3-25-1943/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1943

Haldusasi

X. Xa kaebus Eesti Töötukassa 01.04.2025 otsuse nr

TVH/25/012180 ja 14.05.2025 vaideotsuse nr VO/25/1054

ning Sotsiaalkindlustusameti 02.04.2025 otsuse nr P26-

2025-281597 ja 20.05.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/10711-2

tühistamiseks ning vastustajate kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja advokaat Kristiina Pralla

Vastustaja I – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kristiina

Külmallik

Vastustaja II – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Anastassia Grigorjeva

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Mõista Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt solidaarselt X. Xa kasuks välja

menetluskulud 2000 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 17.03.2025 Eesti Töötukassale (ETK) ja Sotsiaalkindlustusametile

(SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme

tuvastamiseks.

2. ETK tuvastas 01.04.2025 otsusega nr VH/25/012180 kaebajal osalise töövõime.

3. SKA ei tuvastanud 02.04.2025 otsusega nr P26-2025-281597 kaebajal puude raskusastet.

4. Kaebaja esitas 14.04.2025 nii ETK 01.04.2025 otsusele kui ka SKA 02.04.2025 otsusele

vaide.

5. ETK 14.05.2025 vaideotsusega VO/25/1054 ning SKA 20.05.2025 vaideotsusega nr 5.2-

3/10711-2 jäeti kaebaja vaided rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 13.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 01.04.2025 otsuse ja

14.05.2025 vaideotsuse ning SKA 02.04.2025 otsuse ja 20.05.2025 vaideotsuse tühistamiseks

ning vastustajate kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi.

7. Tallinna Halduskohus võttis 09.07.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas

vastustajateks ETK ja SKA, kohustades vastustajaid esitama kirjalik vastus kaebusele.

8. ETK teatas 12.08.2025 kohtule, et tunnistas 05.08.2025 otsusega nr TVH/25/026515

kehtetuks kaebuses vaidlustatud ETK 01.04.2025 otsuse nr TVH/25/012180 ning hindas

kaebaja töövõime osaliseks, kestusega 19.04.2025 kuni vanaduspensionieani. ETK 05.08.2025

otsuse nr TVH/25/026515 aluseks oli 04.08.2025 eksperdiarvamus. ETK muutis 06.08.2025

otsusega nr TVT/25/037209 ka töövõimetoetuse määramise otsust.

9. SKA teatas 13.08.2025 kohtule, et SKA tegi 13.08.2025 uue otsuse nr P26-2025-327744,

millega tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme, kestusega 19.04.2025 kuni

vanaduspensionieani. SKA tegi 13.08.2025 otsuse nr P26-2025-327745, millega määras

kaebajale puudega tööealise inimese toetuse.

10. Tallinna Halduskohus küsis 14.08.2025 kohtunõudega kaebajalt seisukohta menetluse

lõpetamisele ning selgitas kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi.

11. Kaebaja teatas 05.09.2025, et nõustub menetluse lõpetamisega, ning esitas kohtule taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja palub jätta kaebaja menetluskulud solidaarselt

vastustajate kanda HKMS § 108.lg 6 alusel. Taotluse kohaselt on kaebaja menetluskuludeks

esindajatasu kokku 3519 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebaja esindajatasu suuruseks on

150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning kaebaja on saanud õigusabiteenust 23,46

tunni eest. Kaebaja taotleb ka menetluskulude kindlaksmääramise lahendis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivise väljamõistmist alates menetluskulude hüvitise

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni.

12. ETK esitas 15.09.2025 seisukoha kaebaja menetluskuludele, leides, et taotluses märgitud

kohtumenetluse kulud on liiga suured. Sisulist kohtuvaidlust ei toimunud, mistõttu ei saa pidada

põhjendatuks üle 23 töötunni suurust esindajatööd. Kaebuse koostamine ei pidanud eeldama

kaebaja esindajalt ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega suure hulga tõendite kogumist. Seega ei

ole menetluskulude täies ulatuses vastustajalt kaebuse koostamise eest välja mõistmine

põhjendatud. ETK hinnangul ületavad kaebaja menetluskulud asja tegelikku mahtu ning ETK ei

pea põhjendatuks üle 23 töötunni suurust esindajatööd. Samuti peab ETK kaebaja esindaja

tunnitasu võrdlemisi kõrgeks. ETK leiab, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasutava

viivise väljamõistmine ei ole halduskohtumenetluses võimalik. Kokkuvõtvalt palub ETK kohtul

vähendada menetluskulusid kohtu õiglasel äranägemisel.

13. SKA esitas 31.10.2025 seisukoha kaebaja taotlusele mõista vastustajatelt välja kaebaja

menetluskulud. SKA leiab, et kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei ole

põhjendatud, kuna kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka ilma kaebust esitamata.

Vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis oluliste asjaolude muutumine pärast

kaebusega halduskohtusse pöördumist – tervise infosüsteemi lisandus uus epikriis kaebaja

tervisliku seisundi kohta. Vastustajad ei saanud kaebuses vaidlustatud haldusakte andes

arvestada hiljem lisandunud terviseandmetega ning kaebaja oleks saanud uute terviseandmete

hilisemal lisandumisel ise taotleda haldusmenetluse uuendamist. Kuna vaidlustatud otsuste

kehtetuks tunnistamise tingis terviseandmete hilisem lisandumine, mis andis aluse esialgset

hinnangut muuta, ei ole vastustaja hinnangul menetluskulude vastustaja kanda jätmine

põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse lõpetamine

14. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

15. Kaebaja vaidlustas käesolevas haldusasjas ETK 01.04.2025 otsuse nr TVH/25/012180 ja

14.05.2025 vaideotsuse nr VO/25/1054 ning SKA 02.04.2025 otsuse nr P26-2025-281597 ja

20.05.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/10711-2. Kaebaja kaebuse esitamise eesmärgiks oli tema

töövõime uus hindamine ja kaebaja puude raskusastme tuvastamine.

2(5)

16. ETK teatas 12.08.2025 kohtule, et tunnistas 05.08.2025 otsusega nr TVH/25/026515

kaebuses vaidlustatud töövõime hindamise otsuse kehtetuks ning hindas kaebaja töövõime

osaliseks kestusega 19.04.2025 kuni vanaduspensionieani. Samuti määras ETK 06.08.2025

otsusega nr TVT/25/037209 kaebajale töövõimetoetuse ajavahemiku 19.04.2025–29.01.2029

eest.

17. SKA teatas 13.08.2025 kohtule, et SKA tegi 13.08.2025 uue otsuse nr P26-2025-327744,

millega tuvastas kaebajal keskmise puude raskusastme kestusega 19.04.2025 kuni

vanaduspensionieani, ning määras 13.08.2025 otsusega nr P26-2025-327745 kaebajale puudega

tööealise inimese toetuse ajavahemiku 19.04.2025–29.01.2029 eest.

18. Kuna nii ETK kui SKA tunnistasid kaebuses vaidlustatud haldusaktid kehtetuks, vaatasid

kaebaja taotluse uuesti läbi ning kaebajal tuvastati osaline töövõime ja tööealise inimese puude

keskmise raskusastme, siis on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi. Kaebaja nõustus

menetluse lõpetamisega. Seega on HKMS § 152 lg 1 p-i 4 kohaldamise eeldused täidetud ning

kohus lõpetab haldusasja menetluse.

19. Kohus selgitab HKMS § 155 lg 6 alusel koostoimes § 43 lg 1 p-ga 2, et halduskohtule

kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Menetluskulud

20. Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja,

välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest

(HKMS § 108 lg 6). Vastustaja II leiab, et kaebuse vaidlustatud haldusaktide kehtetuks

tunnistamise tingis kaebaja terviseandmete muutus võrreldes haldusaktide tegemise seisuga

ning sellest tulenevalt ei olnud kaebuses vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine

tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja II toob välja, et kui kaebaja oleks esitanud menetluse

uuendamise taotluse muutunud asjaolude järgselt, oleks kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi

enne kaebuse esitamist.

21. Kohus leiab, et kaebaja saavutas kaebuse eesmärgi kaebuse esitamisega. Vastustaja II on

kohtule selgitanud, et ekspertarst on 11.08.2025 andnud uue arvamuse, millega tuvastas

kaebajal keskmise puude raskusastme kuni vanaduspensionieani, tuginedes kaebaja raviarsti

06.03.2025 – 16.05.2025 koostatud epikriisi andmetele. Kohtule nähtuvalt on kaebuses

vaidlustatud SKA puude raskusastme mittetuvastamise otsuse tegemise kuupäevaks 02.04.2025

ning vaideotsuse tegemise kuupäevaks 20.05.2025. Vastustaja II vaideotsuses on vastustaja

selgitanud, et on vaide lahendamisel tuginenud kaebaja vaidele, tema töövõime hindamise

käigus koostatud eksperdiarvamusele, ETK töövõime hindamise otsusele, ETK 14.05.2025

vaideotsusele ja ETK vaidemenetluses ekspertarsti poolt antud arvamusele. Vastustaja II on

31.10.2025 menetlusdokumendis välja toonud lisanduvatest terviseandmetest üksnes

16.05.2025 koostatud epikriisi, mille kohaselt algselt operatsioonijärgselt taandunud vaevused

siiski hiljem ägenesid ja jäid püsima. Seetõttu on vastustaja II seisukohal, et kaebuses

vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine oli tingitud asjaolude muutumisest ja mitte

kaebuse esitamisest ning kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka kaebuse esitamiseta.

22. Kohtupraktikas on leitud, et kui vastustaja tegevus võis olla ajendatud nii kaebuse

esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise

kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui

kohus saab olla veendunud, et vastustaja oleks samal viisil toiminud ka juhul, kui kaebust ei

oleks esitatud (nt Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2025 määrus nr 3-24-2802, p 26).

23. Kuigi puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise samaaegse taotlemise korral

kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud

eksperdiarvamust ja ETK antud töövõime hindamise otsust (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seaduse (PISTS) § 23 lg 7), tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral

arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 1). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et puude

raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus ei ole SKA-le vahetult siduv ning

3(5)

ekspertarsti järeldusi on võimalik ümber lükata konkureeriva eksperdiarvamusega (vt

Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26).

See tähendab, et vastustajal II oli võimalik vaidemenetluses rakendada täiendavat

uurimiskohustust. Kui vastustaja II oleks kontrollinud vaideotsuse koostamise hetkel kaebaja

terviseandmeid, oleks vastustaja II saanud juba siis haldusakti kehtetuks tunnistada. Sel juhul ei

oleks kaebaja pidanud vastustaja II haldusakte kohtus vaidlustama.

Kaebajale ei ole etteheidetav, et ta ei esitanud menetluse uuendamise taotlust. Kaebaja

vaidlustas haldusaktid vaidemenetluses. Kuna ta ei saavutanud edu, siis oli kohtusse

pöördumine põhjendatud õiguskaitsevahendiks.

Kaebaja ei saanud kaebust esitades ette teada, milline on menetluse tulemus. Seetõttu ei ole

kohus veendunud, et vastustajad oleksid haldusaktid kehtetuks tunnistanud ka siis, kui kaebust

ei oleks esitatud.

Arvestades, et vastustajad tunnistasid kaebuses vaidlustatud haldusaktid kehtetuks ja andsid uue

haldusakti alles pärast kaebuse esitamist ja selle menetlusse võtmist, ei saa kohus asuda

seisukohale, et kaebuse esitamise mõju oli selgelt vähene.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuses vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine

ja uute haldusaktide andmine oli tingitud kaebuse esitamisest ning kaebaja menetluskulud tuleb

jätta vastustajate kanda.

24. Kohus mõistab välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kaebaja on esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks vastustajatelt solidaarselt kokku

3519 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastustaja I on juhtinud tähelepanu asjaolule, et

kaebaja arvete alusel on menetluskulusid puudutav nõue tegelikult 4160,94 eurot.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus menetluskulude põhjendatuse osas. Kohus nõustub

vastustajaga I, et kohtule esitatud kuludokumentidel kokku arvutatud summad erinevad kaebaja

poolt taotletavaga.

25. Kaebaja on lisanud menetluskulude väljamõistmise taotlusele Advokaadibüroo Lepmets &

Nõges OÜ poolt kaebajale osutatud teenuste eest 02.06.2025 arve nr LN4371 summas 819,84

eurot koos käibemaksuga, mis sisaldab kokku 4,48 h ulatuses osutatud teenuseid, sh kaebaja

edastatud materjalidega tutvumine, vestlused kaebajaga nii kirja kui telefoni teel, kohtupraktika

analüüs, büroosisene arutelu, kaebuse koostamine. 01.07.2025 arve nr LN4452 kohaselt on

kaebajale 9,38 h jagu osutatud õigusabiteenuseid koos käibemaksuga summas 1736,54 eurot,

mis sisaldab kaebaja suhtlust elektrooniliselt, kaebuse koostamist, asjaoludega tutvumist ning

kaebuse esitamist halduskohtule. 01.08.2025 arve nr LN4587 on kaebajale osutatud

õigusabiteenuseid 1,53 h eest kokku väärtuses 284,58 eurot, mis sisaldab kohtu 09.07.2025

määrusega tutvumist ja sellega seonduvat kirjavahetust ning kaebaja poolt esitatud

pöördumisega seonduvate asjaoludega tutvumist ja kaebaja suunamist füsioteraapiasse.

01.09.2025 arve nr LN4664 kohaselt on kaebajale esitatud arve 4,43 h osutatud

õigusabiteenuste eest kokku 830,80 eurot koos käibemaksuga ning arve kohaselt sisaldab teenus

kaebajaga vestluseid nii kirja kui telefoni teel, vastustajate poolt kohtumenetluses esitatud

dokumentide ja nende õiguslikku analüüsi, büroosisest arutelu menetluse jätkamise kohta ja

kohtule menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamisega seonduvat toimingut. 01.10.2025

arve nr LN4840 kohaselt on kaebajale osutatud 2,63 h õigusabiteenuseid koos käibemaksuga

kokku 628,68 euro eest, sisaldades kirjavahetust ja telefoni teel suhtlust kaebajaga menetluse

lõpetamise kohta ning kohtule menetluse lõpetamise osas seisukoha ja menetluskulude

nimekirja esitamist. Viimases arves ei kattu aga osutatud teenuste tegelik maksumus arvel

kokku tasumisele kuuluva summaga, vaid kohtule nähtuvalt on nimetatud teenuste tegelikuks

kogumaksumuseks kokku 394,50 eurot ning koos käibemaksuga 489,18 eurot, nagu on kaebaja

05.09.2025 menetlusdokumendi punktis 6 märgitud. Kohtule esitatud arvete kohaselt on

kaebajale õigusabiteenuseid osutatud kokku 22,45 h eest.

26. HKMS § 109 lg 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks

määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis

konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute

4(5)

dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide

mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh

menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks

põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine jms). See

tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte

arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades

ilmselgelt ülepaisutatud (vt ka Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16; 15.12.2014

otsus nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Kohus arvestab põhjendatud ja vajalike menetluskulude osas asja

keerukust ja mahtu ning leiab, et kaebaja menetluskulud on vaid osaliselt põhjendatud.

27. Kaebajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kuigi õigusabiteenuse tunnihind ei ole ülemäärane, on ülepaisutatud väidetav teenuse

osutamisele kulunud aeg: kirjeldatud töö maht ja asja keerukus ei ole siiski vastavuses sellele

väidetavalt kulutatud ajaga.

Sealjuures ei nähtu kohtule 01.08.2025 arvel nr LN4587 märgitud teenuste (asjaoludega

tutvumine, menetlusosaliste kohtuväline kirjavahetus ja füsioteraapiasse suunamine) seost

käesoleva haldusasjaga. Lisaks ei ole põhjendatud viidatud arvel märgitud kaebuse menetlusse

võtmise määrusega tutvumise toimingu ajakulu, arvestades määruse mahtu ja sisu. Kohus

nõustub vastustajaga I, et kaebaja esindaja ajakulu kogu menetluskulude nimekirjas märgitud

ulatuses ei ole põhjendatud ning paljud tegevused on kaebajale esitatud arvetel dubleeriva

iseloomuga.

28. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 2000

eurot koos käibemaksuga. See summa tuleb vastustajatelt solidaarselt kaebaja kasuks välja

mõista. Ülejäänud osas jäävad a õigusabikulud kaebaja kanda.

29. Kaebaja on olnud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel

vabastatud ning kaebuselt tasutud riigilõiv on kaebajale menetluse kestel tagastatud.

30. Kaebaja soovib mõista vastustajatelt välja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulude hüvitiselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates menetluskulude

hüvitise suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni. Kohus

selgitab, et HKMS ei näe ette viivise kohustuse rakendamist menetluskulude

kindlaksmääramisel, seega jääb vastav taotlus rahuldamata (vt ka Riigikohtu 03.11.2016 otsus

nr 3-3-1-37-16 p 26; 06.06.2019 otsus nr 3-17-842 p 37; 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294 p 27).

31. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-25-1943 menetluse HKMS § 152 lg 1 p

4 alusel ning mõistab vastustajatelt solidaarselt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2000 eurot,

mis sisaldab käibemaksu.

32. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tristan Ploom

kohtunik

5(5)