3-24-1185/68 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1185

Haldusasi

V.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.03.2024

otsuse nr 12310040055-1 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – V.S

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.S apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.10.2024

otsus haldusasjas nr 3-24-1185 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 02.01.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-24-1185

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S (kaebaja) on kodakondsuseta isik, kes sündis Eestis, ent elab alates 1992. a-st

alaliselt Valgevene Vabariigis. Eestisse saabus V.S 16.10.2022 C-viisa alusel, et töötada ja

hoolitseda isa haua eest. V.S esitas 04.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohaselt

vajab ta kaitset poliitilistel põhjustel.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 27.03.2024 otsuse nr 12310040055-1, millega

luges kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi, tegi

kaebajale 30-päevase vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutuse ning kohaldas

sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi 1 aastaks.

Taotleja hirmu Valgevene riigivõimu ees ning subjektiivse tagakiusukartuse põhjendatust

tuleb hinnata poliitilise meelsuse perspektiivist. Taotlejal on kartus Valgevene riigivõimu ees,

kuna tal on riigivõimust erinevad vaated. Taotlejal ei ole Valgevenes elades ametivõimudega

probleeme olnud, ehkki ta osales 2020. a-l meeleavaldusel. Ei ole tõenäoline, et 2024. a

kevadel sooviks Valgevene politsei hakata sel põhjusel taotlejat taga kiusama. On tõenäoline,

et Valgevene võimud ei ole teadlikud taotleja osalemisest 2020. a meeleavaldusel.

Ka sotsiaalmeediakontode, jagatud postituste ja tehtud kommentaaride tõttu ei ole tagakius

tõenäoline, kuna asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et ametivõimud ei ole taotleja

meelsusest teadlikud. Taotleja kustutas sotsiaalmeedia sisu, mistõttu ei ole võimudel olnud

võimalik ka taotleja meelsust tuvastada.

Mõistetav on taotleja hirm, et teda võidakse hakata taga kiusama, kuna tema VKontakte

sõbralistis on 4 aastat tagasi vahistatud opositsioonipoliitik ST, kuid Valgevene võimud ei ole

taotlejaga selles kontekstis tänini ühendust võtnud ning on vähetõenäoline, et taotlejat

võidakse sel põhjusel taga kiusata. Valgevenes elab üle 9 miljoni inimese ning arvestades

2020. a massimeeleavalduste suurust, võib arvata, et Valgevenes oli/on palju T toetajaid, kes

on ta ka sotsiaalmeedias oma sõbralisti lisanud ja talle sõnumeid saatnud. Ei ole usutav, et

võimud on suutelised võtma kõik need inimesed vastutusele või neid kriminaalkorras

karistama.

Töölt vallandamine ei anna alust kvalifitseerida taotlejat pagulaseks. Samuti ei saa nõustuda

taotleja arvamusega, et tema edasised raskused uue töökoha otsingul olid seotud tema nime

sattumisega ametivõimude nimekirja. Tegemist on taotleja subjektiivse arvamusega ning

tööandjate otsust jätta taotleja tööle võtmata ei saa seostada poliitilise tagakiusuga. Taotlejal ei

ole olnud ametivõimudega ühtegi kontakti. Lisaks sai taotleja Valgevenest ilma probleemideta

lahkuda. Tööpõlguri nimekirja sattumist ei saa nimetada repressiooniks, mida riik kohaldab

taotlejale isikupõhise poliitilise tagakiusamise eesmärgil. Sotsiaalparasiitide maks on

Valgevene ametliku maksusüsteemi osa ning seda kohaldatakse ühetaoliselt. Arvestades

taotleja profiili ja tegevust Valgevenes ning ettevaatlikkust meelsuse avaldamisel ei ole kuigi

tõenäoline, et ta langeb Valgevene piiriületusel tagakiusamise ohvriks.

2(8)

3-24-1185

Määratlemata kodakondsus ja elamislubade puudumine ei anna alust pidada taotlejat

pagulaseks. Taotleja Valgevene elamisluba tühistati tema enda taotlusel. Seega pani taotleja

end ise olukorda, kus tal ei ole seaduslikku alust üheski riigis viibida. Samuti ei saa väita, et

Valgevenesse naastes ei ole taotlejal võimalik oma seal viibimist uuesti seadustada.

Asjaoludest nähtuvalt ei ole alust järeldada, et taotleja vajaks täiendavat kaitset.

Taotlejale tuleb teha 30-päevase lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus. Kuigi Valgevene ei

ole taotleja kodakondsusjärgne riik, vaid endine asukohariik, saab vastavalt Valgevenega

sõlmitud kahepoolsele tagasivõtulepingule teha taotlejale ettekirjutuse Valgevenesse

lahkumiseks.

Taotlejale tuleb kohaldada sissesõidukeeldu 1 aastaks, kuna taotleja on Eestis sündinud, tema

sugulased on Eesti kodanikud ja elavad Eestis ning tema isa haud asub Eestis.

3. Kaebaja esitas 22.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.03.2024 otsuse

tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

PPA omistab Valgevenest lahkumise võimalikkusele liiga suure kaalu. Valgevenest lahkumise

ajal ei pööratud lahkujatele tähelepanu. Lisaks ei ole kaebaja Valgevene kodanik. Võimalik, et

kaebajal lasti lahkuda temast vabanemise eesmärgil. Kaebaja sündis Eestis ning peab end

rahvuselt eestlaseks, ehkki ta ei ole tugevalt Eesti ühiskonda integreerunud. Ka on kaebaja

pikaajaliselt olnud Eestis, st riigis, mida Valgevene peab vaenulikuks riigiks. See muudab

olukorra ohtlikumaks ning välistada ei saa, et Valgevenesse naasmisel võivad olla kaebajale

ohtlikud tagajärjed.

Hiljuti peeti piiril kinni pikka aega Poolas töötanud ja sealt naasnud mees, kes osales küll

2020. a-l meeleavaldusel, kuid kes ei olnud avalikult võimudega konfliktis või aktiivses

opositsioonis. Vaatamata väikese lapse olemasolule kutsuti tema naine ülekuulamisele ja hoiti

ööpäeva ajutises kinnipidamiskeskuses. Valgevenes on vähe neid, kes saavad endale lubada

poliitiliste vaadete aktiivset väljendamist. Inimesed, kes on seda teinud, kas arreteeritakse või

nad lahkuvad riigist.

Kaebaja ei kujuta oma elu Valgevenes ette, kuna tal puuduvad igasugused dokumendid.

Puudub võimalus töötada ja saada meditsiinilist abi. Samuti ei väljastataks kaebajale enam

elamisluba. Kaebaja soovib elada riigis, mida ta peab oma kodumaaks.

4. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Otsuse tegemisel analüüsiti asjakohast päritoluriigi infot ja võeti seisukoht kaebaja

Valgevenesse tagasipöördumise osas. PPA jääb otsuses toodu juurde. Kaebaja väide, et tal

lubati riigist lahkuda selleks, et temast lahti saada, on oletuslik. Kaebajal ei tekkinud

probleeme Valgevene välismaalase passi hankimisel ja riigist lahkumisel, mistõttu on

tõenäoline, et Valgevene ametivõimud ei ole kaebaja meelsusest ja meeleavaldusel

osalemisest teadlikud. Kuigi välistada ei saa, et naastes võidakse kaebaja suhtes läbi viia

täiendav piirikontroll, ei oleks see käsitatav tagakiusuna.

Pelgalt hüpoteetiline oht sattuda tagakiusu ohvriks ei ole pagulasena tunnustamise alus.

Varjupaigamenetluses on eelkõige taotleja kohustus põhistada, miks on tagakius just tema

suhtes tõenäoline. Kaebaja viitab Valgevene kohta avaldatud informatsioonile, kuid samas

puuduvad indikatsioonid, mis viitaks, et konkreetselt kaebaja oleks Valgevene ametivõimude

huviorbiiti sattunud või tema sattumine Valgevene ametivõimude huviorbiiti tulevikus oleks

tõenäoline. Kaebaja on meelsuse avaldamisel olnud ettevaatlik ja ka Eestis viibimise ajal ei

ole ta tegelenud avalikult opositsioonilise tegevuse ega aktivismiga. On ebatõenäoline, et

3(8)

3-24-1185

Valgevenesse naastes asub kaebaja aktiivselt meelt avaldama ning satub seetõttu

ametivõimude teravdatud tähelepanu alla.

Väited eestlaseks olemisest ei ole asjakohased. Kaebaja selgitustest nähtuvalt ei ole tal olnud

Valgevenes elades selliseid probleeme seoses enda rahvusega, mis oleks käsitatavad

tagakiusuna. Kaebaja viited Poolast saabunud isiku kinnipidamisele ei ole asjakohased, kuna

see sündmus ei ole automaatselt kaebajale üle kantav. Puudub konkreetne informatsioon

sellest, millega isik tegeles ja kas tema profiil on kaebaja omaga võrreldav. Ehkki päritoluriigi

informatsiooni kohaselt peavad võimud jätkuvalt kinni ja annavad kohtu alla 2020. a

meeleavaldustel osalenud inimesi, ei tähenda see, et kõigile meeleavaldustel osalenud

isikutele tuleks anda rahvusvaheline kaitse. Valgevenest lahkumisel kontrollitakse inimeste

andmeid mitmetest andmebaasidest ning ehkki kaebaja sõnul filmiti nii teda kui ka tema ema,

ei ole kaebaja osalemine 2020. a meeleavaldustel tõenäoliselt Valgevene ametivõimudele

teada. Selle järelduse aluseks on mh asjaolu, et kaebaja või tema Valgevenes elava ema suhtes

ei ole võimudepoolset reaktsiooni järgnenud.

Asjakohased ei ole kaebaja väited, et ta ei kujuta ette enda elu Valgevenes, kuivõrd tal

puuduvad igasugused dokumendid, võimalus töötada ning saada meditsiinilist abi. Kaebaja

loobus elamisloast ajal, mil tal ei saanud olla õigustatud ootust, et talle antakse elamisluba

Eestis elamiseks. Kaebaja asetas end teadlikult olukorda, kus tal puudub üheski riigis

elamiseks kehtiv elamisluba. Varjupaigaõiguse eesmärk ei ole pakkuda lahendust taolistele

olukordadele.

5. Tallinna Halduskohus

jättis

01.10.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus PPA 27.03.2024 otsuse

järeldustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja hinnangul peaks tema rahvusvahelise kaitse vajaduse jaatamiseks piisama sellest, et

ta ei jaga Valgevene riigivõimuga samu vaateid. Kaebaja sõnul kardab ta Valgevenesse

naasta, kuna ta ei nõustu Valgevene riigivõimu poliitikaga, s.o A. Lukašenka režiimiga, ning

tal on hirm saada sel põhjusel taga kiusatud. Need põhjused (sh riigivõimust erinev poliitiline

arvamus) ei ole iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise alus. Selleks peab olema

personaalne ja reaalne oht taotlejale, st isiku poliitiline arvamus peab olema võimule teatavaks

saanud või on see võimult kaebajale omistatud, lisaks peab olema näidatud hirm saada taga

kiusatud selle erineva arvamuse omamise pärast, mida riigivõim ei tolereeri. Oluline on ka

selle arvamuse tähtsus ja püsivus. Tagakiusamine peab oma olemuselt olema isiku vastu

suunatud, sihipärane ning järjepidev.

PPA luges olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti tema rahvusvahelise

kaitse taotluse põhjendamatuks. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja ei lahkunud Valgevenest

tagakiusu eest. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud ning teda ei ole kinni peetud (sh

meeleavaldusel osalemisel, kus teda filmiti). Kaebajat on küll trahvitud põhjusel, et ta on

tööpõlgur, kuid ühtegi menetlust tema suhtes Valgevenes käimas ei ole. Samuti ei takistanud

maksmata trahvid kaebajal Valgevenest lahkuda. Ka töökohalt lahkumine ning kahele

töökohale mittesaamine ei ole käsitatav tagakiusuna. Seega puuduvad igasugused tõendid, et

kaebajat oleks Valgevenes taga otsitud või kiusatud või tema tegemiste vastu huvi tuntud.

Kaebaja ei kuulu parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene

ametivõimudega.

Ehkki välistatud ei ole, et Valgevenest pikk eemalviibimine ning Eestis viibides elamisloast

loobumine võivad piiriületusel tekitada täiendavalt küsimusi, ei oleks selline küsitlemine

käsitatav tagakiusuna. Kaebaja pidi elamisloa kehtetuks tunnistamise taotlust esitades

mõistma selle võimalikke tagajärgi.

4(8)

3-24-1185

Oma poliitilise meelsuse avaldamisena on kaebaja toonud 2020. a-l meeleavaldusel osalemise.

Lisaks on kaebaja toonud välja, et ta on jaganud teiste tehtud postitusi ning märkinud neid

meeldivaks. Need asjaolud ei ole iseseisvalt rahvusvahelise kaitse andmise alus. Kuna 2020. a

meeleavaldusel osalemisele ei järgnenud ametivõimude huvi, sh ei ole huvi järgnenud

Valgevenes elava ema suhtes, kes samuti videotele jäi, on tõenäoline, et kaebaja osalemine

2020. a meeleavaldusel ei ole ametivõimudele teada. Lisaks joonistub kaebaja selgitustest

välja, et tema poliitilise meelsuse avaldamine on olnud sedavõrd napp, et sellest ei saa

tuleneda talle tagakiusuohtu. Kaebajal ei olnud probleemi piiriületustega 2021. ega ka 2022.

a-l, sh ei väida kaebaja, et kui ta 2022. a oktoobris Valgevenest lahkus, oleks tema telefoni

läbi otsitud või püütud tuvastada tema seoseid 2020. a meeleavaldusel osalemisega. Ehkki

kaebaja ütlused seoses tööpõlguriks olemise eest saadud trahvidega on vastuolulised (esimesel

vestlusel väitis kaebaja, et ta on selliseid trahve saanud ning teisel vestlusel, et ei ole), siis ka

trahvid tööpõlguriks olemise eest ei ole samastatav tagakiusuga. PPA tõi 27.03.2024 otsuses

välja, et tööpõlguri nimekirja sattumine ja sellega seonduv sotsiaalparasiitide maks on

ühetaoline kõigile Valgevene kodanikele ning ehkki kaebaja sõnul taksitavad tasumata trahvid

Valgevenest lahkumist, siis kaebaja puhul see nii ei olnud.

Pagulasseisundi tunnustamiseks vajalikku tagakiusulävendit ei ületa ka see, et kaebajal tuli

Valgevene suhtes kohaldatavate majandussanktsioonide vastu algatatud petitsioonile allkirja

andmata jätmise tõttu 4 päeva enne töösuhte lõppemist töölt lahkuda. Ei nähtu, et sellele oleks

järgnenud riigivõimu poolsed toimingud. Kaebaja hinnang, et sel põhjusel ei saanud ta hiljem

tööd, on üksnes tema subjektiivne hinnang. Jättes kõrvale tööpõlguri trahvid, mida

kohaldatakse Valgevenes ühetaoliselt, ja 2018. a-l alkoholi tarbimisega seotud intsidendi, ei

ole kaebajal ametivõimudega kontakte olnud.

Ei ole usutav, et kaebajat ootaks ees tagakius või ametivõimude teravdatud tähelepanu

põhjusel, et tema VKontakte sõbralistis on opositsioonikandidaat ST. Vaidlust ei ole, et enne

Valgevenest lahkumist kustutas kaebaja enda sotsiaalmeedia sisu ning suhtlust

opositsioonipoliitikuga kaebajal säilinud ei ole. PPA 27.03.2024 otsuse p-s 7 on märgitud, et:

„Taotleja ütlustest ei nähtu, et ametivõimud oleks T ülekuulamise, kohtuprotsessi või vanglas

oleku ajal taotlejaga ühendust võtnud (kuigi taotleja viibis veel Valgevenes) selleks, et uurida,

milline on tema seos Tga ning miks taotleja temaga ühenduses oli.“ Eelnev näitab nii seda, et

kaebaja vastu Valgevene ametivõimude huvi puudub kui ka seda, et kaebaja oli oma meelsuse

avaldamisel ettevaatlik ega soovinud vaatamata enda varasemale tegevusele võimude

tähelepanu alla sattuda. Ka Eestis olles ei ole kaebaja oma meelsust avalikult väljendanud.

Arvestades kaebaja varasemat tegevust, on vähetõenäoline, et kaebaja profiiliga isik asuks

Valgevenesse naastes seal avalikult poliitiliselt meelt avaldama viisil, et tema tegevus võiks

äratada ametivõimude tähelepanu.

Kaebaja ei ole isik, kes vajaks täiendavat kaitset. Täiendava kaitse andmiseks peab

väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste

tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-

353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu

sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Kaebajal puudub

Valgevenesse tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu VRKS § 4 lg 3

tähenduses. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole üldine ohutase Valgevenes nii suur, et

tingiks vajaduse anda kaebajale täiendav kaitse. Kuigi ei saa välistada, et Valgevenesse

naastes võib kaebajal esineda probleeme uue elamisloa taotlemisel, ei ole see rahvusvahelise

kaitse (sh täiendava kaitse) andmise alus. Samuti ei välista see asjaolu lahkumisettekirjutuse

tegemist või sissesõidukeelu kehtestamist. Kõiki asjaolusid arvestades on tõenäoline, et

kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse seetõttu, et ta ei soovi Valgevenes elada, mitte

seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu.

5(8)

3-24-1185

Õiguspärane on ka kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning tema suhtes kohaldatud

üheaastane sissesõidukeeld. Praegusel juhul ei esine VSS § 76 lg-s 3 ja § 9 lg-s 1 sätestatud

aluseid, mis oleksid välistanud lahkumisettekirjutuse tegemise. Samuti pole tegemist

olukorraga, kus lahkumisettekirjutuse tegemine oleks vastuolus mittetagasisaatmise

põhimõttega (Riigikohtu 16.06.2021 otsus nr 3-21-838, p 18). Asjaolusid arvestades leidis

PPA, et mõistlik on kaebajale anda Eestist lahkumiseks 30-päevane tähtaeg. Tegemist on

seadusest tuleneva maksimaalse lahkumistähtajaga, mille lahkumisettekirjutusega määrata

võib (VSS § 72 lg 4), ning kohtu hinnangul ei ole see ebaproportsionaalselt koormav. Seadus

võimaldab kaebajal vajadusel taotleda ka vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamist (VSS §

72 lg 5). PPA kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu üheks aastaks. PPA võttis sissesõidukeelu

vähendamisel arvesse, et kaebaja on Eestis sündinud, tema sugulased on Eesti kodanikud ja

elavad Eestis, isiku isa haud asub Eestis. Kehtestatud sissesõidukeeld ei ole

ebaproportsionaalne või põhjendamatu. Ka kaebaja ei väida seda. Kaebaja isa suri a-l 2012

ning ehkki kaebaja osales tema matustel, käis kaebaja isa hauda esimest korda külastamas

alles 2021. a augustis. Seejärel tuli kaebaja Eestisse 2022. a oktoobris. See asjaolu näitab, et

kaebajal ei ole selliseid sidemeid Eestiga, et pidada ühe aasta pikkust sissesõidukeeldu

ebaproportsionaalseks. Asjaolude olulisel muutumisel on kaebajal võimalik taotleda

sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75, 32).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Kaebaja palub 14.10.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 28.10.2024) tühistada

Tallinna Halduskohtu 01.10.2024 otsus.

Kohus ei ole asja lahendamisel võtnud arvesse fakte ja tõendeid, mis kinnitavad tõsist ja

reaalset ohtu kaebaja naasmisel. Valgevenes on alates 2020. a-st täheldatud ulatuslikke

poliitilisi repressioone valitsusega mittenõustuvate isikute vastu. Kaebaja võttis osa

rahumeelsetest meeleavaldustest ning seetõttu on kaebajal Valgevenesse naasmisel reaalne

tagakiusuoht. Kaebaja pidi arreteerimise vältimiseks kustutama kõik tõendid enda osalemisest

protestides, kuid see ei vähenda tagakiusuohtu. Valgevene võimud peavad inimesi kinni ja

tuvastavad neid tänavate turvakaamerate abil. Isikute suhtes rakendatakse repressioone isegi

otseste tõendite puudumisel kahtluste või kaudsete andmete alusel. Piisab ka sellest, et telefon

oli mobiilsidemasti levialas meeleavalduste toimumise päevadel. Kaebaja osales

meeleavaldustel ja viibis mobiilsideoperaatori andmetel nendes piirkondades ning sellest

piisab süüdistuse esitamiseks Valgevene Vabariigi kriminaalkoodeksi § 342 lg 1 järgi

(avalikku korda jämedalt rikkuvate toimingute korraldamine ja ettevalmistamine või neis

aktiivne osalemine). Välismaalt naasvaid Valgevene kodanikke käsitatakse sageli isikutena,

kes on potentsiaalselt seotud äärmusliku tegevusega, seetõttu on kaebaja naasmine

Valgevenesse ohtlik. Kaebaja võidakse arreteerida, teda võidakse piinata ning mõista

pikaajaline vabadusekaotus õiglase kohtumenetluseta. Eestis viibimise ajal on kaebaja teinud

koostööd Valgevenes äärmuslasteks peetavate gruppidega. Valgevenes rikutakse endiselt

inimõigusi ning inimelu ei ole midagi väärt.

Võimud peavad protestides osalejaid kinni ka aastate möödudes, kui isikud tuvastatakse

arhiivi videosalvestustelt või miitingutel tehtud fotodelt. Võimud kontrollivad välismaalt

tagasipöördujate isiklikke seadmeid, nende sotsiaalseid sidemeid ja postitusi. Need on sageli

vahistamise aluseks, kui neist leitakse opositsioonilisi vaateid või võimude vastast kriitikat.

Eriteenistustel on võime taastada isikute poolt kustutatud andmeid ning neid kasutatakse

kodanike tagakiusamiseks. Kaebaja pikaajaline eemalviibimine Valgevenest võimendab

tagakiusamise riski. Isikute tagasipöördumisel kontrollitakse nende ideoloogilist lojaalsust

hoolikalt. Valgevene võimud käsitavad igasugust seost opositsioonitegelastega ohuna.

6(8)

3-24-1185

Asjaolu, et kaebaja keeldus toetamast valitsusmeelseid tegevusi Valgevenes (kaebaja ei

kirjutanud alla petitsioonile), on võimude poolt tõlgendatud ebalojaalsusena. Seega esineb

kaebaja naasmisel tagakiusu oht.

Kaebaja on kodakondsuseta isik. Kuna kaebaja loobus Eestisse kolides Valgevene elamisloast,

puudub kaebajal võimalus Valgevenes seaduslikult elada. Kaebaja jääb Eestist väljasaatmise

korral ilma juurdepääsust arstiabile, sotsiaalteenustele ja muudele õigustele, mis seab ohtu

kaebaja tervise ja elu.

Rootsi võimud on peatanud Valgevene kodanike väljasaatmise.

7. PPA palub 16.12.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes halduskohtus

esitatud seisukoha juurde.

PPA on kaebaja väiteid seoses hirmuga Valgevenesse naasmise ees 27.03.2024 otsuses

põhjalikult analüüsinud. Kaebaja tagakiusamine päritoluriiki naasmisel ei ole tõenäoline.

Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest ei tulene isiklikku tagakiusuohtu kaebajale.

Vaidlust ei ole selles, et Valgevene režiim ei ole demokraatlik ning riigis esineb

teisitimõtlejate mahasurumist. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahvusvahelise kaitse eesmärk

tagada sisserändeõigus kõikidele autoritaarsetest riikidest tulnud isikutele. Kaebaja on

viidanud artiklitele, mis kajastavad olukorda kaebaja päritoluriigis ning toonud näiteid

erinevate isikute kinnipidamistest, kuid seda ei saa vahetult laiendada kaebajale. Kaebaja

toodud näidetest ei ole selgelt nähtav kaebajaga võrreldav profiil ega see, et just sellise

profiiliga isikute kohtlemise näol oleks tegemist süstemaatilise praktikaga.

Kaebaja väidab, et ta on Eestis viibimise ajal teinud koostööd gruppidega, mida Valgevenes

peetakse äärmuslikeks või mida võidakse äärmuslikeks tunnistada. Kaebaja seisukohtadest

jääb arusaamatuks, mis on sellise väidetava koostöö sisu ja millal see on toimunud.

Halduskohtu 19.09.2024 istungiprotokollist nähtuvalt ei ole kaebaja Eestis olles oma meelsust

avalikult väljendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi

väiteid, mida halduskohus poleks juba hinnanud. Samuti ei ole Valgevene osas ilmunud sellist

uut teavet, mis tingiks varem tuvastatud asjaoludele uue hinnangu andmise (HKMS § 158 lg

31). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebajal on subjektiivne kartus tagakiusamise ees, kuid ainuüksi sellest ei piisa, et jaatada

rahvusvahelise kaitse vajadust. Rahvusvahelise kaitse andmise lävend ei saa olla nii madal, et

kõigi Valgevenes elavate isikute puhul, kes ei ole riigivõimu tegevusega nõus, jaatada reaalse

tagakiusamise ohtu. Kaebaja puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis viitavad võimalusele, et

kaebaja on sattunud riigivõimu huviorbiiti. Kaebaja on oma poliitilist meelsust avaldanud

diskreetselt. Halduskohtu vastav analüüs on ammendav. Ka asjaolu, et kaebaja VKontakte

kontaktide hulgas oli ST, ei kinnita vastupidist. Kaebaja ei ole poliitiline aktivist, ajakirjanik

ega mõjuisik. Valgevene riigivõimuga ei ole tal poliitilise meelsuse tõttu olnud mingit

kokkupuudet. Kaebaja ema elab Valgevenes ning võimuorganid pole teda tülitanud. Pärast

2020. a meeleavaldustel osalemist käis kaebaja 2021. a-l Eestis ja piiriületusel probleeme ei

esinenud (halduskohtu istungi protokoll ajamärk 00:16:45 jj) ning 2022. a-l väljastas

Valgevene kaebajale välismaalase passi (dtl 118). PPA päritolu riigi infole tuginev analüüs

olukorra kohta Valgevenes on vaidlustatud otsuses väga põhjalik ja sellest tulenev järeldus

7(8)

3-24-1185

adekvaatne. Pigem võib kaebajaga toimunud vestlustest välja lugeda, et kaebajal oli

Valgevenes probleeme töö leidmisega ja ta soovis Eestisse tööle tulla. On tõsi, et piiriületusel

võib kaebajat ees oodata kontroll ja telefoni läbiotsimine ning võib-olla ka mõneks ajaks kinni

pidamine, kuid seda ei saa pidada tagakiusamiseks. Kaebajal on enne piiriületust võimalik

ebasoovitavav sisu telefonist kustutada ning mitte võtta kaasa dokumente vms, mis võivad

eelduslikult tekitada probleeme. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et võttes arvesse

Valgevene ametivõimude senist huvipuudust kaebaja vastu, võiks kaebaja sellise huvi alla

sattuda põhjusel, et ta on mõned aastad viibinud Eestis. Kuigi Valgevene ei ole demokraatlik

õigusriik, ei ole üldine olukord siiski selline, et isikute sinna väljasaatmine oleks VSS § 171

alusel keelatud, seda isegi juhul, kui mõni teine riik on vastu võtnud otsuse, et isikuid sinna

tagasi ei saadeta.

10. Kaebaja on kodakondsuseta isik, kel puudub Valgevenes elamisluba. Sellest hoolimata on

kaebaja väljasaatmine Valgevenesse võimalik. PPA on lahkumisettekirjutust tehes põhjalikult

selgitanud, et VSS § 17 kohaselt saadetakse väljasaadetav tema kodakondsusjärgsesse riiki;

transiidiriiki Euroopa Liidu või kahepoolse tagasivõtulepingu või muu kokkuleppe kohaselt

või kolmandasse riiki tingimusel, et välismaalane soovib sinna lahkuda ja ta seal vastu

võetakse. Kaebaja elas aastatel 1992˗2022 elamisloa alusel Valgevenes. 30.11.2023 toimunud

vestlusel (dtl 147 jj) avaldas isik soovi lahkuda Ukrainasse. Ukrainaga aga puudub kaebajal

varasem side ning Venemaa algatatud sõja tõttu oleks kaebaja sinna saatmine vastuolus VSS §

171 põhimõtetega. Valgevene on kaebaja eelmine asukohariik, kus isik on elanud praktiliselt

kogu oma elu. Seal elab ka tema ema. VSS § 17 lg 1 p 2 alusel saab isikule teha

lahkumisettekirjutuse Valgevenesse kahepoolse tagasivõtulepingu kohaselt. Euroopa Liidu ja

Valgevene Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu1 art 4 p 1

a) kohaselt võtab Valgevene liikmesriigi taotluse alusel oma territooriumile tagasi kõik

kolmandate riikide või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud

riigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele juhul, kui

on tõestatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et need isikud omavad

või omasid riiki sisenemise ajal Valgevene välja antud elamisluba. Kaebajale anti lahkumiseks

vabatahtlikult maksimaalne 30-päevane tähtaeg (VSS § 72 lg 4). Kaebaja viited 1954. a

Kodakondsuseta isikute seisundi konventsioonile2 jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest

Eesti Vabariik ei ole selle konventsiooniga ühinenud3.

11. Kaebaja suhtes kohaldatud 1-aastane sissesõidukeeld on proportsionaalne ja põhjendatud.

PPA 27.03.2024 otsusest nähtuvalt on PPA viinud sissesõidukeelu kohaldamisel läbi

individuaalse kaalumise ja seda vajalikul määral põhjendanud. Kaebaja ei ole välja toonud

kaalukaid asjaolusid, miks tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies

ulatuses kohaldamata jätmise. Vastustaja juba on rakendanud tavapärasest lühemat

sissesõidukeeldu.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste

apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik

(VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada

käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:22020A0609(01)

2 The 1954 Convention relating to the Status of Stateless Persons

3 Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse | Välisministeerium

8(8)