1-24-1680/41 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-1680

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Marina Ninaste, Mario Truu

Kriminaalasi

Jevgeni Laugali süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 ning § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg

16. oktoober 2025

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Jevgeni Laugal, kaitsja vandeadvokaat

Leelo Viil ja ringkonnaprokurör Marge Voogma

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Jevgeni Laugal ja süüdistatava kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

Süüdistatav

Jevgeni Laugal, isikukood: 37403295234, asukoht:

Viru Vangla; varasemalt kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Välja maksta riigieE.T. vest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Vanalinna

Advokaadibüroo kaudu 791,90 eurot, sealhulgas käibemaks 146,30 eurot,

vandeadvokaat Leelo Viilile süüdistatav Jevgeni Laugalile määratud korras

õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.

3. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Jevgeni Laugali kanda.

Süüdistatav Jevgeni Laugalil tasuda väljamõistetud menetluskulud otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Prokuratuur esitas Jevgeni Laugalile järgmise süüdistuse:

2. Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatakse J. Laugalit selles,

et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 20. veebruari 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-

3314 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega:

2.1.

6.veebruaril 2023 kella 20.00 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere

külas XXX talus lõi tahtlikult E.T. it korduvalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel

kannatanu kukkus pikali maha, ja seejärel lõi maas lamavat kannatanut veel korduvalt

rusikaga näkku, põhjustades sellega E.T. ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu

ninast ning hematoomid ja turse silmade piirkonnas;

2.2.

16. aprillil 2023 kella 00.30 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX

korteris 57 lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevat ja koos temaga ühises elukohas

elavat A.K. i juustest kinni hoides korduvalt näoga vastu põrandat, põhjustades sellega A.K.

ile füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu ninast, muhu ja hematoomi otsmiku

piirkonnas, huule turse ja suu sisemised marrastused;

2.3.

22. juunil 2023 kella 01.50 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX

korteris 57 lõi tahtlikult temaga kooselulises suhtes olevale ja koos temaga ühises elukohas

elavale A.K. ile raamitud ikooniga vastu pead, seejärel lõi käega kannatanule näo piirkonda

ning istus maha kukkunud kannatanule kaksiratsi peale ja lõi veel kannatanut korduvalt käega

vastu pead ja nägu ning kägistas A.K. i, põhjustades sellega A.K. ile füüsilist valu ja

tervisekahjustused – verejooksu ninast ja vigastuse huule piirkonnas.

3. KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi süüdistatakse J. Laugalit selles, et tema isikuna,

keda on Viru Maakohtu 20. veebruari 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3314 karistatud

KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega, ründas 4. detsembril 2023 kella

20.50 paiku Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 tahtlikult tapmise

eesmärgil oma elukaaslast A.K. i. Kõigepealt lõi J. Laugal naist korduvalt rusikaga näkku ja

vastu pead, mille tagajärjel kukkus kannatanu põrandale ning seejärel tiris kannatanut juustest

ja lohistas juustest kinni hoides mööda põrandat, tagus maas lamavat kannatanut rusikaga

vastu pead ja nägu ning lõi jalgadega pea ja keha piirkonda. Kui A.K. il õnnestus vahepeal

põgeneda korterist, siis järgnes J. Laugal naisele trepikotta ja tõmbas trepikotta põgenenud

naise juustest kinni hoides pikali ning lohistas juustest tirides korterisse tagasi, kus jätkas

peksmist. Siis võttis J. Laugal kööginoa ja ütles A.K. ile, et lööb ta maha ning lõi tapmise

eesmärgil A.K. i mitu korda noaga keha erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas

piirkondadesse, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid. Seejärel väänas J. Laugal

kannatanu maha, istus kaksiratsi kannatanu peale, lubas A.K. il silmad välja torgata ja

valmistus enda elu eest võitlevat ning ennast kaitsta üritavat kannatanut nuga käes edasi

lööma ja tapma, kuid tahtlik tapmine jäi temast olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna

korteriukse taha saabus politsei, kes nõudis ukse avamist ja korterisse laskmist ning sundis

sellega J. Laugalit oma tapmise plaani muutma. Peksmise ja noaga löömisega põhjustas J.

Laugal A.K. ile suurt valu ja tekitas tervisekahjustused: 8 pindmist torke-lõike ja lõikehaava

vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel

ja labakäel, parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal, nahamarrastused vasaku

reie eespinnal ja nahaalused verevalumid parema silma ümbruses.

Maakohtu otsus

4. Viru Maakohus 19. detsembri 2024. a otsusega karistati J. Laugalit KarS § 121 lg 2 p-

de 2 ja 3 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi 16 aasta

pikkuse vangistusega. Maakohus luges KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega ning mõistis J. Laugalile liitkaristuseks 16 aasta pikkuse vangistuse.

Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja 16. aprill 2023 ehk 1 päeva

karistusaja hulka, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aasta 11 kuu 29 päeva

pikkuse vangistuse, mille kandmise alguseks on 5. detsember 2023.

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav 6. veebruari 2023. a süüteo episood

5. A.K. i sõnul olid suhted alguses normaalsed, kui ta 6. jaanuaril 2023 koos J. Laugaliga

elama asus. Tema ütluste kohaselt oli esimene kord, kui J. Laugal vägivallatses 6. veebruaril

2023, kui Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Ebavere külas XXX talus tema sünnipäeva

peeti.

6. J. Laugali süü selles episoodis on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu E.T. i

ütlustega, kes nägi õe elukaaslast sel õhtul esmakordselt. Kui ta oma õega peomeeleolus

tantsis, hakkas J. Laugal teda süüdistama, et ta käperdab oma õde ning lõi teda seejärel

korduvalt rusikaga näkku. Kannatanu helistas ise Häirekeskusesse, kuid politsei saabudes

kartis ta J. Laugali juuresolekul politseile tõtt rääkida, sest ta kartis uuesti peksa saada.

Seepärast ütles, et ta kukkus. Seda, et J. Laugali juuresolekul isikud rääkida ei julgenud,

nähtub korduvalt ka hilisemates episoodides kogutud tõenditest.

7. Ootamatu rünnaku toimumist kirjeldatud viisil kinnitas ka A.K. , kes oli politsei

saabudes üllatunud, et E.T. ei tahtnud rääkida, mis tegelikult oli toimunud. E.T. i nägu oli

katki, kuid politseile ütles ta, et kukkus ja keegi vastupidist ka ei väitnud. Seda, et J. Laugal

ka A.K. i ema E.A. i ees vabandas, kinnitas viimane ka ise, kes koju tulles nägi, et E.T. il oli

parem silm täitsa kinni ning vasakust oli veri välja jooksnud, see oli pilukil. Tema tegi ja

edastas hiljem ka menetlejale foto, millel on näha E.T. ile tekitatud vigastused – hematoomid

ja turse mõlema silma piirkonnas. Foto on tehtud samal õhtul, s.o 6. veebruaril 02.2023 kell

23.30.

8. Tunnistajate K.A. i ja T.V. ütlused käesolevas süüteo episoodis olulist tõenduslikku

kaalu ei oma, kuna olles küll sünnipäevapeol, nemad rünnakut ei näinud ja teavad sellest vaid

kuulduna teistelt isikutelt.

9. J. Laugali enda segast ja vastuolulist versiooni, justkui oleks A.K. ise E.T. ile „matsu“

andnud, ei toeta ükski kogutud tõend ja seepärast hindab kohus tema ütlused

ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist kõrvale.

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav 16. aprilli 2023. a süüteo episood

10. Kohtuliku uurimise käigus leidis tuvastamist, et nii J. Laugalil kui A.K. il olid

ettekirjutused tarvitada depressiooniravimeid, kuid samal ajal tarvitati ühiselt ka alkoholi,

mille käigus tekkisid tülid nii ravimite kuuluvuse, nende jagamise kui ka armukadeduse

ajendil.

11. 16. aprillil 2023 kella 00.30 paiku lõi J. Laugal A.K. i juustest kinni hoides tahtlikult

korduvalt näoga vastu põrandat, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustused – verejooks ninast, muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, huule turse ja

suu sisemised marrastused.

12. 16. aprillil 2023 kell 00.35.55 tegi K.R. kõne häirekeskusele, milles teatas, et tal oli

telefonikõne enda sugulase J. Laugaliga ja et Jevgeni peksab enda naist. Tunnistajana

kohtuistungil antud ütluste kohaselt räägivad nad Jevgeniga vahel harva telefoni teel. Sel

korral kuulis ta kõne taustal ärritunud naisterahva häält ning kui tema kõne jäi lahtiseks ja

jätkus, siis ta kuulis kisa ning naist ütlemas, et ära tee, tal on valus. Jevgeni käskis vait jääda.

Ta kuulas natuke ja katkestas kõne. Selleks, et asjad ei läheks väga ebameeldivaks, tegi ta

instinktiivselt kõne Häirekeskusesse.

13. Kohale saabunud politseile avaldas J. Laugal koheselt, et A.K. kukkus ja sellest on tal

ka vigastused. Ta ei lasknud A.K. el endal rääkida, vaid segas korduvalt vahele, rääkides et ta

ise kukkus. A.K. nuttis ja lõpuks hakkas ka ise korrutama, et ta tõesti kukkus. Mõlemad olid

silmnähtavalt alkoholijoobes. Sündmuskoha olustik on fikseeritud vormikaamera salvestistel.

14. Alles siis, kui saabus kiirabi ja kannatanu eemaldati kööki, tunnistas A.K.

politseiametnik R.S. ele ja kiirabitöötajale, et Jevgeni oli tal juustest kinni võtnud, tirinud teda

ja hakkas teda peaga vastu põrandat peksma. A.K. oli küll alkoholijoobes, kuid adekvaatne ja

pole alust arvata, et ta oleks valetanud. Tunnistaja R.S. e tehtud fotodel on näha nutetud

silmadega kannatanu, kellel on muhk ja hematoom otsmiku piirkonnas, suu on katki ja verine

ning seljas olev valge hommikumantel on üleni verega koos. Fotod on tehtud 16. aprillil 2023

kell 01.15. Kiirabikaardil fikseeriti abikaasade vaheline tüli, vägivald, otsmiku hematoom,

huule turse, suu sisemised marrastused, kerge peavalu.

15. J. Laugali ütluste kohaselt oli ta sel päeval A.K. ega eelnevalt riidu läinud, kuna

viimane nõudis temalt tablette. Ta keeldus, sest teadis, et A.K. võtab pidevalt tema tablette ja

seepärast oli oma ravimid ära peitnud. Kui A.K. tablette ei leidnud, tuligi ta süüdistatavale

kallale. Siis jooksis A.K. koridori ja kukkus trepist alla ning vigastas ennast.

16. Süüdistatava ütlused ei riimu muude kogutud tõenditega. Väidetava kukkumise

versiooni on J. Laugal väljamõelnud ning kannatanut selles osas ka mõjutanud, mis tingis

kannatanu poolt selle versiooni kinnitamist tema juuresolekul. Ka selles süüteo episoodis

hindas kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need ei ole kooskõlas teiste

tõenditega.

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav 22. juuni 2023. a süüteo episood

17. 22. juunil 2023 tekkisid J. Laugalil ja A.K. il taaskord ravimitega seonduvad

erimeelsused, mis päädisid kuriteo toimepanemisega, s.o kella 01.50 paiku Lääne-Virumaal

Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 lõi J. Laugal tahtlikult temaga kooselulises

suhtes olevale ja koos temaga ühises elukohas elavale A.K. ile raamitud ikooniga vastu pead,

seejärel lõi käega kannatanule näo piirkonda ning istus maha kukkunud kannatanule kaksiratsi

peale ja lõi veel kannatanut korduvalt käega vastu pead ja nägu ning kägistas A.K. i,

põhjustades sellega füüsilist valu ja tervisekahjustused – verejooksu ninast ja vigastuse huule

piirkonnas.

18. Sellel korral kutsus politsei välja J. Laugal, kes tegi Häirekeskusesse kõne, et

elukaaslane on vaja hullumajja viia, kuna ta pööras ära. Küsimusele, kuidas elukaaslane ära

pööras, vastab teataja, et tuli kägistama, võttis teataja tabletid ära. Kägistamine toimus tund

või pool tagasi, ravimeid on võtnud kahe päeva jooksul. Aadress on XXX -57. Taustal on jälle

kuulda naisterahva häält, mis ütleb „aga see kuidas sa mind peksad“. Teataja ütleb, et ta ei

lase naisel uksest välja minna.

19. Kannatanu A.K. i ja tunnistaja T.V. ütlused kattuvad omavahel. Mõlema sõnul lõi J.

Laugal A.K. i, istus kaksiratsi rinnal ja kägistas teda ning lõi ikooniga pähe. Ikooniga löömist

kinnitab J. Laugal ka ise ning kõnes häirekeskusele räägib ka kägistamisest, kuid omistab

selle tegevuse kannatanule, püüdes kohtu hinnangul sel viisil ennast süüst distantseerida.

20. J. Laugal toob kannatanu vigastuste põhjuseks alati trepist kukkumise, mis aga ei ole

eluliselt usutav, kuna kohtule esitatud fotode ning kiirabikaartide põhjal ei ole sellist tüüpi

vigastused nagu A.K. il fikseeriti tõenäolised ka korduva kukkumise korral.

21. Ka selles süüteo episoodis hindas kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks,

kuna need ilmselgelt ei riimu muude kogutud ja kohtus uuritud tõenditega.

22. Süüdistatava J. Laugali poolt toimus kõigis kehalise väärkohtlemise episoodides

vastavalt kannatanute korduv löömine käe ja rusikaga näkku ning pea piirkonda, näoga vastu

maad löömine ja kägistamine süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanute

ütluste kohaselt kasutas J. Laugal kasutas nende suhtes vägivalda, mille tagajärjel nad tundsid

valu ja said tervisekahjustused.

23. Käesolevas asjas on kannatanutel tuvastatud valu tekkimine korduvatest löökidest käe

ja rusikaga näo ja pea piirkonda, juustest tirimine, näo vastu põrandat tagumine ja

kägistamine, mille tagajärjel tekkisid E.T. ile tervisekahjustused – verejooksu ninast ning

hematoomid ja turse silmade piirkonnas ning A.K. il verejooksu ninast, muhu ja hematoomi

otsmiku piirkonnas, huule turse, vigastuse huule piirkonnas ja suu sisemised marrastused.

24. J. Laugali toime pandud teod täidavad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu: löömine

põhjustas kannatanutele valu ja lisaks ka kerged tervisekahjustused. Tõendamist on leidnud ka

asjaolu, et süüdistatav pani teo toime sellal, kui tal oli kehtiv karistus teise isiku kehalise

väärkohtlemise eest ning J. Laugal pani teo toime A.K. i kui temaga lähisuhtes oleva isiku

suhtes, mistõttu on täidetud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu

objektiivne ja subjektiivne koosseis. Teod on toime pandud otsese tahtlusega ja õigusvastasust

ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav 4. detsembri 2023. a süüteo episood

25. Kannatanu A.K. i sõnul ei teadnud ta 2023. aasta jaanuaris J. Laugaliga koos elama

asudes mehe kriminaalset tausta ja esimesel kuul olid suhted normaalsed. Hiljem süüdistatav

rääkis talle mõnest kuriteost, kuid mitte kõikidest. Kannatanu sõnul meeldis J. Laugalile

lahtise käega vastu nägu lüüa ja need olid väga ootamatud. Iseloomustas teda kui äkilist

survestavat manipulaatorit, kes pärast palus vabandust ja andis lubadusi, et vägivald enam ei

kordu. Perioodil enne 30. juulit 2023, kolis süüdistatav vähemalt kolm korda tema korterist

välja, oma ema juurde sama trepikoja teisele korrusele. J. Laugal oli iga kord paari päeva

pärast kannatanu juures tagasi, kuigi ta tahtis nende suhte ära lõpetada. Selle tingis suuresti J.

Laugali perekonna surve, et ta mehe tagasi võtaks.

26. Peale juunikuu episoodi elasid nad koos, kuni 2023. aasta juuli lõpus pandi J. Laugal

purjuspäi sõitmise eest neljaks kuuks vangi. Siis otsustas ta kindlameelselt, et lõpetab suhte ja

andis sama aasta novembris ka süüdistatavale teada, et ta J. Laugalit enam tagasi ei võta ja ei

allu enam viimase manipulatsioonidele.

27. J. Laugal sai vanglast välja 2023. aasta novembri lõpus. 4. detsembril 2023 planeeris

kannatanu süüdistatavaga tõsiselt rääkida. Nad jõid veini ning teades süüdistatava äkilist ja

ootamatut iseloomu, siis pani kannatanu oma telefoni läbi video tegemise salvestama, kuna

vaid heli ta salvestama panna ei osanud. Video katkes WhatsAppi kõne tõttu, helistajaks oli J.

Laugali sõber A.S. Saksamaalt. Süüdistatav ütles, et naine on otsustanud ta maha jätta.

Saksamaa sõber ütles, et kui nad ikka kokku ei sobi, siis ei ole hullu, et naisi on veel.

Süüdistatava ja tema Saksamaa sõbra vaheline kõne oli häälkõne, mis oli valjuhääldile

pandud. Seejärel J. Laugal ründas teda sõnagi lausumata. Kõigepealt lõi teda lahtise käega

vastu nägu ja siis rusikaga. Kannatanu kukkus ja J. Laugal peksis teda jalgadega edasi. Sõber

palus kannatanu karjumise peale süüdistataval peksmine lõpetada.

28. Siis tuli süüdistatava ema T.L. ja ütles, et mida nad karjuvad, terve trepikoda kuuleb.

Süüdistatav lõi kannatanut veel paar korda. Kannatanu sai korterist välja ja kukkus trepikojas

trepiastmele. J. Laugal haaras tal juustest kinni, tõmbas juustest hoides pikali ning lohistas

juukseid pidi tuppa tagasi. J. Laugal peksis teda edasi ja T.L. tuli nende vahele. T.L. üritas

teda löökide eest kaitsta, kuid sai ise rusikaga pihta. J. Laugal ütles, et lööb ta raisa maha.

Seda ütles hiljemgi veel.

29. Seejärel läks süüdistatav kööki noa järele ning tuli tagasi nuga käes. J. Laugal tuli

sellise hooga, et kannatanu kukkus vannitoa põrandale pikali. Süüdistatav tuli talle kaksiraksi

peale ja ütles, et ta pussitab kannatanul silmad peast välja ja tapab ta aeglaselt ning

piinarikkalt. Vannitoas lõi J. Laugal teda kohe noaga.

30. Kannatanu üritas vastu hakata. Mingi hetk sai süüdistataval jõud otsa, ta tuli tema pealt

maha ja läks elutuppa. Siis tõusis kannatanu vannitoast püsti, läks istus diivani ääre peale, sest

tal käis pea ringi ja ta ei tundnud end hästi. Süüdistatav sai telefonikõne või sõnumi oma

vennalt G.L. lt, kes ütles, et ta ei ole enam süüdistatava vend. Siis J. Laugal ütles kannatanule,

et tema pärast ei ole tal enam venda ja lõi talle noaga selga, mispeale tundis kannatanu valu ja

survet. Süüdistatav tahtis veel lüüa, kuid siis käis uksele tugev koputus.

31. Koputajaks oli politsei ja süüdistatav ütles neile, et oodaku. Koputus käis edasi.

Süüdistatav ütles, et ta otsib võtit, aga korteri välisuks oli libliklukuga. J. Laugal läks kööki ja

tuli sealt teise noaga tagasi ja istus tema vastu. Seejärel lõi ennast vasakusse reide ja kõhtu.

Süüdistataval ei läinud esimese löögiga nuga kõhtu, siis ta lõi jõulisemalt. Seejärel surus

süüdistatav verise noa käepideme kannatanule kätte. Kannatanu mäletab hästi, et noa käepide

oli soe ja verine, see oli vastik ja ebameeldiv. Ta mõtles, et milline psühhopaat ise ennast

lööb. Kannatanu roomas koridori ja sai ukse lahti ning peale seda rohkem ei mäleta.

Järgmistest hetkedest mäletab ta, et oli pikali ja tal oli rinnus ääretult valus, seejärel oli ta

kuskil kile sees ja kiirabi ilmselt viis teda alla. Ta mõtles, et kas ta on juba laibakotis. Edasi

mäletas seda kui haiglas hakati rinda õmblema.

32. A.K. i ütlused on läbivalt kõigis episoodides sündmuste toimumise asjaolude kohta

olnud adekvaatsed, veenvad ja usaldusväärsed. Need haakuvad muude kogutud tõenditega.

33. Asjaolu, et A.K. tarvitab erinevaid ravimeid ja samal ajal alkoholi, ei muuda tema

ütlusi ebausaldusväärseteks ega anna alust teda valetamises süüdistada. A.K. i valetamisele

ning sellele, et ta on väidetavalt peast segane, kes tuleks hullumajja viia, viitas järjekindlalt J.

Laugal.

34. Objektiivse pildi sündmusest annavad XXX -57 Tamsalus asuva sündmuskoha

vaatlusprotokoll koos plaanskeemi ja fotodega CD-plaadil, samuti kahe noa vaatlusprotokoll

koos fotodega, mis riimuvad usaldusväärselt kannatanu A.K. i ütlustega. Sama eesmärki

täidavad vormikaamerate videosalvestised ning häirekeskuse kõnesalvestis.

35. 4. detsembri 2023. a episoodis kogutud tõendid kinnitavad seda, et J. Laugal ei

suutnud leppida sellega, et kannatanu oli otsustanud ta maha jätta ning ründas seetõttu

kannatanut.

36. Tõendatud on, et kui politsei rünnaku ajal uksele koputas, valetas J. Laugal neile, et

otsib võtit, kuigi seda tegelikult vaja ei olnud, kuna uks oli seestpoolt libliklukuga avatav.

Samuti ei saanud ta olla ka siis juba noahaavadega nagu ta ise väitis, sest ta kõndis ise ukse

juurde, et politseinikega suhelda ja siis läks tuppa tagasi. Ta venitas ukse avamisega, et ennast

korduvalt noaga lüüa, veeretamaks süü rünnaku toimepanemise eest küüniliselt A.K. i kaela.

J. Laugal on kohandanud oma ütlusi vastavalt teistele kogutud tõenditele ning üritanud need

viia kooskõlla tema versiooni toetavate tunnistajate ütlustega, mis muudab ütlused

ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks.

37. Kannatanu A.K. , vastupidiselt J. Laugalile rääkis toimunust kohe ning tema näol on

tegemist siira, vahetu ja kergelt mõjutatava ning manipuleeritava isikuga, kes kohtu hinnangul

ei ole suuteline loetud minutite jooksul käigupealt välja mõtlema sellist sündmuste käiku, ega

valetada selliselt, et kõik asjaolud klapiksid nii hästi ning ütlused riimuksid veatult muude

tõenditega. Tema ütlused ei ole ajas muutunud. Kannatanu versioon kattub ka kõigi

neutraalsete tunnistajate ütluste ja muude kogutud tõenditega. Seevastu J. Laugali ning tema

sugulaste ja sõprade ütlused ei ole kooskõlas ajaliselt ega ka loogiliselt.

38. J. Laugal on oma ütlusi ajas muutnud. Kohtuistungil selgus, et väidetavat videokõnet

ei ole üldse toimunudki ning kõned ei saanud toimuda sellises järjekorras nagu väitis J.

Laugal. A.S. e ütlused on vastuolus muude asjas kogutud tõenditega ning ta valetab.

39. J. Laugali kindlat soovi kannatanu tappa kinnitavad kaudselt ka tunnistaja A.V. i

ütlused, kes kuulis eelneval päeval ehk 3. detsembril 2023 maja ees, kui J. Laugal ütles A.K.

ile et lööb ta maha.

40. Tähtsust ei oma, et kannatanule tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud. J. Laugal

nautis, mida ta tegi ning tema soov, mida ta ka selgesõnaliselt väljendas, oli kannatanu tappa

aeglaselt ja piinarikkalt ning seetõttu ei jõudnudki ta rohkem vigastusi tekitada. Ta lubas

kannatanul kõri läbi lõigata, silmad välja pussitada ning moonutada tema suguelundid. Plaan

jäi pooleli ja tapmine lõpule viimata ainult tänu sellele, et politsei saabus sündmuskohale vaid

loetud minutite jooksul peale kõnet Häirekeskusesse ning seda, et kannatanu ellu jäi, ei saa

kuidagi lugeda J. Laugali vastutust ja karistust kergendavaks asjaoluks.

41. J. Laugali venna G.L. ütluste kohaselt helistas talle 4. detsembri 2023 õhtul kella 19–

20 paiku ema ehk T.L. , kes ütles, et J. Laugali ja A.K. i elukohas oli mingi kisa või asi, et

seal mingi karjumine käib, et helistagu vennale, et mis seal toimub. Ta helistaski kohe J.

Laugalile, kes ütles, et kõik on korras, et natukene riidlesid ja ongi kõik. Lõpetas kõne ja

helistas emale tagasi, et kõik on korras.

42. Häirekeskusesse 4. detsembril 2023 kell 20.54 tehtud kõnes seletas tunnistaja C.I. et:

„See vanem proua, kelle poeg seal on, tema helistas mulle, kutsus, ta oli käinud üleval, ta

ütles, et see on õudne, mis seal toimub. Tal on endal nii paha, et ma olen praegu tema

juures… Ta ütles, et oli võtnud noa. Palun tulge ruttu…“ Seega teadis ja mõistis T.L. , kui

tõsine oli olukord kannatanu ja süüdistatava juures. Ta lahkus nende juurest just siis, kui J.

Laugal läks kööki nuga tooma. Oma poega tundes oli tal alust arvata ja karta, mis võib

juhtuma hakata ning seepärast asus tema ka abi otsima.

43. Nii A.K. i kui ja J. Laugali vigastuste raskusastmete tuvastamiseks määrati

kohtuarstlikud ekspertiisid. A.K. i vigastuste kohta koostatud ekspertiisiakti 23E-AOI0362

kohaselt esinesid A.K. il pindmised torke-lõike- ja lõikehaavad (kokku 8) vasakul pool

rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel ja labakäel,

parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal; nahamarrastused vasaku reie

eespinnal; nahaalused verevalumid parema silma ümbruses. Torke-lõike ja lõikehaavad

vasakul pool rindkere ülaosas, vasakul rinnanäärmel, vasakul pool seljal, vasakul küünarvarrel

ja labakäel, parema randmeliigese siseküljel, vasaku reie eespinnal (vigastused nr 1–7 ja 9, vt

vigastuste kirjeldus) on tekitatud teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, võimalik, et

noaga. Pindmised marrastused (kriimustused) vasakul reiel (vigastus nr 9) võisid olla

tekitatud küünistamisel, samas ei saa välistada, et need vigastused võisid olla saadud nt

noaotsa riivava löögi tagajärjel. Nahaalused verevalumid parema silma ümbruses ja parema

abaluu kohal on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (nt

rusikaga või muu sarnase esemega). Haavad nr 1–3, 5–7 ja 9 paiknevad kehatüve eespindadel

ja jäsemetel, seega ei saa lõplikult välistada, et need võisid olla tekitatud kannatanu enda

poolt; samas on võimalik, et vigastused nr 3, 7 (lõikehaavad parema randmeliigese ja vasaku

II-III sõrme vahelises piirkonnas) võisid olla saadud enesekaitse käigus kehasse suunatud

noalöögi tõrjumisel. On äärmiselt vähetõenäoline, et vasakul pool seljal paiknev haav

(vigastus nr 4) võis olla tekitatud kannatanu enda poolt. Kõik kannatanul sedastatud

vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise

tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat. (I kd, tl 85–94).

44. J. Laugali vigastuste kohta on koostatud ekspertiisiakt 23E-AOI0363, mille kohaselt

esinesid J. Laugalil kehavigastustena torke-lõikehaavad vasakul reiel, paremal pool alakõhul

ja

rindkere

vasakul

poolel,

lõikehaav

paremal

küünarvarrel

ning

nahamarrastused/kriimustused vasakul pool kaelal. Haavad reiel, kõhul ja rindkerel on

tekitatud löökidest noaga, haav küünarvarrel tõmbamisest/lõikamisest noa või mõne muu

analoogse vahendi lõikeservaga, nahamarrastused-kriimustused kaelal võivad olla tekitatud

tõmbamisest/kratsimisest sõrmeküünte või mõne muu sarnase esemega. Kõik J. Laugalil

esinevad kehavigastused võivad olla tekitatud omakäeliselt, kuid lõikehaav küünarvarrel võib

olla ka tekitatud enesekaitse käigus kehasse suunatud noalöögi tõrjumisel. J. Laugalil

esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise

tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. (I kd, tl 117–125)

45. Mõrv on tapmise raskem koosseis, mille järgi subsumeeritakse tapmine, kui esineb üks

või mitu KarS §114 lõike 1 punktides loetletud asjaolu ning puuduvad §-de 115 ja 116

tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja subsumeerimisel tuleb

neile kõigile viidata. Otsese tahtluse tuvastamisel on seega ainutähtis tahtluse intellektuaalne

element: tahtlus on otsene ka siis, kui tapja kannatanu surma tegelikult ei soovi, ent teo

toimepanemisel saab aru, et see on tema teo vältimatu tagajärg.

46. Vastutus tapmiskatse eest eeldab eelkõige tahtlust põhjustada teise inimese surm.

Tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud

kehavigastustest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise

vahendit ja selle kasutamist, süüdlase käitumist enne ja pärast teo toimepanemist.

47. Tegemist oli korduvate noalöökidega kannatanu pihta, mis kinnitab, et tegemist ei

olnud pelgalt valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste tekitamise tahtlusega,

kuivõrd iga järgnev löök suurendab eluohtliku tervisekahjustuse ja ka surma saabumise

tõenäosust märkimisväärselt. Noalöögid elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere, tõendab

omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades teadlikult kannatanule

kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, teadis süüdistatav kindlalt, et

kannatanu sureb. Asjaolu, et löögid toimusid minutites mõõdetava lühikese aja jooksul enne

politsei saabumist, kinnitab kasutatud vägivalla niisugust intensiivsust, et J. Laugal sai väga

hästi aru, et sellise tegevuse tagajärjel kannatanu sureb. J. Laugali tahtlust tõendab ka nuga

kui teo toimepanemise vahend, mis tekitab juba iseenesest raskemaid tagajärgi. Lisaks

ähvardas J. Laugal ka enne kannatanut tappa ning kordas seda ähvardust ka peksmise ja noaga

löömise ajal korduvalt.

48. Teo toimepanemise viisi ja süüdistatava käitumist aluseks võttes oli tegu toime pandud

kavatsetusega. Seda kinnitavad tapmiseks valitud vahend, löökide arv, kiirus ja sihipärasus.

Tõendatud on ka see, et J. Laugal kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel ja tema

tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi kannatanut terariistaga korduvalt elutähtsasse piirkonda,

põhjustades sellega kannatanule suurt valu ja tervisekahjustusi. Sündmuskoht oli rohkete

veremäärdumistega. Seega sai J. Laugal väga hästi aru, milline tagajärg saabub.

49. Kuna J. Laugal lõi kannatanut noaga elutähtsate organite piirkonda, iseloomustab tema

tegu äärmuslik ohtlikkus. Pärast noalööke ei kontrollinud ta mingil viisil sündmuste edasist

käiku ning oleks löönud kannatanut veel noaga, kui ukse taha ei oleks saabunud politsei.

Kannatanu surma hoidis ära vaid politsei kiire reageerimine ja õigeaegne meditsiiniabi.

Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis J. Laugali

poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just

tema ettekujutus kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest. Seega võib

kannatanu vigastuste väljanägemine tegelikust raskemana rääkida pigem süüdistatavate

tapmistahtluse kasuks kui kahjuks.

50. Asjaolule, et J. Laugal oli arvestanud kannatanu surma saabumisega ning sellega

sisimas nõustunud, viitab ka tema käitumine peale toimepandut. Politsei saabumisel lavastas

J. Laugal kiiresti enda väidetava ründe kannatanu poolt, lüües ennast ise korduvalt noaga, sest

ta sai väga hästi aru, et tappes kannatanu ajal, kui politsei on kohe uksest sisse astumas, ei

päästa teda raskest karistusest enam miski.

51. Korduvus (KarS § 114 lg 1 p 4) ehk retsidiivsus on toimepanijat iseloomustav tunnus,

mille kohaldamine eeldab, et süüdlane on toime pannud vähemalt kaks iseseisvat tapmist. J.

Laugal on isik, keda on Viru Maakohtu 20. veebruari 2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-

3315 karistatud KarS § 113, § 121 ja § 141 lg 1 järgi 13-aastase vangistusega. See karistus

kehtib.

52. Analüüsides kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leidis maakohus, et J. Laugalile

süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud. Ta on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine

õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus

53. J. Laugalile karistuse mõistmisel arvestas kohus süütegude arvu, raskust ja laadi ning

süüdistatava isikut. Karistusregistri kohaselt on tal 5 kehtivat karistust, muuhulgas erinevate

raskete isikuvastaste kuritegude eest. Käesolevas kohtuasjas, katsestaadiumisse jäänud

tapmise (mõrva), aga ka kehalise väärkohtlemise eest karistuse mõistmisel on kohtu

hinnangul kaalukaid asjaolusid, mis tingivad karistuse mõistmise üle selle keskmise määra,

arvestades kannatanu suhtes rakendatud vägivalla intensiivsust aga ennekõike J. Laugali

käitumist pärast teo toimepanemist ja kohtus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

J. Laugali puhul puuduvad. J. Laugal on välja mõelnud eluliselt mitteusutavad ja teiste

tõenditega mittehaakuvad versioonid kõigis temale inkrimineeritud süütegudes enda süüst

vabastamiseks, mis iseloomustab tema suhtumist toimepandud tegudesse.

54. Kohus nõustus prokuröriga, et J. Laugali süü on keskmisest suurem, sest kannatanu

suhtes rakendatud vägivald oli ulatuslik – kolm kiiret noalööki rindkerre ja selga ehk

elutähtsasse piirkonda ja soov veel noaga lüüa. Süüdistatav ründas noaga kannatanut, kellel ei

olnud relva ja kes oli seetõttu süüdistatavaga võrreldes selgelt ebavõrdses olukorras. Samuti

lavastas süüdistatav küüniliselt kannatanu poolse ründe lüües ennast korduvalt noaga. Lisaks

on ta vägivallakuritegude episoodides hoidnud kannatanut pidevalt hirmu all ja sundinud teda

rääkima väidetavat kukkumise juttu ning kannatanuga manipuleerinud. Hiljem, J. Laugalist

eemal olles andis kannatanu asjakohaseid ja tõeseid ütlusi.

55. J. Laugali süü suurust mõjutatavaid asjaolusid kogumis hinnates asus kohus karistuse

eripreventiivseid ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades seisukohale, et J. Laugali süü

jääb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemisel üle sanktsiooni keskmise määra piiridesse.

56. Kohus nõustus prokuröriga täiel määral selles, et J. Laugalile mõistetava karistuse

eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega.

Apellatsioonid

57. Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsuse peale esitas apellatsiooni J. Laugal, kes

ei ole nõus mõistetud karistusega ning palub teha kohtul õiglane lahend.

57.1.

Kohus on J. Laugali süüdi mõistnud mineviku tegude eest. Ta ei ole kedagi tapnud ega

invaliidistanud ja keegi pole tema teo tõttu viibinud haiglas. Hoopis A.K. tahtis süüdistatavat

ära tappa, mida ta on ütlustes tunnistanud. Kannatanul oli võimalus J. Laugal süüdlaseks teha

ja seda ta uurijaga käsikäes tegi. A.K. on psüühiliselt väga ebastabiilne ja haiglane – ta on

mitu korda proovinud sooritada enesetappu.

57.2.

J. Laugal palub muuta teo kvalifikatsiooni, sest tema ei ole kedagi tapnud ega

vigastanud. Samuti palub süüdistatav vähendada karistust, sest praegusel juhul on tema pigem

kannatanu. J. Laugal on kohtupingis tänu oma mustale minevikule.

57.3.

Haigusloost nähtub, et süüdistatavale tekitas noavigastused kannatanu, mitte süüdistav

ei lõikunud ennast. Süüdistatava „tapahimu“ on prokuröri välja mõeldud. Kohus pole

tähelepanu pööranud faktile, et süüdistatavale tekitatud haavad on saadud enesekaitsel. Kui J.

Laugal oleks tahtnud tappa oma elukaaslast, oleks ta ammu surnud. Kodutülides toimunud

tapmiste puhul on keskmise karistuse pikkus 7 aastat. J. Laugalile mõisteti 16 aastat teo eest,

mida ta pole korda saatnud. Prokurör arvas hüpoteetilise mõtte ajendil, et süüdistatav tahtis

A.K. i tappa.

58. Viru Maakohtu 19. detsembri 2024. a otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatava

kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes palus tühistada maakohtu otsuse J. Laugali

süüditunnistamises KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teha uus

otsus, millega mõista J. Laugal süüdistustes õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõista J.

Laugalile kergem karistus KarS § 60 kohaldamisega.

59. Maakohus on otsuses ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikkunud

kriminaalmenetlusõigust. Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid

järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava

kahjuks. Kohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita J. Laugali süüd ja ta tuleb kõigis

süüdistustes õigeks mõista.

59.1.

Kriminaalasjas on KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud episoodis

tõendamiseseme asjaolude osas on sisuliselt vaid üks süüstav tõend, milleks on kannatanu

ütlused. Käesoleva kohtuasja keskseks küsimuseks on kannatanu ütluste usaldusväärsus.

59.2.

J. Laugali ütlused on olnud detailsed ja konkreetsed ja ta on loogiliselt põhjendanud

oma väiteid eluliste asjaoludega. Apellant leiab, et kuivõrd süüdistatava ütlused on käesolevas

kriminaalasjas kogu menetluse vältel olnud järjepidevad ja ka eluliselt usutavad, siis neid

tuleks kohtuotsuse tegemisel arvestada.

59.3.

Eluliselt usutav pole süüdistatava poolt ise endale noaga elutähtsasse piirkonda

eelkirjeldatud vigastuse tekitamine.

59.4.

Kannatanu ütlused on üks tõend teiste hulgas ning pole alust anda talle teiste

tõenditega, sh süüdistatava ütlustega võrreldes suuremat kaalu. Ükski tõend ei lükka

tõsikindlalt ümber süüdistatava versiooni toimunust ja ei kinnita tema süüd.

59.5.

J. Laugalil oli võimalus A.K. ile tekitada märksa raskemaid ja ka surmavaid vigastusi,

kui see oleks olnud tema eesmärk. J. Laugalit ei takistanud objektiivsed ning tema tahtest

sõltumatud asjaolud. Käesoleval juhul isegi kui lugeda tõendatuks süüdistatava poolt

kannatanu noaga löömine, ei saa sellise tegevusega surma või eluohtlike tervisekahjustuste

põhjustamist pidada tõenäoliseks, kuivõrd löögid ei olnud kuigi jõulised.

59.6.

Kohus märkis, et J. Laugal lõi kannatanut noaga ülakehasse ehk elutähtsate organite

piirkonda, mistõttu iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Kohtu hinnangul

süüdistatava poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje – kannatanu surma – hoidis ära

vaid politsei kiire reageerimine ja õigeaegne meditsiiniabi, mis muutis J. Laugali poolt

vallandatud kausaalahela kulgemist. Selle maakohtu arutluskäiguga ei saa nõustuda. A.K. i

vigastuste kohta koostatud ekspertiisiakti nr 23E-AOI0362 kohaselt ei olnud kannatanu

vigastused eluohtlikud.

59.7.

Maakohtu otsusest ei nähtu piisavad põhjendused süüteokoosseisu subjektiivse

koosseisu tunnuste esinemise kohta. Käesoleval juhul ilmselt A.K. ise ega ka teised isikud ei

suhtunud varasematesse tapmis-ähvardustesse tõsiselt, kuivõrd alkoholijoobes oli ähvarduste

ja ebatsensuursete väljendite kasutamine süüdistatava ja kannatanu puhul tavapärane

suhtlemise viis.

59.8.

Maakohus märkis, et süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just see, milline oli

tema ettekujutus kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest, mitte niivõrd

vigastuste tegelik raskus. Kaitsja arvates kannatanul ei esinenud arteriaalset verejooksu, ta oli

teadvusel ning isegi kui J. Laugali poolt kannatanu löömine lugeda tõendatuks, oli süüdistatav

ilmselt võimeline aru saama, et tema löögid ei olnud jõulised.

59.9.

Kohus leidis, et kuna politsei jõudis sündmuskohale üllatuslikult kiiresti, siis jäi J.

Laugalil väga vähe aega ja ta ei jõudnud enam kannatanut tappa. Sellisele seisukohale asudes

ei ole maakohus tuginenud tõenditele, vaid üksnes oletanud kirjeldatud asjaolusid.

Tõenäoliselt oleks süüdistataval olnud võimalus ka kannatanut uuesti lüüa olukorras, kus

politseitöötajad ei ole veel korteris. Seega J. Laugal vaatamata reaalsele võimalusele A.K. ile

intensiivsemalt vigastusi põhjustada, tekitas talle pindmised ja kiiresti paranevad haavad, mis

iseloomustab üheseltmõistetavalt tema tahtlust. Subjektiivse kooseisu realiseerimine ei ole

tuvastatav. Eeltoodust tulenevalt võib J. Laugali teos, kui see tõendatuks lugeda, olla KarS §

121 lg 2 p-de 2 ja 3 koosseis.

59.10. J. Laugalil võis esineda hädakaitseseisund ja hädakaitseõigus õigusvastase ründe

tõrjumiseks. Ümber lükatud ei ole süüdistatava väide, et ta tajus reaalset ohtu oma elule ja

tervisele, kuna kannatanu oli agressiivne ning konfliktne. Käesoleva teo tehiolud ja üldine

kontekst võivad viidata süüdistataval kaitsetahte olemasolule.

60. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et J. Laugal on pannud toime KarS §

121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 6. veebruaril 2023, 16. aprillil 2023 ja 22.

juunil 2023.

60.1.

6. veebruari 2023 episoodis tuleks silmas pidada, et kõik ülekuulatud isikud olid ühe

ehk kannatanu pere liikmed, millest tulenevalt võib pidada usutavaks, et üksteist toetatakse.

Määravaks tõendiks selles osas on kannatanu ütlused. Kui kohus võtab need süüdimõistva

otsuse tegemisel aluseks, siis selle süüstava tõendi usaldusväärsuses ei peaks jääma mingeid

kahtlusi, sest kannatanu ütlused vastuolulised ning kahtlused ei ole kõrvaldatud.

60.2.

16. aprilli 2023. a episoodis on A.K. i jutt ebaselge ning ta on esitanud mitu erinevat

versiooni juhtunust, mistõttu ei saa üksnes kannatanu ütlustele tuginedes teha süüdimõistvat

kohtuotsust. J. Laugal ise seletas, et läks sel päeval A.K. iga riidu tablettide pärast, tuli

süüdistatavale kallale ja seejärel kukkus trepist alla ning vigastas ennast. Episoodis on küll

fikseeritud A.K. i vigastused, aga usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas kannatanu need

vigastused sai, ei ole. J. Laugal on andnud kannatanu vigastustega seonduvalt usutava

selgituse, mis ei ole muude tõenditega ümber lükatud.

60.3.

22. juuni 2023. a episoodis on tähelepanuväärne, et politseitöötajad käisid kohal ja

fikseerisid olukorra, kus A.K. oli märka rohkem ärritunud kui J. Laugal.

60.4.

Kehalise väärkohtlemise episoodidega seonduvalt tuleks silmas pidada, et kõigil

juhtudel käisid sündmuskohtadel politseitöötajad, kes peaksid oskama hinnata sarnaseid

situatsioone, ohtlikes olukordades adekvaatselt reageerida ja vajalikel juhtudel ka

õigusrikkuja kinni pidada. Ühelgi juhul ei peetud aga vajalikuks J. Laugalit kinni pidada ning

neid episoode ei hakatud ka kiiresti menetlema.

61. Kui ringkonnakohus ei nõustu süüdistatava õigeksmõistmisega või talle

inkrimineeritud kuriteo ümberkvalifitseerimisega, võivad esitatud asjaolud olla kohtuotsuse

apellatsiooni korras tühistamise ja mõistetud karistuse kergendamise aluseks.

61.1.

Maakohus leidis, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Selle seisukohaga ei saa

nõustuda. J. Laugali väiksele süüle viitab asjaolu, et tegemist oli kuriteo katsega ning

kannatanule ei põhjustatud olulisi vigastusi.

61.2.

J. Laugal on süüdi tunnistatud esimese astme kuriteo katses, kuid KarS § 25 lg 6

kohaselt süüteokatse puhul võib sellisel juhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut. Tunnistades J.

Laugali süüdi kuriteokatses KarS § 25 lg 2 – §114 lg 1 p 4 järgi, pidanuks maakohus igal

juhul kaaluma KarS § 25 lg 6 kohaldamist ehk võimalust mõista karistus alla sanktsiooni

alammäära, kuivõrd selleks on olemas nii süü suurusega seonduvad kui isikulistest asjaoludest

tulenevad alused.

62. Isegi kui lugeda tõendatuks J. Laugalile inkrimineeritav mõrvakatse, ei ole

toimepandud kuriteokatse sellise intensiivsusega, mis ei anna alust kaaluda KarS § 60

kohaldamist. Rünnatud õigushüve sai kahjustatud vähesel määral, kuivõrd kannatanule

tekitatud füüsiliste tervisekahjustuste intensiivsus ei olnud suur.

63. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus

võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) peaks arvestama ka

süüdlase isikut. Tunnistaja Artur Lapšini ütluste kohaselt on J. Laugal väga tähelepanelik ja

suhtub hästi inimestesse, kunagi ei tekita skandaali esimesena. Kõik J. Laugali pereliikmed on

kinnitanud, et ta on abivalmis ja heasoovlik, tema puhul ei ole tavapärane agressiivsus ega

esimesena konflikti provotseerimine.

Menetlus ringkonnakohtus

64. Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 2025. a määrusega määrati asja läbivaatamine

kohtuistungile, mis toimus 16. oktoobril 2025.

65. Kaitsja jäi ringkonnakohtu istungil apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde.

66. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Prokurör

on seisukohal, et A.K. i ütlused tegude osas on läbivalt olnud samasugused, ütlused riimuvad

kirjalike ja digitaalsete tõenditega ning seetõttu on usaldusväärsed. Tema ütluste

usaldusväärsust ei vähenda ka arsti poolt välja kirjutatud ravimite ega alkoholi tarvitamine.

Kannatanu andis ütlusi siiralt ja põhjendas, miks ta politseile kohe ütlusi ei andnud – tal oli

hirm süüdistatava ees.

66.1.

Prokurör ei mäleta enda praktikas juhtumit, kus isik on endale tekitanud raskemad

vigastused kui kannatanule. Kui tavaliselt sõidab politseipatrull Tamsallu väljakutsele

vähemalt pool tundi, siis sel korral juhtus olema patrull sealsamas maja kõrval ning jõudis

korteri ukse taha loetud minutitega. See oli J. Laugali jaoks suur üllatus. J. Laugal oli

olukorras, kus politsei koputas uksele ja ta sai aru, et ta on nii-öelda vahele jäänud.

Süüdistatav suutis väga kiirelt mõelda ja tegutseda – ta vigastas ise ennast noaga ja lavastas

enda ründamise. Seda tõendavad patrullpolitseinike ütlused ja asjaolu, et süüdistatav tuli

algselt kohe ukse taha ja valetas, et ei leia võtmeid, kuigi uks oli seestpoolt libliklukuga

avatav.

66.2.

Prokuröri hinnangul on tegemist mõrvakatsega. Oluline ei ole see, millised olid

tekitatud vigastused ehk fikseeritud tagajärg. J. Laugali eesmärk ei olnud kannatanut kohe

tappa, vaid tema eesmärk oli kannatanut enne piinata. Ta uskus, et tal on aega rohkem ja lubas

kannatanul silmad välja torgata, suguelundeid lõigata ning toppis kannatanule noa suhu. J.

Laugal, olles varasemalt tapnud inimese, sai sulaselgelt aru, et kui ta seekord tapab A.K. i ära,

siis ta jääb kindlalt vahele, sest politsei juba koputas ukse taga. Prokurör leiab, et tänu sellele

jäidki vigastused kergeteks ja see ei välista, et tegemist on mõrvakatsega.

66.3.

Maakohtu mõistetud karistus vastab J. Laugali süü suurusele, arvestades tema tegude

äärmist küünilisust ja käitumismustrit.

67. J. Laugal märkis oma viimases sõnas, et ei ole temale etteheidetavat kuritegu toime

pannud. Tema sõnul on tegu valesüüdistusega. Keegi tema pereliikmetest ei usu samuti

kannatanu väiteid. A.K. i tegevus oli kontsentreeritud sellele, et hoopis süüdistataval noaga

silmad välja pussitada.

Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

68. Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, esitatud

apellatsioone ja kuulanud ära istungil menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

muutmata ja apellatsioonid vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 rahuldamata. Kuna esimese

astme kohus on J. Laugali süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud

nõustumisväärselt tuvastanud, ei asu kolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-

st 1 juhinduvalt üle kordama. Vastuseks kaitseargumentidele märgib kolleegium lühidalt

järgmist.

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud episoodid

69. 6. veebruari 2023. a episoodi osas on kaitsja hinnangul kannatanu E.T. i ütlused

vastuolulised – ta ei avaldanud politseile, et J. Laugal teda lõi, kuid kohtumenetluses antud

ütlused olid vastupidised. Kaitsja hinnangul vajab tähelepanu seegi, et nii tunnistajad kui ka

kannatanu on ühe pere liikmed, mistõttu on kaitsja hinnangul usutav, et üksteist toetatakse.

Lisaks jättis maakohus põhjendamatult kõrvale J. Laugali ütlused. Ringkonnakohus ei nõustu

kaitsja poolt selle episoodi kohta esitatuga. Maakohus jõudis õigustatult järeldusele, et E.T. i

suhtes tarvitas vägivalda just J. Laugal. See on tõendatud nii E.T. i, tunnistajate A.K. i ja E.A.

i ütluste ning Häirekeskusesse tehtud kõnega. Seejuures pidas maakohus usaldusväärseks

kannatanu E.T. i ütlusi. Eluliselt on usutavad E.T. i selgitused, et ta ei julgenud politseile J.

Laugali juuresolekul öelda, et viimane teda lõi, kuna kartis veel peksa saada. Puuduvad

asjaolud, mis seaks kahtluse alla E.T. i kui ka A.K. i ütluste usaldusväärsuse. Seega tegi

maakohus 6. veebruari 2023. a episoodi faktilised asjaolud veatult kindlaks.

70. 16. aprilli 2023. a episoodi osas heidab kaitsja ette, et A.K. i ütlused ei ole

järjepidevad – kannatanu rääkis politseile juhtunu kohta erinevaid versioone. Seejuures on

kannatanu vigastused küll fikseeritud, kuid ebaselge on nende tekkimise põhjus. Kaitsja peab

eluliselt usutavaks, et kannatanu tekitas vigastused endale ise, kui ta joobeseisundis kukkus.

Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus ka selle teo tõendite hindamisel ning tõendid

kaitseversiooni ei toeta. A.K. i kohtus antud ütlused on üksikasjalikud, vastuoludeta ning

selgitus, miks ta politseile ütles, et vigastused tekkisid kukkumise tagajärjel on eluliselt

usutav. Maakohus tuvastas õieti, et kannatanu tundis seoses varasemate vägivallategudega

süüdistatava suhtes hirmu ja ei julgenud kohe politseitöötajatele tõde avaldada. Seejuures

riimuvad A.K. i ütlused ka teiste asjas kogutud tõenditega – tunnistajate R.S. e ja K.R. a

ütlustega, häirekeskusesse tehtud kõnega ja vormikaamera salvestistega. Seevastu J. Laugali

ütlusi ei toeta ükski muu tõend ning maakohus hindas viimase ütlused põhjendatult

ebausaldusväärseks.

71. Alusetu on ka kaitsja väide, et sündmuskohale saabunud politseinikud ei võtnud

midagi ette. Selline väide on tõenditega otseses vastuolus. Vormikaamera salvestiselt (I kd, tl

16–17) ning isiku kinnipidamise protokollist (I kd, tl 18) nähtub, et J. Laugal peeti 16. aprilli

2023. a episoodis koheselt kinni ning viidi jaoskonda ning seda põhjusel, et ta oli enda

elukaaslase suhtes vägivalda kasutanud. Seega tegi maakohus 16. aprilli 2023. a episoodi

faktilised asjaolud õigesti kindlaks.

72. 22. juuni 2023. a episoodi osas peab kaitsja tähelepanuväärseks seda, et A.K. oli J.

Laugalist rohkem ärritunud. Kaitsja ei pea eluliselt usutavaks, et J. Laugal kutsus enda

tegevuse peale politsei ja pakub välja, et kõne ajendiks oli asjaolu, et J. Laugal vajas ise abi

A.K. i rahustamiseks. Kolleegiumi hinnangul on J. Laugali tegevus ehk enda väljakutse

tegemine eluliselt usutav ning seda olukorras, kus tema suhtes on võimaliku

lähisuhtevägivalla tõttu alustatud kriminaalmenetlust ning soov olukorda seekord teda

õigustavana näidata. Erilist kaalu ei saa omistada sellele, et A.K. oli J. Laugalist rohkem

ärritunud. Sellist emotsiooni saab kannatanu puhul pidada vägivalla mõistetavaks tulemiks.

Seega tuvastas maakohus veatult ka 22. juuni 2023. a episoodi faktilised asjaolud.

KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud episood

73. Kaitsja on seisukohal, et KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud episoodis

on kogutud vaid üks süüstav tõend – kannatanu A.K. i ütlused. Need aga ei olevat

usaldusväärsed, sest viimane tarvitas ravimeid ning alkoholi. Ringkonnakohus kaitsjaga ei

nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine A.K. i ütluste

usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid. Tõenditest ei nähtu ühtki viidet sellele, et

A.K. oleks psühhotroopsete ainete ning alkoholi koostarvitamise tõttu andnud

ebausaldusväärseid ütlusi. Vastupidi – tema ütlused on kogu menetluse jooksul olnud

ühetaolised, veenvad ja eluliselt usutavad. Tuleb arvestada, et kannatanu on läbielatud

füüsilise ja vaimse vägivalla kohta pidanud korduvalt ütlusi andma. Maakohus ei eksinud

kannatanu A.K. i ütluste usaldusvääruse hindamisel ning kogutud tõendite põhjal õigustatult

tuvastanud, et J. Laugal pani toime mõrvakatse KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 mõttes.

74. Kaitsja väidab, et hoopis süüdistatava J. Laugali ütlused on usaldusväärsed, sest need

on eluliselt rohkem usutavad. Kolleegium sellega ei nõustu, sest maakohus hindas

põhjendatult süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja mitteusutavaks. Tema versioon

toimunust on menetluse vältel olnud heitlik – ta on üritanud ütlusi vastavalt teistele kogutud

tõenditele kohandada. Ringkonnakohtu hinnangul pole see õnnestunud. Süüdistatava

ründamine kannatanu poolt on kogutud tõenditega selges vastuolus – maakohus on

ebausaldusväärsust tingivaid tegureid otsuses põhjalikult analüüsinud ning kolleegium ei pea

vajalikuks neid korrata.

75. Kaitsja arvates ei saa J. Laugalile etteheidetavat tegu kvalifitseerida mõrvakatsena,

sest see ei olnud iseloomult selline, mis põhjustanuks kannatanu surma. Kolleegium eelneva

seisukohaga ei nõustu. Nimelt jätab kaitsja tähelepanuta 4. detsembril 2023 kella 20.50 paiku

Lääne-Virumaal Tapa vallas Tamsalu linnas XXX korteris 57 asetleidnud sündmuse

tervikpildi.

76. Kannatanu ütluste kohaselt väljendas süüdistatav juba käte ja jalgadega peksmise

käigus kannatanule, et „ma löön selle raisa maha…seda ütles ta hiljemgi veel.“ Pärast seda,

kui J. Laugal paiskas kannatanu vannitoa põrandale pikali ja tuli talle kättevõetud noaga

peale, sõnas süüdistatav „…ma pussitan su silmad ka peast välja, et ta teeb seda aeglaselt ja

piinarikkalt.“ Edasiselt on kannatanu ütlustest näha, et ta asub võitlusse oma elu eest. „Ma

üritasin vastu hakata. Ma neid hoope sain. Enam ei pannudki tähele, kuhu ja mida…Mäletan

väga selgelt seda hetke, kus mul oli nuga suus ja lausa kurgu juures ja siis ma mõtlesin, et see

on küll väga piinarikas viis suremiseks ja ma kahe käega surusin ta kätt, et see tuleks kurgust

välja….Lubas mu suguelundeid ka retsida… ja see, kuidas ma nägin ta silmi, kuidas ta

naudib seda, mida ta teeb. See oli midagi uskumatut minu jaoks.“ (II kd, tl 41- 42)

77. Viimase noahoobi selga sai kannatanu elutoas, vahetult enne politsei tulekut. „Lõi

mind selga, tundsin valu ja survet. Kukkusin diivani kõrvale pikali. Ta tahtis veel tulla lüüa.

Ilmselt lõpetada oma alustatut ja siis käis uksele tugev koputus….Ja siis ma mõtlesin, et ei

jaksa enam rohkem vastu pidada, ilmselt verekaotus oli ka suur…Siis ma mõtlesin, et las siis

teeb otsa peale ära, et ma ei jaksa võidelda.“ (II kd, tl 42)

78. KarS § 25 lg-te 1 ja 2 järgi on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo

toimepanemisele ning see on karistatav alates hetkest, mil isik alustab vahetult vastavalt oma

ettekujutusele teost süüteo toimepanemist. Seega on lisaks kaitsja poolt kirjeldatud teole ehk

lõpetatud süüteokatsele karistatav ka tegu, mille toimepanemisel ei ole isik teinud vastavalt

oma ettekujutusele kõike, et mida ta pidas vajalikuks teo lõpuleviimiseks (lõpetamata

süüteokatse). Kolleegiumi hinnangul nähtub kannatanu A.K. i ütlustest, et viimase vastu

toime pandud tegu jäi lõpetamata süüteokatse staadiumisse – vastavalt J. Laugali

ettekujutusele teost, mida ta kannatanule ka väljendas, soovis ta lisaks juba tekitatud torke-

lõikevigastustele A.K. ki veel noaga lüüa ja lõikuda, et tema soovitud tagajärg saabunuks.

Seega ei saa tahtluse hindamisel omistada ülimuslikku tähendust kaitsja märgitud asjaolule, et

kannatanule tekitatud torke-lõikehaavad elutähtsates piirkondades osutusid seekord mitte

eluohtlikeks. Eelnevalt toodu põhjal on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et J.

Laugali tegevus on kvalifitseeritav mõrvakatsena KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 mõttes.

79. Kaitsja hinnangul ei nähtunud maakohtu otsusest piisavaid põhjendusi

süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tunnuste esinemise kohta – teo objektiivsest küljest ei

nähtu, et J. Laugalil oleks olnud tahtlust A.K. i tappa. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud

maakohus subjektiivse külje tuvastamisel ning tegi tõenditel põhineva järelduse, et J. Laugalil

esines tahtlus kõigi KarS § 114 lg 1 p 4 sätestatud koosseisuelementide suhtes.

80. Kaitseväite kohaselt ei ole eluliselt usutav, et J. Laugal oleks ise endale noaga

elutähtsasse piirkonda torke-lõikehaavu tekitanud. Kolleegiumi hinnangul tuleneb maakohtu

hinnatud tõenditest, et J. Laugali isiku puhul oli see võimalik ja on ka tõendamist leidnud.

Olles tekitanud noaga A.K. ile rindkerre ja selga mitmeid haavu, sai J. Laugal varem tapmise

toime pannud isikuna selgelt aru, et tema teole järgneb pikaajaline vangistus. Politseitöötajate

uksele koputades ei olnud tal enam palju aega ega võimalusi vähegi usutava kaitseversiooni

väljamõtlemiseks. Seetõttu asus ta kiiruga ennast noaga vigastama, et korterisse sisenejad

näeks hoopis teda kui A.K. i rünnaku ohvrit. Kannatanu kirjeldas maakohtus, kuidas J. Laugal

lõi ennast kaks korda noaga kõhtu ja reide ning üritas seejärel kannatanule nuga kätte toppida

„ilmselt, et sõrmejälgi sellele noale minu omasid…Mäletan väga hästi, et noa käepide oli soe

ja verine…See oli nii vastik…“. (II kd, tl 42) Samas võis J. Laugal riskida endale

noavigastuste tekitamisega, sest oli kindel, et sisenejad kutsuvad talle koheselt meditsiinilise

abi.

81. Kaitsja väitel esineb lisaks süüdistusversioonile ka justkui mingeid kummutamata

versioone ning seetõttu tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks.

Kolleegium nõustub, et juhindudes in dubio pro reo-põhimõttest (KrMS § 7 lg 3), tuleb

tõlgendada tõsiselt võetavad kahtlused süüdistatava kasuks. KrMS § 60 lg 2 järgi on tõendatus

kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas

või puuduvad. KrMS § 61 lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 mõttes

veendumust ei tule mõista selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks

ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive, vaid otsuse langetamise aluseks

võivad olla ka tõendid, mis lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused

leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust (vt RKKKo 1-20-1301/35

p 12). Praegu ei nähtu apellatsioonist midagi sellist, mis seaks J. Laugali süü tõsiseltvõetavalt

kahtluse alla.

82. Kaitsja käib välja ka versiooni, et J. Laugal tegutses hädakaitses – süüdistatav tajus

ohtu enda elule ja tervisele, kuna kannatanu oli agressiivne ning konfliktne. Kaitsja arvates

esinesid J. Laugalil enesekaitsele viitavad vigastused, muuhulgas lõikehaav küünarvarre

piirkonnas. Ringkonnakohtu hinnangul on taoline väide vigastuste tekkemehhanismile

eksitav. Ekspertiisiaktiga 23E-AOI0363 (I kd, tl 120 –123) on tuvastatud üksnes see, et on

võimalik, et küünarvarre piirkonnas olnud haav oli enesekaitse tulemus – samamoodi on

võimalikud ka muud tekkeviisid. Asjas kogutud tõenditele tuginedes ei ole võimalik jõuda

järeldusele, et J. Laugal tegutses hädakaitseseisundis. Eespool kirjeldatud tõenditest ei nähtu

kuidagi, et kannatanu oleks süüdistatavat rünnanud. Üksnes kannatanu võimalik tõrjuv-

agressiivne hoiak vastukaaluks J. Laugali ründele, ei loo õigust hädakaitsetegevuseks. Seega

ei välista J. Laugali tegevuse õigusvastasust tegutsemine hädakaitses. Samas oli A.K. il õigus

hädakaitsetegevusele, kui J. Laugal teda ründas.

83. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud sellegi, et J. Laugalile etteheidetav tegu on

toime pandud kavatsetusega (vt maakohtu otsuse lk 13). Asjaolu, et maakohus viitab hiljem

karistust põhjendades ekslikult otsesele tahtlusele (vt maakohtu otsuse lk 15), seda ei muuda.

Karistus

84. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistatava süü on keskmisest suurem ja

leiab, et J. Laugali süü oli väike, sest tegemist oli kuriteokatsega ning kannatanule ei

põhjustatud olulisi vigastusi. Kaitsja leiab, et maakohtul tulnuks kaaluda ka KarS § 60

kohaldamist.

85. Ringkonnakohus leiab, et J. Laugalile kuriteos KarS § 114 lg 1 p 4 – § 25 lg 2 järgi

mõistetud karistuse muutmine ei ole põhjendatud. Maakohus hindas süü õigesti üle

sanktsiooni keskmise määra ning sellekohane põhjendus on jälgitav. Seda kinnitavad

kannatanule noaga tekitatud arvukad torke–lõikehaavad, soov silmad välja pussitada, alakeha

lõikuda jne.. Kolleegium juhib tähelepanu, et KarS § 60 kohaldamine ei ole süüteokatse puhul

kohustuslik, vaid selle kohaldamine on kohtu kaalutlusõigus. Praegusel juhul ei ole

põhjendatud KarS § 60 alusel karistuse kergendamine – süütegu jäi lõpule viimata üksnes

politsei ootamatult kiire sekkumise tõttu. Ainuüksi koosseisupärase tagajärje puudumine KarS

§ 60 kohaldamist ei tingi. Kohus lahendas veatult liitkaristuse mõistmise küsimuse, mistõttu

jääb see muutmata.

86. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. Apellatsioonimenetluses on kaitsja L. Viil esitanud kaks taotlust

(04.06.2025 ja 16.10.2025) riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks.

86.1.

Esimese tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsuse analüüsimisele 90 minutit ja

apellatsiooni koostamisele (13 lk) 270 minutit. Kokku 527,04 eurot (sh käibemaks 95,04

eurot).

86.2.

Teise tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal istungil osalemiseks 60 minutit. Samuti

taotleti tasu sõidule kulutatud aja eest (186 km) ja sõidukulu 372 km, mis teeb kokku 264,86

eurot (sh käibemaks 51,26 eurot).

86.3.

Kolleegium leiab, et tasutaotlused on kaitsja esitatud määras põhjendatud, tehtud töö

vastab näidatud ajale ning on kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korraga.

86.4.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu 791,90 eurot, sh käibemaks 146,30 eurot

KrMS § 185 lg 2 alusel J. Laugali kanda ehk tuleb süüdistataval tasuda riigituludesse.

(allkirjastatud digitaalselt)