2-17-7461/67 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-17-7461

Tsiviilasi

H.I kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Võlgnik H.I (isikukood XXX)

Võlausaldaja I kohtutäitur N.I

Võlausaldaja II Aktiva Finance Group OÜ

Võlausaldaja III B2 Impact OÜ

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

2. Keelduda H.I vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Vabastada H.I usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade H.I kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

5. Saata määrus võlgnikule ja võlausaldajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

Asjaolud

1. Pärnu Maakohtu 23.05.2017 määrusega kuulutati välja võlgniku H.I pankrot. 12.09.2018

määrusega lõpetas kohus H.I pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist ning algatas H.I suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisiku ülesandeid kohustus täitma H.I .

2. Võlgnik esitas esimese aruande 25.09.2019, mille kohaselt asus võlgnik elama XXXX linna

seoses lapse vajadustega. Võlgnik töötas xxx, töötasu umbes 1000 eurot kuus. Võlgnik

väljamakseid ei teinud, põhjus oli materiaalne rahaline olukord. Aruande lisadena esitas võlgnik

eluruumi üürilepingu, koopiad tööraamatust, lapse puude raskusastme määramise otsuse,

võlgniku puude raskusastme määramise otsuse, töölepingu, Eesti Töötukassa otsuse, palgalehed,

Swedbank konto väljavõtte perioodil 18.05.2018-25.09.2019. Aruande perioodil laekus

võlgnikule töö- ja puhkusetasu ning transporditasu 31.05.2018 669,86 eurot; 29.06.2018 698,21

eurot; 13.07.2018 268,38 eurot; 31.07.2018 471,41 eurot; 24.08.2018 222,02 eurot; 31.08.2018

652,24 eurot; 28.09.2018 577,66 eurot; 12.10.2018 646,70 eurot; 17.10.2018 151,50 eurot;

31.10.2018 294,2 eurot; 14.11.2018 812,86 eurot; 30.11.2018 170,03 eurot; 11.12.2018 936,14

eurot; 31.12.2018 248,51 eurot; 11.01.2019 936,14 eurot; 15.01.2019 71,67 eurot; 31.01.2019

262,58 eurot; 13.02.2019 936,14 eurot, tulumaks 26.02.2019 469,59 eurot; 28.02.2019 262,58

eurot; 11.03.2019 997,60 eurot; 29.03.2019 362,29 eurot; 12.04.2019 936,14 eurot; 30.04.2019

362,77 eurot; 14.05.2019 1002,30 eurot; 20.05.2019 91,55 eurot; 31.05.2019 257,34 eurot;

09.06.2019 1002,30 eurot; 02.07.2019 231,53 eurot; 11.07.2019 965,73 eurot; 31.07.2019 85,74

eurot; 12.09.2019 1002,30 eurot; 28.08.2019 204,88 eurot; 12.09.2019 1002,30 eurot. Ülejäänud

sissetulekud olid erinevad sotsiaaltoetused. Võlausaldajad juhtisid 25.10.2019 kohtu tähelepanu

asjaolule, et arvestades võlgniku sissetulekuid kokku (sh töötasu, töövõimetoetus ja tagastatud

tulumaks), oleks võlgnik saanud enda sissetulekutest teha väljamakseid pankrotivõlausaldajatele.

Võlgnik seda ei teinud.

3. Teise aruande esitas võlgnik 18.09.2020. Võlgnik elas lapse tõttu XXX linnas, töötas endiselt

XXX ning selgitas, et materiaalse olukorra tõttu väljamakseid teha ei saanud. Aruande lisadena

esitas võlgnik eluruumi üürilepingu ning koopia Swedbanki konto väljavõttest perioodil

01.09.2019-18.09.2020. Aruande perioodil laekus võlgnikule töö- ja puhkusetasu ning

transporditasu 12.09.2019 1002,30 eurot; 09.10.2019 1002,30 eurot; 14.11.2019 1002,30 eurot;

21.11.2019 183,88 eurot; 10.12.2019 1002,30 eurot; 18.12.2019 88,18 eurot; 15.01.2020

1002,30 eurot; 12.02.2020 790,93 eurot; 10.03.2020 1063,68 eurot; 09.04.2020 1002,33 eurot;

02.05.2020 314,62 eurot; 09.05.2020 1062,7 eurot; 30.05.2020 205,48 eurot; 11.06.2020

1062,27 eurot; 13.06.2020 235,10 eurot; 16.06.2020 187,18 eurot; 10.07.2020 1529,22 eurot;

11.07.2020 340,20 eurot; 09.08.2020 621,49 eurot; 11.08.2020 184,20 eurot; 25.08.2020 181,85

eurot; 10.09.2020 165,04 eurot. Ülejäänud sissetulekud olid erinevad sotsiaaltoetused.

4. Kolmanda aruande esitas võlgnik 11.08.2021. Võlgnik selgitas, et alates 01.05.2021 oli

võlgnik töötu tervislikel põhjustel. Võlgnik väljamakseid ei teinud materiaalsetel põhjustel.

Aruande lisadena esitas võlgnik eluruumi üürilepingu, koopia Swedbank konto väljavõttest

perioodil 01.08.2020-11.08.2021. Aruande perioodil laekus võlgnikule töö- ja puhkusetasu ning

transporditasu 09.10.2020 1126,03 eurot; 11.11.2020 1168,54 eurot; 09.12.2020 1036,20 eurot;

09.01.2021 1006,39 eurot; 10.02.2021 716,64 eurot; tulumaksu tagastus 26.02.2021 191,27

eurot; 09.04.2021 795,31 eurot; 30.04.2021 779,78 eurot; 30.04.2021 99,33 eurot; 12.05.2021

354,14 eurot; Ülejäänud sissetulekud olid erinevad sotsiaaltoetused.

5. Võlgnik esitas 11.08.2021 avalduse, milles palus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus

võlgniku rahalise olukorra ning tervise tõttu. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta.

Võlausaldaja OK Incure OÜ (B2 Impact OÜ) teatas 02.09.2021, et tema hinnangul puudub alus

võlgniku ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks PankrS § 175 lg 1¹ alusel.

6. 17.08.2022 kohtumäärusega jättis kohus H.I taotluse rahuldamata ning jätkas kohustustest

vabastamise menetlust.

7. Neljanda aruande esitas võlgnik 03.11.2022. Võlgnik selgitas, et alates 01.06.2022 töötab ta

XXXXXXXXXXX ning saab täiendavalt erinevaid sotsiaaltoetuseid. Väljamaksed

võlausaldajatele puuduvad. Aruande lisadena esitas võlgnik koopia Swedbanki konto väljavõttes

perioodil 01.09.2021-03.11.2022. Aruande perioodil laekus võlgnikule töö- ja puhkusetasu

05.10.2021 1140,14 eurot; 05.11.2021 1088,32 eurot; 06.12.2021 1501,68 eurot; 28.12.2021

1727,42 eurot; pensioni väljamakse 04.01.2022 7801,58 eurot; 21.01.2022 pensioni

kompensatsioonimakse 426 eurot; 01.07.2022 1073,12 eurot; 01.08.2022 1265,99 eurot;

11.08.2022 228,28 eurot; 01.09.2022 1290,71 eurot; 03.10.2022 1265,99 eurot; 01.11.2022

978,85 eurot. Ülejäänud sissetulekud moodustasid erinevad sotsiaaltoetused.

8. Viienda aruande esitas võlgnik 30.10.2023. Aruande kohaselt töötas võlgnik

XXXXXXXXXX . Väljamaksed võlausaldajatele puudusid. Aruande lisadena esitas võlgnik

maksuandmete tõendi ning pangakontode väljavõtted. Aruande perioodil laekus võlgnikule töö-

ja puhkusetasu 01.12.2022 1252,70 eurot; 04.01.2023 1563,65 eurot; 01.02.2023 1203,78 eurot;

01.03.2023 1265,99 eurot; 16.03.2023 611,39 eurot; 22.03.2023 tulumaksu tagastus 480,34

eurot; 03.04.2023 741,65 eurot; 05.04.2023 550,25 eurot; 02.05.2023 1213,37 eurot; 01.06.2023

1544,26 eurot; 03.07.2023 2491,22 eurot; 01.08.2023 1342,12 eurot; 01.09.2023 1014,39 eurot.

Ülejäänud sissetulekud moodustasid erinevad sotsiaaltoetused.

9. Kohus küsis 06.11.2023 seisukohta võlausaldajatelt. Kohtutäitur N.I teatas, et nõude katteks

laekumisi toimunud ei ole ning jätab küsimuse otsustamise kohtu pädevusse. Võlausaldaja B2

Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) teatas, et palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuivõrd

5 aasta jooksul pole võlgnik ühtegi makset nõuete katteks teinud.

10. Võlgnik esitas 11.01.2024 avalduse, paludes end võlgadest vabastada.

11. 13.02.2024 toimus käesolevas tsiviilasjas ärakuulamine. Kohus palus võlgnikul selgitada,

miks ei ole ta võlgnevusi tasunud. Võlgnik selgitas, et tal on palju kohustusi ning elab lastega

üksinda üürikorteris, üks laps on puudega. Võlgnikul on Coop Finance maksekaart, mida kasutab

kui pangakaardil raha pole. Kohus selgitas võlgnikule, et tegemist on uue kohustusega ning selle

raha oleks pidanud ta tasuma võlausaldajatele. Kohus märkis, et võlgniku töötasu on olnud

piisavalt suur, et juba 2019. aastal oleks võimalik olnud kõik võlgnevused tasuda. Kohus

pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.09.2025 tingimusel, et võlgnik tasub

vähemalt 1500 eurot nõuete katteks 1,5 aasta jooksul. Kohus tegi samal päeval määruse

menetluse pikendamiseks.

12. Kuuenda aruande esitas võlgnik 30.09.2024. Võlgnik töötas XXXXXXXXXXXX

väljamaksed võlausaldajatele puudusid. Aruande lisadena esitas võlgnik maksuandmete tõendi

ning pangakonto väljavõtte perioodi 12.09.2023-30.09.2024 kohta. Aruande perioodil laekus

võlgnikule töö- ja puhkusetasu 04.10.2023 2038,60 eurot; 01.11.2023 1372,55 eurot; 01.12.2023

1331,72 eurot; 04.01.2024 1395,80 eurot; 19.01.2024 445,54 eurot; 02.02.2024 1399,40 eurot;

01.03.2024 1216,09 eurot; 01.04.2024 1940,99 eurot; 02.05.2024 1306,53 eurot; 03.06.2024

2079,30 eurot; 01.07.2024 1237,35 eurot; 01.08.2024 1287,86 eurot; 16.08.2024 719,66 eurot;

02.09.2024 981,23 eurot. Ülejäänud sissetulekud moodustasid erinevad sotsiaaltoetused, lisaks

tegi võlgnik mitmel korral sularaha sissemakseid 450-600 euro ulatuses.

13. Seitsmenda aruande esitas võlgnik 14.09.2025. Võlgnik töötas XXXXXXXXXXXXXX.

Võlgnik tegi väljamakseid võlausaldajatele kokku 90 euro ulatuses (IPF Digital AS 35 eurot, B2

Impact 55 eurot). Lisadena esitas võlgnik maksuandmete tõendi ning pangakonto väljavõtte

perioodi 30.09.2024-12.09.2025 kohta. Aruande perioodil laekus võlgnikule töö- ja puhkusetasu

03.10.2024 1533,24 eurot; 01.11.2024 839,91 eurot; 02.12.2024 2023,32 eurot; 03.01.2025

1245,22 eurot; 09.01.2025 153,51 eurot; 21.01.2025 182,67 eurot; 03.02.2025 1498,24 eurot;

20.02.2025 403,55 eurot; 03.03.2025 1109,08 eurot; 03.04.2025 2544,53 eurot; 02.05.2025

1274,70 eurot; 02.06.2025 1274,70 eurot; 16.06.2025 805,79 eurot; 03.07.2025 2176,04 eurot;

01.08.2025 942,17 eurot; 21.08.2025 869,72 eurot; 01.09.2025 1075,53 eurot. Ülejäänud

sissetulekud moodustasid erinevad sotsiaaltoetused, lisaks tegi võlgnik mitmel korral sularaha

sissemakseid kuni 600 euro ulatuses. Ka nähtub väljavõttest uus kohustus AS Inbank Finance ees

09.2025 soetatud sõiduki eest.

14. Kohus palus 15.09.2025 kirjaga võlgnikul selgitada, miks on võlgnik jätnud oma kohustused

täitmata ning võtnud omale uusi kohustusi. Võlgnik vastas 19.09.2025, et tal pole olnud

varasemalt võimalik selgitada keerulist eluperioodi seoses ema raske tervisliku seisundiga kuni

tema lahkumiseni 2025 kevadel. Lisaks on võlgnikul puudega laps. Võla tekkimise ajast alates

on võlgnik üksi kasvatanud kolme last, on kaotanud oma eluaseme. Vajalik oli kasutada

transporti, mis oli vormistatud teise isiku nimele, tema rahalised raskused võimaldasid võlgnikul

jätkata maksist ja kasutada sõidukit oma eesmärkidel. Palga osas selgitas võlgnik, et palk ei ole

suur iga kuu ning arvestades kõiki kohustusi, võimaldas see vaid minimaalselt vajaliku

ellujäämiseks.

15. Kohus küsis 28.10.2025 seisukohta võlausaldajatelt. 28.10.2025 teatas kohtutäitur N.I , et

jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 03.11.2025 teatas võlausaldaja Aktiva Finance

Group OÜ, et võlgnik on võlausaldajaid ebavõrdselt kohelnud ning palub kohtul hinnata, kas

võlgnik tuleks kohustustest vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

16. Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30.

juunini. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Kohustustest vabastamise menetlus algatati 12.09.2018. PankrS § 175 lg 5¹ alusel, kui kohus

leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest

vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse

algatamisest. Kohus on 13.02.2024 kohtumäärusega pikendanud tähtaega kuni 12.09.2025.

17. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

18. Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohustustest vabastamise menetluses esitatud aruannetega ja

nendele lisatud dokumentidega ning arvestades menetlustähtaja pikendamist, leiab, et

kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda H.I pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.

19. PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva

seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg

4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik

kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

20. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi on järgmised: Võlgnik on

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ja vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama; Võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise

teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

21. Enne 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lõiked 2 ja 4 sätestasid absoluutsed

keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm

20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muuhulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-

des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust

füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm

17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Kohtu hinnangul on

võlgnik võlausaldajate huve süüliselt kahjustanud, mis omakorda välistab võlgniku kohustustest

vabastamise.

22. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda H.I

vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluses tunnustatud

nõuded moodustasid kokku 3107,01 eurot. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud summa puhul

pankrotimenetluses tegu märkimisväärselt suure summaga. Võlgniku esitatud aruannete kohaselt

oleks tema töötasu võimaldanud tal menetluse perioodil võlausaldajate nõuete katteks

väljamakseid teha ning võlgnevused ka 100% ulatuses tasuda. Sellest hoolimata ei teinud

võlgnik võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset. 13.02.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas

võlgnik, miks tal ei olnud võimalik väljamakseid teha. Kohus märgib, et laste kasvatamine, elu

jooksul ettetulevad keerulised olukorrad ja muud raskused on inimlikult mõistetavad, kuid

kohustustest vabastamise eelduseks ei ole üksnes eluraskuste esinemine. Hinnata tuleb ka

võlgniku ausat käitumist, tegelikku maksevõimet ning tema seadusest tulenevate kohustuste

täitmist menetluse kestel. Lisaks arvestatavale töötasule ilmnes kohtule, et võlgnik on aastate

jooksul saanud tulumaksutagastusi, realiseerinud teise pensionisamba osakud ning teinud

arvestatavas mahus sissemakseid oma arvelduskontole. Nende vahendite arvelt oleks võlgnikul

olnud võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele. Kohus otsustas 13.02.2024 kohtumäärusega

anda võlgnikule täiendav võimalus enda kohustuste täitmiseks, pikendades menetlust 7 aastani.

Ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule, et selleks ajaks tuleks võlgnikul vähemalt pool

võlgnevusest ära tasuda. Viimase aruande kohaselt tegi võlgnik väljamakseid 90 euro ulatuses

IPF Digital AS-le ning B2 Impact OÜ-le. Kohtu hinnangul on väljamakstud summa marginaalne.

Samuti on antud juhul menetluses ka rohkem võlausaldajaid. Täiendavalt nähtub kohtule

viimasest aruandest, et võlgnik on endale menetluse kestel võtnud uusi kohustusi – autolaenu

Inbank Finance AS-st. Kohus leiab, et võlgnik ei ole võlausaldajaid võrdselt kohelnud, eelistades

väljamaksete tegemisel ühte võlausaldajat teisele ning asunud täitma uusi kohustusi ajal, mil tuli

kohustusi täita pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajatele. Eelneva põhjal on kohus

jõudnud veendumusele, et võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve. Kui jagada 3107,01 eurot

7 aasta peale, oleks võlgnik pidanud kuus tasuma võlausaldajate nõuete katteks umbes 36,99

eurot kuus, mida ei saa võlgniku sissetulekuid arvestades pidada suureks summaks. Võlgnik on

aga 7 aasta jooksul suutnud tasuda vaid ligikaudu 2,9% kogu võlgnevusest.

23. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse

rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest

vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on

hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

24. Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi

võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et ta seadis esikohale

muud kohustused kui pankrotimenetlusest tulenevad kohustused. Kohus pikendas võlgniku

soovil menetlust kaks aastat, andes talle täiendava võimaluse näidata, et ta soovib võlgadest

vabanemiseks edasisi samme astuda. Võlgnik tegi väljamakseid marginaalses ulatuses. Võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise

menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab

absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud

(PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Praegusel juhul võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 172 ja 173

sätestatud kohustusi.

25. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest ning lõpetab kohustustest vabastamise

menetluse (PankrS §175 lg 2 p 2 ja lg 5). Kohus leiab, et kohus saab võlgnikku jätta kohustustest

vabastamata ilma teda suuliselt ära kuulamata, kuivõrd võlgnik esitas kirjaliku seisukoha

19.09.2025. Võlgnik kuulati ära 13.02.2024. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest

(PankrS § 172 lg 4 ls 2). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7).

26. Kohus märkis 12.09.2018 määruse resolutsioonis millises osas on iga võlausaldaja nõue

tunnustatud. Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku

kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, § 174 lg 1).

27. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik