2-23-16571/56 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

02.12.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-16571

Tsiviilasi

V P hagi T T vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ilya Zuev

Kostja: T T (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja

L T (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Marina Kelpman

Menetlustoiming

Tehingu heakskiitmine, kompromissi kinnitamine ja asjas

menetluse lõpetamine, taotluse lahendamine, vastuhagi

menetlusse võtmisest keeldumine ning riigilõivu

tagastamine

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Anda L T kohtu nõusolek eestkostetava T T nimel tehingu tegemiseks – ühisvara

jagamise kompromissilepingu sõlmimiseks. Kiita heaks L T (isikukood XXX) poolt T

T (isikukood XXX) esindajana Viru Maakohtule 01.12.2025 kohtule esitatud

kompromissilepingu sõlmimine V P (isikukood XXX) ja T T (isikukood XXX) vahel.

2. Kinnitada V P (isikukood XXX) ja T T (isikukood XXX) vahel sõlmitud kompromiss

järgmistel tingimustel:

2.1. Pooled on kokku leppinud, et korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX)

jääb hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjale selle eest 9887,98 eurot.

2.2. Pooled on kokku leppinud, et kostja annab nõusoleku kinnistusraamatu kande

muutmiseks selliselt, et hageja kantakse korteri ainuomanikuna. Kohtumäärus

asendab kostja nõusoleku vastava kande tegemiseks kinnistusraamatusse.

2.3. Pooled on kokku leppinud, et eluasemelaenust nr 07-196951-EL tulenev

kohustus Swedbank AS ees summas 19 224,04 eurot jääb täielikult hageja

ainuomandisse ning kostjal ei ole selle kohustuse osas nõudeid ega vastutust.

2.4. Relv CZ-557-Synthetic ja väikelaev BMA-228 (KAZANKA, kood XXX) jäävad

poolte kokkuleppel hageja ainuomandisse. Hageja maksab kostjale nimetatud

vara eest kompensatsioonina 750 eurot.

2.5. Pooled kinnitavad, et ülaltoodud tingimused kajastavad nende täielikku

kokkulepet ning pärast nimetatud kohustuste täitmist ei ole pooltel teineteise

2-23-16571

vastu ühisvara jagamise osas täiendavaid nõudeid.

2.6. Samuti lepivad pooled kokku, et kogu muu vara, mida käesolevas kompromissis

ei ole nimetatud, jääb sellele poolele, kelle valduses või kelle nimele see on

registreeritud kompromissi sõlmimise hetkel.

2.7. Pooled lepivad kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda

kanda ning menetluskulude hüvitamist teineteiselt ei nõuta.

3. Jätta rahuldamata L T 28.11.2025 taotlused T T nimel dokumentide

allkirjastamiseks ja juriidiliste toimingute tegemiseks, sh rahaliste vahendite

kasutamiseks ning ühisvara jagamisest saadud raha ülekandmiseks kolmandate

isikute kontodele.

4. Ühisvara jagamisest saadud vara tuleb kanda T T arvelduskontole ning seda võib

kasutada olemasolevate sissenõutavaks muutunud võlgnevuste kustutamiseks ning

ülejäänud osas võib raha kasutada kohtu nõusolekuta Tatjana Tatti ülalpidamiseks.

5. Keelduda T T vastuhagi menetlusse võtmisest.

6. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

7. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

8. Jätta T T riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi

õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

9. Tagastada määruse jõustumisel T T vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

100 eurot kostja tütre A P Swedbank arveldusarvele nr XXX.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale, va riigilõivu tagastamise osas, võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on V P (hageja) hagi T T (kostja) vastu ühisvara jagamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1) jätta

korteriomand XXX hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale kompensatsiooni

summas 9887,98 eurot; 2) kohustada kostja andma nõusoleku kinnistusraamatus kande

muutmiseks selliselt, et hageja kantakse kinnistu asukohaga XXX ainuomanikuna.

Kohtuotsus asendab kostja tahteavalduse hageja kandmiseks ainuomanikuna

kinnistusraamatusse; 3) jätta eluasemelaenust nr 07-196951-EL tulenev kohustus Swedbank

AS-i ees summas 19 224,04 eurot hageja ainuomandisse; 4) jätta relv CZ-557-Synthetic ja

väikelaev BMA-228, KAZANKA (koodiga: XXX) hageja ainuomandisse kohustusega tasuda

kostjale kompensatsiooni summas 500 eurot; 5) jätta kostja ainuomandisse järgmised asjad:

2 (6)

2-23-16571

kummipaat pvc materjalist, veepump, muruniiduk, trimmer, survepesur autole Kärcher ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 490 eurot; 6) mõista kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis summas 193 eurot 8poolte ühise korteriga seotud kulud).

2. Kostja esitas 23.01.2024 kohtule vastuhagi abikaasade ühisvara jagamise nõudes, mida

kohus ei ole veel menetlusse võtnud. Vastuhagi esitamisel vabastati T T 12.04.2024

määrusega osaliselt riigilõivu 320 euro tasumisest. T Ton tasunud riigilõivu summas 100

eurot.

3. T T on 10.10.2025 seatud eestkoste ja määratud tema eestkostjaks L T ametiajaga kuni

09.10.2028 (k.a). Määruse kohaselt on T T perekonnaõiguslike tehingute suhtes

arusaamisvõimeline, kuid tema võib tulenevalt psüühilisest seisundist olla liialt usaldav ega

oska hinnata oma tegevuse kaugeleulatuvaid tagajärgi. Määrusega on piiratud T T võimalused

varaga tehingute tegemiseks.

4. T T esitas 16.10.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohus 24.10.2025

määrusega rahuldas ja määras T T riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu

nindkulud. T T riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 14.11.2025 vastuse hagile,

milles loobus ühtlasi esitatud vastuhagist ja palus tagastada kostjale vastuhagi esitamisel

tasutud riigilõivu.

5. Pooled esitasid 01.12.2025 kohtule kompromisslepingu, milles on kokku lepitud ühisvara

jagamises. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara

hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu

hulgas peab eestkostja valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 187 lg 1 p-de 1

ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada

eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega

käsutusi.

7. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et ühisvara hulka kuulub muuhulgas korteriomand

ning seega vajab Lidia Tatti eestkostetava Tatjana Tatti nimel sellise kompromisslepingu

sõlmimiseks, millega otsustatakse muuhulgas korteri omandiõigust, kohtu nõusolekut.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 kohaselt lahendatakse nõusoleku

andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei

ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Kohtu nõusolek tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige

selleks, et kohus kontrolliks, kas tehing vastab eestkostetava huvidele. Nõusoleku andmisest

keeldumine on põhjendatud olukorras, kui kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutamine ei ole

eestkostetava huvides. Seetõttu tuleb ka praeguses asjas hinnata, kas eestkostetava nimel

ühisvara jagamine selliselt, et hageja omandab selle enda ainuomandisse ja eestkostetav saab

selle eest rahalise hüvitise, on eestkostetava huvides. Kohus on võimalik otsustada nõusoleku

andmise TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluse sätteid arvestades

käesoleva hagi menetluse raames (vt ka RKTKm 17.11.2015, 3-2-1-127-15, p 25).

9. Kohus nõustub, et ühisvara jagamine on eestkostetava huvides. Poolte abielulised suhted

on lõppenud ja seega on mõistlik jagada ka ühisvara. Korteriga kaasnevad igakuised kulud

3 (6)

2-23-16571

eestkostetavale ja korteri ostuks oli võetud laen, mis kuulub samuti ühisvara hulka. Poolte

sõlmitud kompromissi alusel jääb eluasemelaen hagejale. Kostja saab hüvitise omandi

kaotamise eest ja saab endale osta uue korteri või kustutada võlgnevusi. Ühisvara jagamisega

ei vähendata ega kahjustata eestkostetava vara. Eestkostja tegevuse üle teostab järelevalvet

kohus tsiviilasjas nr 2-25-5434 (PKS § 194). Kompromissi allkirjastas eestkostja ja selle

edastas kohtule riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seega loeb kohus, et nende mõlema

hinnangul vastab kompromiss eestkostetava huvidele. Kohus annab eestkostjale Lidia Tatti

nõusoleku eestkostetav Tatjana Tatti nimel ühisvara jagamiseks kompromisslepingu

sõlmimiseks.

Kompromissi kinnitamine

10. TsMS § 478 lg 4 kolmanda lause kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise

määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 järgi kohtumäärus jõustub, kui

seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse

jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

11. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

12. Kostja on eestkostetav. Kohus on heaks kiitnud kostja seadusliku esindaja poolt

kompromissilepingu sõlmimise (PKS § 187 lg 1 p-d 1 ja 3). Kohus leiab, et käesoleval juhul

puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss

kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist

avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS §

430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

13. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi

alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda

sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

14. Kohus selgitab, et

L T 28.11.2025 taotlus

15. Eestkostja L T esitas 28.11.2025 kohtule taotluse, milles palus anda talle õigus

allkirjastada dokumente ja teha juriidilisi toiminguid oma tütre T T nimel, sh tema rahaliste

vahendite käsitlemisel. Samuti palus eestkostja lubada ühisvara jagamisest saadud hüvitis üle

kanda kolmanda isiku ja eestkostja arveldusarvele, kuna T T kontod on arestitud. Eesmärgiks

on tagada T T rahaliste vahendite säilitamine.

16. Kohus leiab, et esitatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et L T on T T

eestkostja ning eestkoste seadmine tähendab seda, et L T esindabki eestkostetavat, allkirjastab

tema eest dokumente ja teeb muid juriidilisi toiminguid, v.a tehingutes, kus eestkostetaval on

õigus iseseisvalt tegutseda.

4 (6)

2-23-16571

17. PKS § 186 lg 1 alusel kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara

valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti

või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge,

et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Eestkostja peab kompromisslepingu alusel

saadava hüvitise paigutama eestkostetava kontole. Kohus märgib, et eestkostetava

võlgnevuste kustutamine on ka eestkostetava huvides. Kui eestkostetava kontod on arestitud,

ei ole võimalik tema nimele korterit osta, kuna ka korter arestitakse täitemenetluse raames.

Eestkostjal tuleks kaaluda võimalusi, kuidas võlgnevused kustutada, sõlmida maksegraafikud

või kas on võimalusi kohustustest vabaneda. Kindlasti ei ole lubatud eeskostetava vara

tahtlikult varjata või paigutada seda muudele kontodele, jättes eeskostetava võlgnevused

tasumata. Neil põhjustel jätab kohus taotluse rahuldamata. Ühisvara jagamisest saadud hüvitis

tuleb kanda eestkostetava kontole ning seda võib kasutada kohtu nõusolekuta võlgnevuste

kustutamiseks ning ülejäänud osas eestkostetava ülalpidamiseks. Kohus selgitab täiendavalt,

et uue eluaseme ostmiseks eestkostetava nimele tuleb eeskostjal pöörduda avaldusega kohtu

poole.

Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine

18. T T esitas kohtule vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ning loobus vastuhagist enne seda,

kui kohus on vastuhagi menetlusse võtnud. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb

tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus

tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist

loobuda kui ka hagi enne menetlusse võtmist tagasi võtta. TsMS § 373 lg 3 ls 1 järgi

kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Vastuhagis hageja (kostja)

on kohtule teatanud, et ei soovi vastuhagi avalduse menetlemist. Kohus leiab, et kuivõrd

vastuhagis hagejal puudub menetlushuvi, tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel vastuhagi

menetlusse võtmisest keelduda.

5 (6)

2-23-16571

Menetluskulude jaotus

19. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS §

168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti.

Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168

lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS

§ 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku seniseid

menetluskulusid hüvitada.

20. Kostja T T anti 24.10.2025 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja

kulud. Seega jäävad riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja

kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

21. Hagejal on võimalik taotleda TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud

riigilõivu tagastamist.

22. Kohus keeldus T T vastuhagi menetlusse võtmisest, mistõttu kuulub T T taotlus vastuhagi

esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. T T on tasunud riigilõivu kokku

summas 100 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjale tagastada määruse jõustumisel TsMS §

150 lg 1 p 2 alusel.

23. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastuhagi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale saab TsMS § 372 lg 5

alusel esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas ei ole

käesolev määrus vaidlustatav (TsMS § 150 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

6 (6)