Legislator Case Law & Legislation
3-25-2078/16 AI generated

3-25-2078/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-2078/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K.I (kaebaja) esitas 21.04.2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-25/47-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul

Legislator headnote

AI generated

3-25-2078/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul

Keywords

AI generated
procedural defect implausible persecution claim late procedural objections lack of procedural indigence third-party claim procedure in attachment time limits for seeking redress
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2078

Haldusasi

K.I kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise summas 15 000

eurot väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – K.I

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.I määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse K.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-2078.

2. Rahuldada K.I määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2078 ja

saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

4. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.I (kaebaja) esitas 21.04.2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-25/47-1 mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul

31.08.2023˗29.10.2024 vahistatuna üksikvangistuses. Kaebajal puudus üksikvangistuses

viibides võimalus lähedastega suhelda (keelatud oli helistamine, kirjutamine ning

kokkusaamised). Kaebajal puudus sisuliselt 1,5 aasta vältel tähenduslik suhtlus,

3-25-2078

sportimisvõimalus, jalutamise võimalus oli betoonkastis; kaebajale ei võimaldatud

kambrivälist mõtestatud tegevust, s.t tulenevalt kohaldatud režiimist ei võimaldatud

sotsiaalset suhtlemist, õppimisvõimalusi, spordirajatiste kasutamist ega liikumisvõimalusi,

huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemist jne. Kaebaja on olnud ööpäevaringselt

lukustatud kambris, v.a üks tund värskes õhus viibimist. Teda on hoitud ebainimlikes ja

inimväärikust alandavates tingimustes. Vangla on kaebajat sihilikult piinanud.

2. Kaebaja esitas 24.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.10.2025)

Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt

tekitati kaebajale kahju piinamisega järjestikuse üksikvangistusega perioodil

31.08.2023˗29.10.2024. Kaebaja palus arvestada vanglale esitatud taotluses toodud

asjaoludega. Vangla ei ole kaebaja taotlust seni lahendanud. Käesolevas asjas on asjakohane

Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-986, millega mõisteti vahistatu

üksikvangistuses hoidmise eest välja mittevaraline kahju.

3. Tallinna Vangla jättis 14.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/47-4 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes kohaldati Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023

määrusega järgnevaid lisapiiranguid: täielik eraldamine teistest vangistust kandvatest isikutest

ning vahistatutest; lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise, kirjavahetuse ja telefoni

kasutamise õiguse, lühiajalise väljasõidu ja lühiajalise väljaviimise õiguse keelamine alates

31.08.2023 kuni kohtu alla andmiseni. Kuna 12.09.2023 laekus meditsiiniosakonnast info, et

kaebajal esineb suitsiidioht ja ta on vaja paigutada kaameraga jälgimisse, kohaldati

12.09.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/270 kaebaja suhtes isiklike riiete ja esemete kasutamise

keelamist. 16.10.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/321 lõpetati julgeolekuabinõude rakendamine

tagasiulatuvalt alates 10.10.2023, isikule anti tagasi isiklikud asjad, kuid jätkati kaameraga

jälgimist, alates 12.10.2023 polnud kaameraga jälgimine enam vajalik. Vangistusseaduse

(VangS) § 90 lg-tes 3 ja 5 sätestatud piirangud on õiguspärased ja proportsionaalsed.

20.09.2024 esitas kaebaja taotluse keeldude mahavõtmiseks ja õele helistamiseks. Prokuratuur

lõpetas lisapiirangute kohaldamise 28.10.2024. Kaebaja paigutati 29.10.2024

kambrikaaslasega kokku avatud eluosakonda. Kuna kaebaja suhtes kohaldas

suhtlemispiiranguid prokuratuur, ei esine vangla õigusvastast tegevust.

Vangla lähtus isiku paigutamisel tema vahistatu staatusest. Kuna kaebajale kohaldati

prokuratuuri 31.08.2023 määruse alusel lisapiiranguid, mille kohaselt pidi ta olema teistest

täielikult eraldatud, ei saanud kaebajale võimaldada huvitegevustes osalemist, kuna need

toimuvad grupiviisiliselt. Kaebaja ei ole esitanud pöördumisi spordirajatiste kasutamiseks või

huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemiseks. Kaebajale oli tagatud jalutusboksi

kasutamine üks tund päevas ja tal oli võimalik tegeleda kehakultuuriga (nt harjutused

keharaskusega või kasutades boksis olevat pinki). Kaebajal oli võimalus suhelda

sotsiaaltöötajaga, kaplaniga, psühholoogiga, meditsiinitöötajatega, vanglaametnikega jm

ametiisikutega. Kaebajal oli võimalik kuulata raadiot ja vaadata televiisorit, lugeda ajalehti,

ajakirju ja raamatuid. Olukorras, kus kaebajale ei kaasnenud muid piiranguid kui need, mis

paratamatult vahistatu staatusega kaasnevad, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt.

Kinnipidamistingimused vastasid õigusaktides ettenähtule ning kaebaja ei ole välja toonud, et

need oleks olnud sellised, mis eraldiseisvalt oleks tinginud tema eraldamise õigusvastasuse.

Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt ja kaebajale ei saanud tekkida kahju, mis õigustaks

hüvitise nõuet. Kaebaja ei ole pidanud taluma kannatusi, mida saaks pidada inimväärikust

alandavaks.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

2(4)

3-25-2078

Kohtule arusaadavalt tekkis kaebajale kahju ajavahemikul 31.08.2023˗28.10.2024, sest

kaebaja suhtes kohaldati üksikvangistust, kus kaebajal puudus võimalus lähedastega

suhtlemiseks. Puudus võimalus helistada, kirjutada ja keelatud olid kokkusaamised.

Nimetatud piiranguid kohaldati kaebaja suhtes Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023

määrusega alates 31.08.2023 ja lõpetati 28.10.2024, mis kattub pea täielikult perioodiga, mille

eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab. Kuna kahju tekkis Põhja Ringkonnaprokuratuuri

määruse alusel lisapiirangute rakendamisel, tekitati väidetav kahju süüteomenetluses.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle

menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel,

ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada

prokuratuurile. Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja

Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja

halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (HKMS § 4 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja palub 15.11.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2025

määrus.

Varasemalt on halduskohus mõistnud kahjutasu vahistatule, keda hoiti Tallinna Vanglas

üksikvangistuses (haldusasi nr 3-23-986). Kohtupraktika peab olema ühetaoline. Menetlus on

olnud erapoolik. Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artikleid 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile)

ning HKMS § 2 lg-t 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja lg 5, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

7. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1), sest kaebajale tekkis väidetav kahju Põhja

Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023 määruse alusel lisapiirangute rakendamisega ehk

süüteomenetluses.

8. Vaidlust ei ole, et kaebaja suhtes on rakendatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023

määrusega (dtl 43˗45) kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 alusel ajavahemikul

31.08.2023˗28.10.2024 lisapiirangutena teistest vangistust kandvatest isikutest ja vahistatutest

täielikku eraldamist ning lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste keeldu, kirjavahetuse ja

telefoni kasutamise keeldu, lühiajalise väljasõidu ning lühiajalise väljaviimise keeldu. Nende

piirangutega kaebajale tekitatud võimalik kahju seostub kriminaalmenetluse läbiviimisega,

mistõttu on kahju tekitatud süüteomenetluses. Kuigi tegemist on avalik-õiguslikust suhtest

võrsunud vaidlusega HKMS § 4 lg 1 mõttes, näeb kehtiv õigus sellise vaidluse lahendamiseks

ette teistsuguse menetluskorra, mis on sätestatud SKHS-s. Seetõttu ei saaks sellist vaidlust

lahendada halduskohtumenetluses.

9. Samas ei ole halduskohus tähelepanu pööranud, et kaebaja on vanglale esitatud

kahjunõudes põhjendanud kahju tekkimist ka sellega, et vahistatu staatuses üksikvangistuses

3(4)

3-25-2078

viibides puudus kaebajal lisaks tähenduslikule suhtlemisele kambriväline mõtestatud tegevus:

sotsiaalne suhtlus, õppimisvõimalus, spordirajatiste kasutamise võimalus, huvi- ja

meelelahutusprogrammised osalemise võimalus jne, mis ei seondu prokuratuuri kohaldatud

lisapiirangutega. Seega seostab kaebaja kahju tekkimist ka vangla tegevusega, mille

hüvitamine toimub riigivastutuse seaduse alusel ning millise vaidluse lahendamine on

halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ennatlikult tagastanud kaebuse

tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus oleks pidanud kaebajal laskma

kahjunõude aluseks olevad asjaolud konkreetselt piiritleda (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7, § 41

lg-d 1 ja 2 ning § 120 lg 3). Halduskohtul tuleb edasise menetluse käigus selgitada vastavalt

HKMS § 120 lg 1 p-s 1 ettenähtule välja vaidluse ese ning alles seejärel on võimalik

otsustada, millises osas saab kaebuse tagastada või menetlusse võtta.

10. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2025

määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab K.I kaebuse Tallinna

Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)