorterist mitte midagi võtnud ei ole. Kui hakkas korterisse ronima, siis ta jalanõud olid
kõva tallaga ja need libisesid, mistõttu vahetas Slavaga jalanõud ära ja seejärel ronis alles korterisse sisse. (t/l 40-44)
• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustataval puudus 2010 aastal sissetulek. (t/l 58-59, krim.asi 11230117073)
Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud
kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava
Z.V süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i ja OÜ Apranga BEE
avaldusi, kannatanu esindaja TJ’i ütlusi, kannatanu AL ütlusi, tunnistaja KK ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti nr 11E-SS0271 eksperdiarvamust, kiirmenetluse
02.05.2011 ja 09.09.2011 otsuseid väärteoasjades, teatist Karistusregistrist, 28.05.2010 Harju Maakohtu otsust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 järgi. Varasemalt on süüdistatavat kriminaalkorras
karistatud 5 korda, viimati Harju Maakohtu 28.05.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, millise karistuse kandmiselt Z.V vabanes 28.02.2011.a.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistuse ärakandmisest vabanemise
järgselt väärteokorras karistatud 15.08.2011, 02.05.2011 ja 09.09.2011 toime pandud KarS §
218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning inkrimineeritud varguse ja varguse katse pani ta toime 08.09.2011 ja 22.01.2012. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et ta on lühikese aja jooksul korduvalt toime pannud vargusi. Selline käitumine näitab, et varguste
toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav
KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku
omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 22.01.2012 püüdis süüdistatav
võõra vallasasja seaduslik valdaja saab aru sellest, et ta püüab varastada nende kaupa. Kui turvatöötaja süüdistatava kinni pidas koos varastatuga, rabeles süüdistatav lahti ning põgenes,
visates varastatu maha. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine on hinnatav võõra
vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes.
Kuivõrd üks süüdistatavale inkrimineeritud vargustest viidi lõpule ja teine jäi katse
staadiumisse, asub kohus seisukohale, et kuritegude kogumis tuleb kuriteod kvalifitseerida lõpuleviidud vargustena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod tuleb
kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi so. võõra vallasasja äravõtmisena avalikult, kuid
vägivalda kasutamata, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava Z.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.08.2011 kella 04.10 paiku tungis valdajate AL ja AT tahte vastaselt Z.V ebaseaduslikult sisse Tallinna linnas XXX korterisse. Arvestades sisenemise viisi, so sisenemist akna kaudu ning varast kellaaega, leiab
kohus, et sellised käitumise tehiolud viitavad otseselt sellele, et süüdistataval puudub ruumi
valdaja luba ruumi sisenemiseks ning sellist sisenemist tuleb hinnata omavolilise, seega
ebaseadusliku sissetungimisena Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava
käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena so KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteona.
Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 25,17 euro nõudes, milline
sisaldab endas varastatud kauba väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad kaubad varastas Z.V, kes seda
on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi
on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või
moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine
täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Z.V poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 25,17 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on
tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju
tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju
tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste
vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Z.V-lt Rimi Eesti Food AS-i kasuks.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline
karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 266 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo
toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta.
Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka
inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom. Seejuures näitavad süüdistatava karistusandmed seda, et süüdistataval ei ole legaalset sissetulekut olnud aastaid. Samas nähtub
karistusandmetest ka seda, et süüdistatavat on korduvalt karistatud kümnete väärtegude
toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on senini tasumata ning rahalised kohustused
sissetuleku puudumist, temal lasuvate rahaliste kohustuste suurust ja kuriteo iseloomu, leiab
kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning süüdistatava
suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud varem 5 korral, väärteokorras korduvalt. Tema suhtes on kahel korral jäetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata ja ühel korral on teda tingimisi ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmiselt, kuid sellele vaatamata on kõigil
juhtudel kohaldamata jäetud vangistused täitmisele pööratud uute kuritegude toimepanemise
tõttu. Taolised andmed viitaksid sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi
teinud varasematest karistustest. Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü ning tekitatud varalise kahju
suurusest. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse ja ühe varguse katse toimepanemises, tema tekitatud varaline kahju ei ole oluline, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla
ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.
Süüdistatavale KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette
nähtud rahaline karistus või vangistus kuni ühe aastani. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe sellelaadse süüteo toimepanemises, millega varalist kahju ei tekkinud, leiab kohus, et
süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras.
Arvestades seda, et süüdistatav pani toime erinevad kuriteod erineval ajal ja erineva tahtlusega, leiab kohus, et mõistetavad karistused eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest tuleb liita täies ulatuses.
Arvestades süüdistatava karistusandmeid peaks üheselt asuma seisukohale, et süüdistatavale
mõistetav karistus kuuluks reaalsele ärakandmisele. Samas on süüdistatavale inkrimineeritud tegude vahel mõnekuulised vahed ning käesolevaks ajaks on süüdistataval legaalne sissetulek
ning alaline elukoht, mida ta jagab venna perega. Seega on tal olemas ka sotsiaalne tugi. Arvestades nimetatud asjaolusid ning süüdistatava kahetsust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse kohene täitmisele pööramine ei ole siiski otstarbekas ning kohtu arvates
võib mõistatava karistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdistatava
käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes tõestada
oma soovi jätkata õiguskuulekat käitumist, säilitades ka käesoleval ajal raskustega saadud
töökoha ja sissetuleku. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja süütegude toimepanemise regulaarsust, ei pea kohus võimalikuks määrata katseaega päris miinimummääras.
Kuivõrd süüdistatava sissetulek on suhteliselt väike ning süüdistataval lasub ka muid rahalisi kohustusi, leiab kohus, et osa väljamõistetavast menetluskulust tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel
jätta riigi kanda, jättes selle süüdistatavalt välja mõistmata ning välja mõistetav osa tuleb
määrata tasumisele ositi, kuivõrd kogu ulatuses menetluskulu tasumine käib süüdistataval ilmselgelt üle jõu.
Märt Toming kohtunik