Legislator Case Law & Legislation
3-25-4456/2 AI generated

3-25-4456/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-4456/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-25-4456/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4456

Haldusasi

X. X’e riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda riigi õigusabi taotluse Tallinna Halduskohtu

menetlusse võtmisest.

2. Edastada asja materjalid Riigikohtule riigi õigusabi

taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

1. X. X esitas 27.11.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi

koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks (dtl 4 jj). Taotluse kohaselt on

taotleja Läti kodanik, kes kannab vanglakaristust. Taotleja eesmärgiks on, et teda vabastataks KrMS

§ 4241 alusel edasisest karistuse kandmisest, koos kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist. Vangla ei

anna taotlejale selget vastust ega saada tema toimikut kohtusse. Taotleja ei valda eesti keelt ega

oska end kaitsta.

2. Harju Maakohtu kohtunik edastas 01.12.2025 kirjaga nr 1-24-2635 (dtl 3) Tallinna

Halduskohtule kohtuasjana isiku riigi õigusabi taotluse RÕS § 10 lg 7 alusel. Kirjas on toodud

põhjendusena, et taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest on aru saada, et isik soovib enda

väljasaatmist Eesti Vabariigist. KrMS § 4241 lg 1 järgi võib karistuse kandmise asukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel

ning § 416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest

karistuse kandmisest. Tallinna Vangla ei ole vastavat taotlust kohtule edastanud ning eelviidatud

vangla vastusest nähtub, et isikul on täitmata KrMS § 416 lg 1 p 1 või 2 sätestatud kohustuslik

eeldus, et karistuse kandmisest vabastamine oleks võimalik. Harju Maakohtu pädevuses ei ole

väljasaatmisega seotud toimingute ja/või vaidemenetluste lahendamine.

3. Halduskohus leiab, et taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Taotlusele märgitud

riigi õigusabi liigist sõltumata tuleb kohtul analüüsida isiku taotlust sisuliselt ja kontrollida selle

alusel kohtu pädevust taotluse lahendamisel.

Halduskohus saab sarnaselt maakohtule aru, et taotleja eesmärgiks on, et ta saadetaks Eesti

Vabariigist välja KrMS § 416 lg-s 1 nimetatud asjakohasel alusel. Isik on esitanud ka tõendid, et

vangla on keeldunud maakohtule vastava taotluse esitamisest (dtl 10 ja 12).

Riigikohus asus 10.08.2023 määruses nr 3-23-1188 seisukohale, et olukorras, kus vangla ei ole

esitanud täitmiskohtunikule KrMS § 416 lg 1 p 1, lg 2 ja § 4241 lg 1 alusel taotlust isiku karistusest

vabastamise ja riigist väljasaatmise üle otsustamiseks, tuleb isiku taotlust mõista

kohustamisnõudena vangla kohustamiseks maakohtu täitmiskohtunikule taotluse esitamiseks isiku

1(2)

edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks (p 5). Sellise kohustamisnõude läbivaatamiseks

pädevaks kohtuks on maakohus (samas, p-d 6 ja 7).

Selliseid taotluseid on peetud lubatavaks ning maakohtu pädevuses olevateks mh kohtuasjades nr x-

xx-xxxx (vt Riigikohtu 03.06.2024 määrus), x-xx-xxxx (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.01.2024

määrus) ja x-xx-xxxx (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2023 määrus). Samade kohtuasjade raames

on maakohtud ja ringkonnakohtud ka kontrollinud, kas täidetud on isiku vangistusest vabastamise

formaalsed eeldused ning kas kohtul on seetõttu alus kohustada vanglat taotluse esitamiseks.

Seisukohal, et sellised taotlused ei kuulu halduskohtu pädevusse, on olnud ka Tartu

Ringkonnakohus 14.08.2025 määruses nr 3-25-2278.

4. Seega on taotleja eesmärgiks tema õiguste kaitsmine täitmiskohtunikule KrMS alusel taotluse

esitamise kaudu. RÕS §-st 10 tuleneb põhimõte, et riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule, kes asja

menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (Riigikohtu erikogu 12.03.2020 määrus nr 3-20-

17). Kuna sisulise vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses, on samas küsimuses riigi õigusabi

taotluse lahendamine samuti RÕS § 10 analoogiat kohaldades maakohtu pädevuses.

Kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise

otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale

(RÕS § 10 lg 7). Käesoleval juhul on maakohus taotluse juba edastanud halduskohtule

lahendamiseks. Sealjuures ei ole tegemist maakohtu tehnilise toiminguga, vaid maakohtuniku

sisulise otsustusega, mida tuleb käsitleda kohtumäärusena (vt analoogia korras Riigikohtu

20.02.2024 otsuse nr 3-22-2187 p 19). Kirja tõlgendamine määrusena võimaldab ka paremini

kaitsta riigi õigusabi taotleja õiguseid sisuliselt ning välistada isiku n-ö jooksutamist erinevate

kohtute vahel.

Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud (HKMS § 10 lg 3). Analoogia korras tuleb

käesolevas asjas kohaldada HKMS § 121 lg 3, mis sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel,

et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid

see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab

vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus.

5. Kohus selgitab, et käesolev määrus ei ole vaidlustatav. Riigikohus otsustab, kumma kohtu

pädevuses on taotluse lahendamine, tühistab selle kohtu määruse menetlusse võtmisest keeldumise

kohta ja edastab pädevale kohtule edasiseks menetlemiseks. Selle menetluskorraga on ka isiku

õigused käesoleva määrusega mittenõustumisel kaitstud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)