3-25-2078/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK.I (kaebaja) esitas 21.04.2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-25/47-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul
Legislator headnote
AI generated3-25-2078/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja
Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2078
Haldusasi
K.I kaebus Tallinna Vanglalt hüvitise summas 15 000
eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K.I
Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse K.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määruse
peale haldusasjas nr 3-25-2078.
2. Rahuldada K.I määruskaebus.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2078 ja
saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades
kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d
1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. K.I (kaebaja) esitas 21.04.2025 Tallinna Vanglale taotluse nr 1-9/1-25/47-1 mittevaralise
kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti kaebajat ajavahemikul
31.08.2023˗29.10.2024 vahistatuna üksikvangistuses. Kaebajal puudus üksikvangistuses
viibides võimalus lähedastega suhelda (keelatud oli helistamine, kirjutamine ning
kokkusaamised). Kaebajal puudus sisuliselt 1,5 aasta vältel tähenduslik suhtlus,
3-25-2078
sportimisvõimalus, jalutamise võimalus oli betoonkastis; kaebajale ei võimaldatud
kambrivälist mõtestatud tegevust, s.t tulenevalt kohaldatud režiimist ei võimaldatud
sotsiaalset suhtlemist, õppimisvõimalusi, spordirajatiste kasutamist ega liikumisvõimalusi,
huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemist jne. Kaebaja on olnud ööpäevaringselt
lukustatud kambris, v.a üks tund värskes õhus viibimist. Teda on hoitud ebainimlikes ja
inimväärikust alandavates tingimustes. Vangla on kaebajat sihilikult piinanud.
2. Kaebaja esitas 24.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 18.10.2025)
Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt
tekitati kaebajale kahju piinamisega järjestikuse üksikvangistusega perioodil
31.08.2023˗29.10.2024. Kaebaja palus arvestada vanglale esitatud taotluses toodud
asjaoludega. Vangla ei ole kaebaja taotlust seni lahendanud. Käesolevas asjas on asjakohane
Tallinna Halduskohtu 30.05.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-986, millega mõisteti vahistatu
üksikvangistuses hoidmise eest välja mittevaraline kahju.
3. Tallinna Vangla jättis 14.07.2025 otsusega nr 1-9/1-25/47-4 kaebaja kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes kohaldati Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023
määrusega järgnevaid lisapiiranguid: täielik eraldamine teistest vangistust kandvatest isikutest
ning vahistatutest; lühiajalise ja pikaajalise kokkusaamise, kirjavahetuse ja telefoni
kasutamise õiguse, lühiajalise väljasõidu ja lühiajalise väljaviimise õiguse keelamine alates
31.08.2023 kuni kohtu alla andmiseni. Kuna 12.09.2023 laekus meditsiiniosakonnast info, et
kaebajal esineb suitsiidioht ja ta on vaja paigutada kaameraga jälgimisse, kohaldati
12.09.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/270 kaebaja suhtes isiklike riiete ja esemete kasutamise
keelamist. 16.10.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/321 lõpetati julgeolekuabinõude rakendamine
tagasiulatuvalt alates 10.10.2023, isikule anti tagasi isiklikud asjad, kuid jätkati kaameraga
jälgimist, alates 12.10.2023 polnud kaameraga jälgimine enam vajalik. Vangistusseaduse
(VangS) § 90 lg-tes 3 ja 5 sätestatud piirangud on õiguspärased ja proportsionaalsed.
20.09.2024 esitas kaebaja taotluse keeldude mahavõtmiseks ja õele helistamiseks. Prokuratuur
lõpetas lisapiirangute kohaldamise 28.10.2024. Kaebaja paigutati 29.10.2024
kambrikaaslasega kokku avatud eluosakonda. Kuna kaebaja suhtes kohaldas
suhtlemispiiranguid prokuratuur, ei esine vangla õigusvastast tegevust.
Vangla lähtus isiku paigutamisel tema vahistatu staatusest. Kuna kaebajale kohaldati
prokuratuuri 31.08.2023 määruse alusel lisapiiranguid, mille kohaselt pidi ta olema teistest
täielikult eraldatud, ei saanud kaebajale võimaldada huvitegevustes osalemist, kuna need
toimuvad grupiviisiliselt. Kaebaja ei ole esitanud pöördumisi spordirajatiste kasutamiseks või
huvi- ja meelelahutusprogrammides osalemiseks. Kaebajale oli tagatud jalutusboksi
kasutamine üks tund päevas ja tal oli võimalik tegeleda kehakultuuriga (nt harjutused
keharaskusega või kasutades boksis olevat pinki). Kaebajal oli võimalus suhelda
sotsiaaltöötajaga, kaplaniga, psühholoogiga, meditsiinitöötajatega, vanglaametnikega jm
ametiisikutega. Kaebajal oli võimalik kuulata raadiot ja vaadata televiisorit, lugeda ajalehti,
ajakirju ja raamatuid. Olukorras, kus kaebajale ei kaasnenud muid piiranguid kui need, mis
paratamatult vahistatu staatusega kaasnevad, ei ole vangla käitunud õigusvastaselt.
Kinnipidamistingimused vastasid õigusaktides ettenähtule ning kaebaja ei ole välja toonud, et
need oleks olnud sellised, mis eraldiseisvalt oleks tinginud tema eraldamise õigusvastasuse.
Vangla ei ole käitunud õigusvastaselt ja kaebajale ei saanud tekkida kahju, mis õigustaks
hüvitise nõuet. Kaebaja ei ole pidanud taluma kannatusi, mida saaks pidada inimväärikust
alandavaks.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 07.11.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1
alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
2(4)
3-25-2078
Kohtule arusaadavalt tekkis kaebajale kahju ajavahemikul 31.08.2023˗28.10.2024, sest
kaebaja suhtes kohaldati üksikvangistust, kus kaebajal puudus võimalus lähedastega
suhtlemiseks. Puudus võimalus helistada, kirjutada ja keelatud olid kokkusaamised.
Nimetatud piiranguid kohaldati kaebaja suhtes Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023
määrusega alates 31.08.2023 ja lõpetati 28.10.2024, mis kattub pea täielikult perioodiga, mille
eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab. Kuna kahju tekkis Põhja Ringkonnaprokuratuuri
määruse alusel lisapiirangute rakendamisel, tekitati väidetav kahju süüteomenetluses.
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle
menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel,
ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada
prokuratuurile. Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja
Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on
süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja
halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (HKMS § 4 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5. Kaebaja palub 15.11.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2025
määrus.
Varasemalt on halduskohus mõistnud kahjutasu vahistatule, keda hoiti Tallinna Vanglas
üksikvangistuses (haldusasi nr 3-23-986). Kohtupraktika peab olema ühetaoline. Menetlus on
olnud erapoolik. Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
artikleid 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile)
ning HKMS § 2 lg-t 1.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on
seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamine on
lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja lg 5, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
7. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1), sest kaebajale tekkis väidetav kahju Põhja
Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023 määruse alusel lisapiirangute rakendamisega ehk
süüteomenetluses.
8. Vaidlust ei ole, et kaebaja suhtes on rakendatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.08.2023
määrusega (dtl 43˗45) kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 alusel ajavahemikul
31.08.2023˗28.10.2024 lisapiirangutena teistest vangistust kandvatest isikutest ja vahistatutest
täielikku eraldamist ning lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste keeldu, kirjavahetuse ja
telefoni kasutamise keeldu, lühiajalise väljasõidu ning lühiajalise väljaviimise keeldu. Nende
piirangutega kaebajale tekitatud võimalik kahju seostub kriminaalmenetluse läbiviimisega,
mistõttu on kahju tekitatud süüteomenetluses. Kuigi tegemist on avalik-õiguslikust suhtest
võrsunud vaidlusega HKMS § 4 lg 1 mõttes, näeb kehtiv õigus sellise vaidluse lahendamiseks
ette teistsuguse menetluskorra, mis on sätestatud SKHS-s. Seetõttu ei saaks sellist vaidlust
lahendada halduskohtumenetluses.
9. Samas ei ole halduskohus tähelepanu pööranud, et kaebaja on vanglale esitatud
kahjunõudes põhjendanud kahju tekkimist ka sellega, et vahistatu staatuses üksikvangistuses
3(4)
3-25-2078
viibides puudus kaebajal lisaks tähenduslikule suhtlemisele kambriväline mõtestatud tegevus:
sotsiaalne suhtlus, õppimisvõimalus, spordirajatiste kasutamise võimalus, huvi- ja
meelelahutusprogrammised osalemise võimalus jne, mis ei seondu prokuratuuri kohaldatud
lisapiirangutega. Seega seostab kaebaja kahju tekkimist ka vangla tegevusega, mille
hüvitamine toimub riigivastutuse seaduse alusel ning millise vaidluse lahendamine on
halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus ennatlikult tagastanud kaebuse
tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus oleks pidanud kaebajal laskma
kahjunõude aluseks olevad asjaolud konkreetselt piiritleda (HKMS § 38 lg 1 p-d 6 ja 7, § 41
lg-d 1 ja 2 ning § 120 lg 3). Halduskohtul tuleb edasise menetluse käigus selgitada vastavalt
HKMS § 120 lg 1 p-s 1 ettenähtule välja vaidluse ese ning alles seejärel on võimalik
otsustada, millises osas saab kaebuse tagastada või menetlusse võtta.
10. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 07.11.2025
määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab K.I kaebuse Tallinna
Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)