Legislator Case Law & Legislation
2-25-17998/11 AI generated

2-25-17998/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-17998/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista I. J.`ilt M. J.`i kasuks välja igakuine elatis alates 01.12.2025 kuni hageja Elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks.

Legislator headnote

AI generated

2-25-17998/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista I. J.`ilt M. J.`i kasuks välja igakuine elatis alates 01.12.2025 kuni hageja Elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks.

Keywords

AI generated
settlement of dispute amicable settlement arbitration clause negotiation and conclusion accord and satisfaction resolution of main issue
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse kuupäev

02.12.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17998

Tsiviilasi

M. J. hagi I. J. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 378,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. J. (isikukood: XXX elukoht: XXX)

Hageja seaduslik esindaja: E. K. (isikukood: XXX

elukoht:

XXX;

e-post: XXX; telefon: +372 XXX)

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post: XXX)

Kostja: I. J. (isikukood: XXX; elukoht XXX; telefon:

+372 XXX);

Kostja lepinguline esindaja: I. V. (isikukood: XXX;

XXX; e-post: XXX; tel: (+372) XXX).

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1.

Mõista I. J.`ilt M. J.`i kasuks välja igakuine elatis alates 01.12.2025 kuni hageja

M. J. täisealiseks saamiseni, s.o XXX, summas 264,24 eurot (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste

arvuga, kes saavad toetust (3)) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg

2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2.

Elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks.

1.3.

Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-17998 menetlus.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

2-25-17998

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on M. J. hagi I. J. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Pooled esitasid 26.11.2025 kohtule kompromissi, mida nad täiendasid 27.11.2025 ja

28.11.2025. Pooled palusid kohtul kinnitada kompromiss kohtumäärusega ja lõpetada

menetlus tsiviilasjas. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise

õiguslikest tagajärgedest.

3. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et see tuleb kinnitada, välja arvatud osas, mis

puudutab arvelduskontot, kuhu elatis tuleb tasuda. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohtumääruse põhjendused

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, välja arvatud osas, mis puudutab

arvelduskontot, kuhu elatis tuleb tasuda.

Pooled leppisid kokku, et elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 9-ndaks

(üheksandaks) kuupäevaks M. J. arvelduskontole nr EEXXX.

Poolte soov, et kostja maksaks elatist lapse pangakontole ei ole põhjendatud. Riigikohus

on 16.01.2013 määruses asjas 3-2-1-159-12 selgitatud, et põhjendatud on määrata elatise

maksmise viis kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema

pangakontole. Kuna hageja alaealisena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on

põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Kohtule ei

ole teada hageja seadusliku esindaja pangakonto numbrit, mistõttu kohus ei määra,

millisele kontole tuleb elatist maksta. Kohus määrab, et elatis kuulub tasumisele iga kuu

hiljemalt 9-ndaks (üheksandaks) kuupäevaks.

5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset

tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle

tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab

taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel

toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise

2-25-17998

hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi

ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse

lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

7. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled

lühendasid kompromissile määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Seega määruse

peale võib esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik