3-25-4431/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-4431

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitise nõudes seoses kambrisse paigutatud sisetelefoni

kasutamisega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Siim Grossberg esitas kinnipeetav X-i (kaebaja) nimel 30.

novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et mitme

kuu vältel ei ole keegi vastanud kambri sisetelefoniga tehtud kõnedele. Kaebaja on alates 1.

jaanuarist 2025 kuni kaebuse esitamiseni üritanud sisetelefoni kasutada, kuid seda enamjaolt

tulutult, sest keegi lihtsalt ei vasta kõnedele. Eelnevaga on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju

tervise kahjustamise ja inimväärikuse alandamise näol. Ta nõuab 2000 euro suurust hüvitist.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

3-25-4431

3. HKMS § 121 lg 1 p 5 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise

isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.

Kinnipeetav S. Grossberg on praegusel juhul esitanud kinnipeetav X-i nimel kohtule kaebuse,

milles soovitakse kaitsta X-i õigusi. Kohtule teadaolevalt ei vasta S. Grossberg volitatud

esindajale HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mistõttu ei saa ta teist kinnipeetavat

praeguses asjas halduskohtumenetluses esindada. Kui üldjuhul tuleks sellises olukorras jätta

kaebus käiguta ja anda kaebajale võimalus menetlusdokumendi heakskiitmiseks (vt nt Riigikohtu

2. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10), siis praegusel juhul ei pea kohus kaebuse

käiguta jätmist põhjendatuks.

4. HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub

esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid.

Sama sätte lõikest 3 tuleneb, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse,

et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei

kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks.

Praegusel juhul ei ole S. Grossbergi esindusõiguse puudumine selgunud menetluse kestel, vaid

see oli selge juba kaebuse esitamise ajal. Lisaks oli sellest teadlik ka S. Grossberg ise, sest talle

on kohtu poolt varasemalt selgitatud, et ta ei saa halduskohtumenetluses teist isikut esindada (vt

nt kohtu selgitused kohtuasjas nr 3-25-2984). See teadmine ei ole aga takistanud tal

kaaskinnipeetava nimel taas kaebust esitamast.

5. Kohus leiab, et kaebuse käiguta jätmise kohustuse eesmärk on abistada kohtusse pöördumisel

isikut, kes on ekslikult esitanud puudustega kaebuse. Praegusel juhul ei ole aga tegemist

üksikjuhtumiga, mil S. Grossberg on esindajana teist kinnipeetavat kaebuse esitamisel

esindanud. S. Grossberg on viimase nelja päeva jooksul esitanud kohtule üle 10 kaebuse, milles

on esitlenud end asjas esindajana (vt nt asjad nr 3-25-4427, 3-25-4426, 3-25-4425, 3-25-4443, 3-

25-4442, 3-25-4441, 3-25-4439, 3-25-4437, 3-25-4435, 3-25-4434, 3-25-4433), olles tegelikult

teadlik, et ta ei saa esindajana menetluses osaleda. Lisaks on ta selliseid kaebuseid esitanud ka

varem. S. Grossbergi järjepidev tegevus nii enda kui ka kaaskinnipeetavate nimel kaebusi esitada

ei näita tegelikku tahet õiguste kaitse eesmärgil kohtusse pöörduda, vaid viitab soovile koormata

hüvitamisnõuetega esmalt kohustuslikus kohtueelses menetluses vanglat ning seejärel

kohtusüsteemi, st tegemist on kaebeõiguse ja esindusõiguse kuritarvitamisega.

Seda järeldust kinnitab ka praeguse kaebuse ülesehitus – sarnaselt paljude teiste S. Grossbergi

esitatud kaebustega sisaldab ka X-i nimel praegusel juhul esitatud kaebus suures mahus teksti,

mille esitamine ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks ilmtingimata vajalik ning selliselt

esitatud kaebus ei ole kooskõlas HKMS § 52 lg-s 1 sätestatud selguse ja lühiduse nõudega.

Lisaks ilmestab HKMS-s sisalduvate esindusõigust puudutavate sätete kuritarvitamist ka asjaolu,

et mitmetes sarnasel viisil esitatud kaebustes ei ole isik, kelle nimel on kaebus esitatud, hiljem

ise kaebust heaks kiitnud, mistõttu on kohus kaebused tagastanud (vt nt haldusasjad nr 3-25-

2671, 3-25-2774, 3-25-2680, 3-25-2383).

6. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks esindusõiguseta isiku poolt esitatud kaebuse

käiguta jätmist ja kaebusele heakskiidu küsimist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist

olukorraga, kus HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel kaebuse tagastamine piiraks ebaproportsionaalselt

tegelikult kaebuse esitamisest huvitatud isiku kaebeõigust (vt võrdluseks eelviidatud Riigikohtu

määruse p 10).

7. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et HKMS § 121 lg 1 p 5 kohaldamise eeldused

on praegusel juhul täidetud ning kohus tagastab kaebuse sellel alusel.

3-25-4431

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

8. Kohus leiab, et kui isik, kelle esindajana S. Grossberg kaebuse esitab, on tõepoolest eksitusse

sattunud ja soovib ka tegelikult kaebust esitada, on tal võimalik seda uuesti teha HKMS § 32 lg-s

1 sätestatud nõuetele vastava esindaja vahendusel või enda nimel (vt HKMS § 43 lg 2). Kui

selleks ajaks on kaebetähtaeg möödunud, saab kaebaja taotleda tähtaja ennistamist. Kui tegemist

on tõesti kogenematusest tingitud eksimusega ning kaebetähtaja möödalaskmise tingis

kaaskinnipeetava (kellel esindusõigus kaebuse esitamiseks puudus) pahatahtlik tegevus

(kohtusse pöördumise õiguse kuritarvitamine), saab kohus kaebetähtaja ennistamise taotlust

lahendades neid asjaolusid arvesse võtta.

9. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et halduskohtumenetlusele omane selgitamiskohustus

ja uurimispõhimõtte kohaldamine toetavad ka väheste õigusteadmistega isikut oma õiguste

kaitseks halduskohtusse pöördumisel ning seega puudub lihtsamates küsimustes vajadus teha

seda esindaja vahendusel.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik