3-25-4469/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4469 Haldusasi X. X riigi õigusabi taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Rahuldada X. X’i (isikukood xxxxxxxxxxx) riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks Politseija Piirivalveameti 17.11.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12503200027-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide koostamiseks. 2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 3. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast määramist oma esindatavaga. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X. X (taotleja) esitas 01.12.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Politseija Piirivalveameti (PPA) 17.11.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12503200027-1 vaidlustamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 10 lg 2 p 9 ja RÕS § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 alusel rahuldada. Taotleja on välisriigi kodanik, kes ei valda eesti keelt ning kellel pole õigusalaseid teadmisi, mistõttu on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita oma õigusi kaitsta. Kaebaja esitas 20.03.2025 Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik viibib hetkel Vao majutuskeskuses Lääne Virumaal.

3-25-4469 3. Kuivõrd taotleja soovib vaidlustada tema suhtes tehtud otsust rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta, ettekirjutust Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamist, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5, 8). 4. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 5. Riigi õigusabi taotlusele lisatud taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt saab taotleja igakuist toetus 200 eurot. Seega eelduslikult ei ole taotlejal piisavalt vahendeid, et tasuda õigusabiteenuse eest. Praegusel juhul võib ka eeldada, et isikul ei ole piisaval määral oskusi ja teadmisi, et enda õigusi rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses efektiivselt kaitsta. Isiku huvi, saada rahvusvahelist kaitset, ei saa pidada väheoluliseks, sest sellest sõltub isiku järgnev elukäik. Kohus leiab, et taotlejal esineb õigusabi saamise vajadus, et tema õigused ei jääks tähelepanematuse või väheste õigusalaste teadmiste tõttu kaitseta. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks puuduvad. 6. Kohus annab taotlejale tema seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1). Kohus edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5) ning teadmiseks PPA-le. Kohus juhib tähelepanu, et taotleja ei valda eesti keelt ja on võimeline suhtlema hispaania keeles ning Google Translate abiga ka inglise keeles. Teave esindajale 7. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kohtumenetluse ajal seaduses nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Seega pole kaebuse esitamise hetkel isikul esialgse õiguskaitse vajadust. 8. Järgides rahvusvahelise kaitse taotluse asju lahendavate kohtunike väljakujunenud menetluspraktikat, selgitab kohus, et esitatava kaebuse koostamisel tuleb juhinduda järgmistest suunistest:  kaebuses tuleb esitada selge taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku, tuua välja otsuse põhjendusi ega kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud;  kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud;  kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad eestikeelsed tõlked (HKMS § 80–81); 2(3)

3-25-4469  veebilinkidena viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel;  kui soovitakse kaebuse läbivaatamist kohtuistungil ja tõlgi kaasamist, ent kaebajal endal pole võimalik tõlgile tasuda, siis tuleb esitada vastav menetlusabi taotlus;  kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus, kui: − kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks või − kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda;  kui riigi õigusabi korras määratud esindajal ei ole võimalik kohe esitada kaebuse põhjendatud tervikteksti, tuleb kaebetähtaja jooksul igal juhul esitada kaebus, kus on näidatud PPA otsuse vaidlustamise peamine põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kohtule ei ole taotleja esitatud materjalidest selge, kas kaebaja võib olla ületanud kaebuse esitamise tähtaega. Seega tuleb koos hilinenult esitatud kaebusega esitada kohtule ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71). /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)