3-25-4318/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4318

Haldusasi

P.B.V-le kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.11.2025

maksuotsuse nr 12.2-3/061876-174 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – P.B.V, esindajad vandeadvokaat Indrek

Kukk ja advokaat Liis Hääl

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Tiia Pukk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.11.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.B.V-le määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse P.B.V-le määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.11.2025

määruse haldusasjas nr 3-25-4318 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Võtta asja materjalide juurde P.B.V-le määruskaebuse lisa 4 digitaalse toimiku

lehekülgedel 763-770.

3. Tagastada P.B.V-le määruskaebuse lisad 1, 2, 3 ja 5 digitaalse toimiku lehekülgedel

757-762 ja 771-773.

4. Jätta P.B.V-le määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2025

määruse haldusasjas nr 3-25-4318 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

5. Määruse arvutivõrgus avaldamisel avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades

füüsilise isiku ja juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 03.11.2025 maksuotsusega nr 12.2-3/061876-

174 Mittetulundusühingut (P.B.V tasuma maksusumma 80 396,44 eurot (p 1), registreeris

töötamise registris P.B.V töötajate töötamised (p 2) ning registreeris P.B.V

3-25-4318

käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt alates 30.04.2023 registreerimisnumbriga

EE102919413 (p 3).

2. P.B.V

esitas 18.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 03.11.2025

maksuotsuse nr 12.2-3/061876-174 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palus peatada vaidlustatud maksuotsuse kehtivus töötamise

registris tehtavate registreeringute osas ning käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt

registreerimise osas, peatada maksuotsuse täitmine maksusumma tasumise osas, kohustada

vastustajat

eemaldama

maksukohustuslase

registrist

märked

kaebaja

käibemaksukohustuslaseks olemise ja esitamata käibemaksudeklaratsioonide kohta. Taotluse

kohaselt tooks maksuotsuse sundtäitmine kaasa tantsukooli tegevuse lõpetamise. 31.10.2025

seisuga on kaebajal raha 46 038 eurot, mida on vaja kaebaja tegevuse jätkamiseks. Kaebajal

on vaja tasuda tantsutreeningute läbiviimiseks vajalike ruumide kasutamise eest üüri ja

kommunaalmakseid, treenerite tasusid tantsutreeningute läbiviimiseks, töötasu kaebaja

töötajatele, noortelaagrite korraldamise tasusid. Kaebaja majandusaasta on olnud vähem

tasuvam tulenevalt majanduslikust olukorrast ning kaebaja suhtes algatatud

laimukampaaniast. Haridus- ja Teadusministeerium algatas järelevalvemenetluse, mis lõppes

13.10.2025. Kaebaja suhtes ei tuvastatud rikkumisi. Samas kaasnesid kaebajale õigusabikulud

12 000 eurot. Samal ajal viidi kaebaja suhtes läbi ka maksumenetlust, millega kaasnesid

kaebajale õigusabikulud 32 000 eurot. Kaebaja hinnangul on võimalik viia tantsukooli

teenuste maht varasemaga samale tasemele, kuivõrd koormavate menetluste lõppedes on

rohkem võimalust keskenduda põhitegevusele ja tantsukooli arendamisele, sh usalduse

taastamisele. Maksuotsuse täitmisel tuleks kaebaja tegevus kõikides tegutsemiskohtades

lõpetada ning kaebajal ei oleks võimalik oma põhitegevust läbi viia, s.o pakkuda õpet

tantsukoolis õppivale u 600 õpilasele ning pakkuda noortele vajalikku tuge

noorteorganisatsioonina.

Vastustaja lähenemine, et kaebaja koostööpartneriteks olevate MTÜ-dega käsunduslepingute

sõlmimine on näilik, ei tugine faktilistele asjaoludele ega ole õiguspärane. Tuvastatud ei ole

tahe varjata tegelikke töösuhteid ega maksueelise saamist. Kaebajal ei ole võimalik täita

tööandja kohustusi ega arvestada ja kinni pidada tööjõumaksusid.

Tagasiulatuv käibemaksukohustuslasena arvelevõtmisel peab kaebaja deklareerima ja tasuma

laagriteenuste arvetelt käibemaksu ka perioodide eest, mis jäävad kontrollperioodist välja.

Kaebaja ei ole käibemaksu arvetele sellel perioodil lisanud. Seega kannaks kogu käibemaksu

kulu kaebaja. Kui kaebaja hakkaks edasiulatuvalt käibemaksu arvetele lisama ning selgub, et

maksuotsus on õigusvastane, tekib teenuse saajal nõue kaebaja vastu. Samas on kaebaja riigile

käibemaksu juba tasunud. Lisaks ei ole kaebaja enam konkurentsivõimeline.

Kaebajal puudub kinnisvara, mille arvelt saaks kaebaja tagatist pakkuda. Tagatise andmist ei

saaks nõuda ka kaebaja kui mittetulundusühingu liikmetelt. Tegemist ei ole äriühinguga, kelle

omanikelt saaks oodata sissemakset. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile ajatamise taotluse,

millele ei ole veel sisuliselt vastatud.

Kaebus on perspektiivne. Maksuotsus toetub olulises osas vastustaja uudsel lähenemisel, et

kaebaja korraldatavad laagrid ning haridusliku sisuga noortelaagrid üldisemalt kuuluvad

käibemaksuga maksustamisele.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta kolmandate isikute huvi ega avalikku huvi.

Puudub iseseisev avalik huvi maksuotsuse koheseks täitmiseks. Vaidlustatud haldusakti

kehtivuse või täitmise peatamisest tulenevate tagajärgede edasilükkumine ei ole üldjuhul

vastuolus avaliku huviga. Kaebaja on tegutsenud enam kui 20 aastat ning kogu tegevusaja

vältel ei ole kaebajal olnud makseprobleeme kolmandate isikute ega riigi ees. Kaebaja

2(7)

3-25-4318

huvikool tegutseb avalikes huvides. Tantsukool tegutseb huvikoolina registreeritud õppekava

alusel ning täidab lisaks sotsiaalset laadi ülesandeid noorsootöö seaduse alusel.

3. MTA palus 25.11.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Maksuotsuse täitmise peatamine ei lükka maksusumma tasumist edasi, vaid maksusumma

võib jäädagi kaebaja majandusliku seisu tõttu laekumata, kahjustades seeläbi avalikku huvi.

Lisaks on tõenäoline, et maksuvõlg on ajas kasvav. Kaebaja ei põhjenda ega tõenda taotluses,

et ta üldse suudaks maksusummat hiljem tasuda. Kaebaja ei ole selgitanud, millise vara arvelt

oleks maksuvõla tasumine tulevikus, s.o pärast vaidlust paremini tagatud kui täna. MTA on

nõus andma kaebajale võimaluse võla ajatamiseks, kui kaebaja esitab käibedeklaratsioonid

2023 juulikuu kuni 2025 oktoobrikuu kohta. Kaebaja on tegutsev äriühing, kuid puudub

registervara (kinnistud, sõidukid, väärtpaberikonto), millele oleks võimalik pärast

kohtuvaidluse lõppemist maksuvõla katteks sissenõuet pöörata. Juhatuse liikmel (Q) on

tööleping P.B.V, MTÜ on deklareerinud iga kuu brutosummas väljamakseid 2723,03 eurot.

2025. a-l on Q maksnud endale kolmel kuul OÜ-st Y dividende kokku summas 10 000 eurot.

Qle kuulub üksikelamu (registriosa nr XXXXXXXX; asukoht AAA), mida koormab kaks

AS-i LHV Pank kasuks seatud hüpoteeki (273 000 eurot), samuti mootorratas Harley-

Davidson Forty-Eight (2019, registreerimismärk XXXX). Kuna kaebajal puudub vara, millele

sissenõuet oleks võimalik pöörata, eksisteerib reaalne võimalus, et esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamise korral jääb maksunõue kas üldse täitmata või muutub selle täitmine

oluliselt keerulisemaks. Olukorras, kus kaebajal puudub rahaline võimekus maksuvõla

tagamiseks tagatise tasumiseks, võib äriühingu juhatuse liige või muu isik tasuda nõutud

tagatise äriühingu eest. Kaebajal on võlanõue F OÜ vastu 82 655,89 eurot, mis on samas

suurusjärgus kui MTA nõue kaebaja vastu. Maksumenetluses on tuvastatud hulgaliselt

tehinguid kaebaja ja F OÜ vahel, mis ei vasta MTÜ põhikirjalistele tegevustele ja mille käigus

on rahalisi vahendeid MTÜ-st lubamatult välja viidud. Kaebaja juhatuse liige on F OÜ ainus

juhatuse liige. F OÜ-le kuulub neli kinnisasja: kinnistu nr XXXXXX (mitteeluruum, AAA),

kinnistu nr XXXXXX (ärimaa, XXX), kinnistu nr XXXXXXX (ärimaa/ühiskondlike ehitiste

maa, LLL), kinnistu nr XXXXXXX (korter AAA) ja kaks sõidukit: TIKI CP300-LH haagis

(2018, registreerimismärk XXXXXX) ja kvadrik CFMOTO CFORCE 800XC (2017,

registreerimismärk XXXX). Juhul kui kaebaja soovib maksuvõla täitmise peatamist, tuleb see

kaebajal tagada maksuvõlaga samas suurusjärgus tagatisega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Huviringi pidamine on avalikes huvides. Samas on ka maksude laekumine avalikes huvides.

Kohtul tuleb tagada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks pärast kohtumenetluse

lõppemist reaalselt võimalus maksusummad sisse nõuda. Kaebaja bilansist ajavahemiku

01.01.2025˗31.10.2025 kohta nähtub, et kaebajal on raha 46 038, 90 eurot. Ostjatelt

laekumata arveid on summas 10 979,85 eurot ning põhivara on summas 13 338,63 eurot.

Netovara kokku oli 112 156,37 eurot. Kohustusi oli kaebajal kokku 188 772,06 eurot.

Vaadeldava ajavahemiku kahjum oli 102 194,36 eurot. Maksuotsusega määratud summat ning

kaebaja esitatud bilanssi aluseks võttes saab eeldada, et kaebajal puudub raha maksusumma

koheseks tasumiseks täies ulatuses. Kaebaja küll märkis, et tantsukooli teenuste mahtu on

võimalik viia varasemaga samale tasemele, kuid ei põhistanud, kuidas tal on võimalik

hilisemalt pikemas perspektiivis vaidlustatud maksusummat tasuda, juhul kui kaebus jäetakse

siiski rahuldamata. Kaebajal puudub ka registervara (kinnistud, sõidukid, väärtpaberikonto),

millele oleks võimalik pärast kohtuvaidluse lõppemist maksuvõla katteks sissenõuet pöörata.

Maksuhaldur tegi kaebajale ettepaneku maksuvõla ajatamise taotluse esitamiseks, mis aitaks

3(7)

3-25-4318

leevendada kaebajale saabuvaid võimalikke kahjulikke tagajärgi. Avaliku huvi kaitsmise

vajaduse tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. P.B.V palub 01.12.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2025

määruse resolutsiooni p 1 ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus.

Halduskohus on jätnud arvestamata kaebaja huvi oma tegevuse jätkamise vastu. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine piirab kaebaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Kaebaja

on kaebuses selgitanud oma majanduslikku olukorda. 31.10.2025 seisuga on kaebajal rahalisi

vahendeid 46 038 eurot, samas kohustatakse kaebajat tasuma maksusummat, mis koos

intressiga on ligi kolm korda suurem. Maksuotsuse kohasel täitmisel kaotab kaebaja

võimaluse oma tegevust jätkata ning kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik taastada

kaebaja põhikirjalist tegevust. Maksuotsuse kohene sundtäitmine tähendaks, et kaebajal ei

oleks võimalik tasuda üüri ja kommunaalmakseid kooli tegevuse läbiviimiseks vajalike

ruumide kasutamise eest, treenerite tasusid, töötasusid töötajatele jne. Kaebaja on tegutsenud

üle 20 aasta huvihariduse valdkonnas ja investeerinud märkimisväärseid ressursse. Kaebaja on

mittetulundusühing ehk kaebaja tegevust ei viida läbi ärilistest eesmärkidest lähtuvalt.

Vastustaja on vastusena kaebaja ajatamise taotlusele 20.11.2025 e-kirjas selgitanud, et

kaebajal on võimalik taotleda ajatamist üksnes tingimusel, kui kaebaja esitab puuduolevad

maksudeklaratsioonid. Samas on üheks vaidlusaluseks põhiküsimuseks just see, kas

vastustajal oli üldse õigus kaebajat tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaseks registreerida.

Sisuliselt sunnib vastustaja kaebajat nõustuma vastustaja uue ja õigusvastase praktikaga

laagriteenuste maksustamise osas. Deklaratsioonide esitamine tooks kaasa täiendava

maksukohustuse olukorras, mil kaebaja hinnangul ei olnud vastustaja õigustatud kaebajat

käibemaksukohustuslasena registreerima. Vastustaja tegevus on ebaproportsionaalne. Lisaks

on vastustaja 20.11.2025 e-kirjas esile toonud, et tõenäoliselt on ajatamiseks vajalik tagatise

esitamine ning vastustaja eelistab hüpoteegi seadmist kinnisvarale või kolmandatele isikutele

kuuluvat vara. Vastustaja on teadlik, et kaebajal puudub kinnisvara. Tagatise andmist ei saaks

nõuda mittetulundusühingu liikmetelt. Kaebaja ei ole äriühing.

Kohus on jätnud tähelepanuta avaliku huvi, mis seondub kaebaja tegevusega huvikooli ja

noorsootööühinguna. Kaebaja tegutseb iseseisva õppeasutusena, s.o huvikoolina registreeritud

õppekavade alusel ning täidab olulist sotsiaalset rolli noorsootööühinguna. Kohus ei ole

arvestanud koolis õppivate õpilaste huvidega, kellel ei oleks võimalik oma haridusteed

kaebaja tantsukoolis jätkata, kui kaebaja on sunnitud maksuotsuse kohe täitma. Puudub

iseseisev avalik huvi maksuotsuse koheseks täitmiseks. Kohus ei ole hinnanud, kas kaebaja

tänane võimekus maksuotsust täita on parem kui nt kohtuvaidluse lõppedes 4˗5 aasta pärast.

Kohus ei ole tuvastanud, et kaebaja hakkaks tegevust lõpetama. Maksuotsuse täitmist tagaks

esialgse õiguskaitse kohaldamine ning kaebaja põhitegevuse jätkamise võimaldamine. Sel

juhul on kaebajal võimalik teenida ka täiendavat tulu, mille arvelt tasuda maksuvõlg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta

4(7)

3-25-4318

vastustajalt täiendavat selgitust, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1

alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

7. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud järgmised lisad: väljavõte Eesti Hariduse

Infosüsteemist (lisa 1), väljavõte Eesti Hariduse Infosüsteemist „Õppekavad“ (lisa 2),

Haridus- ja Teadusministeeriumi 28.07.2023 käskkiri 1.1-2/23/206 (lisa 3), vastustaja

20.11.2025 e-kiri (lisa 4) ning lastevanemate pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi

poole (lisa 5). Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 1 alusel asja materjalide juurde lisa 4.

Ülejäänud määruskaebuse lisad tuleb tagastada, kuna need ei oma praeguse määruskaebuse

lahendamisel tähtsust.

8. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal

veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisel peab kohus arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste

tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

9. Kaebaja on vaidlustanud MTA 03.11.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/061876-174, millega

kohustati kaebajat tasuma maksusumma 80 396,44 eurot, registreeriti töötamise registris

maksuotsuses nimetatud kaebaja töötajate töötamised ning registreeriti kaebaja

käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt alates 30.04.2023. Kaebaja on palunud esialgse

õiguskaitse korras peatada MTA 03.11.2025 otsuse kehtivus töötamise registris tehtavate

registreeringute osas ja käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt registreerimise osas ning

täitmine maksusumma 80 396,44 eurot tasumise osas, samuti kohustada vastustajat

eemaldama märked kaebaja käibemaksukohustuslaseks olemise ja esitamata

käibedeklaratsioonide kohta.

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse

õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgset õiguskaitset kohaldamata oleks kaebaja õiguste

kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1). Kaebaja on

kaebuses põhistanud, et vaidlustatud maksuotsuse kohene täitmine tekitaks talle

majanduslikult keeruka olukorra. Kaebaja bilansist (periood 01.01.2025˗30.10.2025; dtl

663˗667) nähtuvalt on kaebajal raha 46 038 eurot. Tegemist on vahenditega, mida kaebaja

vajab enda tegevuse senisel kujul jätkamiseks: tantsutreeningute läbiviimiseks vajalike

ruumide eest üüri ja kommunaalmaksete tasumiseks, treenerite tasude ja töötajate töötasude

tasumiseks, tööjõumaksudeks. Võttes arvesse maksusumma suurust ning kaebaja bilanssi, on

kaebaja usutavalt selgitanud, et maksuotsuse kohene täitmine võib kaasa tuua kaebaja

tegevuse lõpetamise, mille tagasipööramine kohtuvaidluse edukuse korral on keeruline. Seega

ei saa maksusumma määramise osas kaebaja õiguskaitsevajadust eitada.

11. Töötajate registris kaebaja töötajate registreerimise osas on kaebaja õiguskaitsevajadus

põhjendamata. Pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei saa järeldada

kaebaja väidetest, et tal ei ole võimalik täita tööandja kohustusi ning arvestada ja kinni pidada

tööjõumaksusid. Käibemaksukohustuslasena tagasiulatuvalt registreerimise osas on kaebaja

õiguskaitsevajadust põhjendanud eeskätt sellega, et tal tuleks hakata tagantjärele esitama

käibedeklaratsioone ja parandama arveid, mis tähendaks käibemaksu kulu kaebaja kanda

jäämist, raamatupidamiskulu, konkurentsivõime vähenemist ja võimalikku pankrotti.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited nendest pöördumatutest tagajärgedest on

5(7)

3-25-4318

ülepaisutatud. Ehkki kaebaja on seaduse järgi kohustatud esitama varasemate perioodide

kohta käibedeklaratsioonid ja parandama väljastatud arved, ei tulene sellist kohustust vahetult

MTA 03.11.2025 maksuotsusest. Kui maksuhaldur peaks määrama kaebajale tähtaja

deklaratsioonide esitamiseks ja tegema talle MKS § 136 kohase hoiatuse sunniraha

rakendamise kohta, võib kaebaja vajaduse korral taotleda esialgset õiguskaitset uuesti.

12. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega

keelduda sel põhjusel esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Menetlusosaliste väiteid ja tõendeid

tuleb põhjalikumalt analüüsida kaebuse sisulisel läbivaatamisel.

13. Eelnevast hoolimata jättis halduskohus õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et kui esialgse õiguskaitse kohaldamine

ei lükkaks maksude tasumist mitte pelgalt edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise

korral võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata, esineb ülekaalukas avalik

huvi maksusumma viivituseta sissenõudmiseks siis (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-

1-4-13, p 22; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2020

määrus nr 3-20-2408, p 10). Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta,

et praegusel juhul esineb oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral võib kohtuvaidluse

lõppemise järel jääda maksusumma üldse laekumata. Vastupidist ei kinnita ka kaebaja

01.01.2025˗31.10.2025 bilanss, millest ilmneb, et kaebajal on käibevara 46 038,90 eurot,

nõudeid ostjate vastu 10 979,85 eurot, põhivara 13 338,63 eurot, netovara kokku 112 156,37

ning aruandeaasta kahjum 102 194,36 eurot. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudub

kaebajal igasugune registervara (kinnistud, sõidukid, väärtpaberikonto), millele oleks

võimalik pärast kohtuvaidluse lõppemist pöörata sissenõuet. Lisaks on tõenäoline, et

maksuvõlg on ajas kasvav. Arvestades eeltoodut ning maksuotsusega määratud

maksukohustust, ei saa olla kindel, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral on

kohtuvaidluse järel kaebajal piisavalt vara, mille arvelt maksukohustust täita. Maksukohustuse

täitmist ei taga vastustaja 25.11.2025 seisukohast nähtuvalt ka kaebaja juhatuse liikmele

kuuluv kinnistu (AAA; registriosa nr XXXXXXXX), mida koormab juba kaks AS-i LHV

Pank kasuks seatud hüpoteeki summas 273 000 eurot.

14. Kaebaja on selgitanud, et jooksva aasta negatiivne tulem on tingitud ebasoodsa

majandusliku olukorra tõttu tulude vähenemisest, mille tõttu on õpilaste arv vähenenud,

samuti kooli vastu algatatud pahatahtlikust laimukampaaniast. Kaebaja on seisukohal, et

maksuotsuse täitmist tagaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ning kaebaja põhitegevuse

jätkamise võimaldamine. Samas ei ole kaebaja seni põhjendanud, kuidas ta pikas perspektiivis

on võimeline (ajas potentsiaalset kasvavat) maksuvõlga tasuma. Maksuvõla viivituseta

sissenõudmiseks esineb eelneva tõttu ülekaalukas avalik huvi. Kaebaja väited, et kaebaja on

mittetulundusühing, mitte äriühing, ning kaebajal puuduvad seni maksuvõlad, seda ei väära.

15. Kaebajal on võimalik maksuotsusega määratud maksusumma tasumist ja sellega

kaasnevaid negatiivseid tagajärgi (väidetav tegevuse lõpetamine) vähemalt osaliselt vältida

maksuvõla tasumise ajatamisega, milleks kaebaja on juba taotluse esitanud ja mille tingimusi

on kaebajale selgitatud 20.11.2025 e-kirjas. Samuti on vastustaja 25.11.2025 vastuses

selgitanud kaebajale võimalust maksuvõla täitmise peatamiseks tagatise esitamisel. Kaebaja ei

ole veenvalt näidanud, miks on nende tingimuste täitmine ka hea tahtmise korral võimatu.

Pärast kaebajale positiivset kohtuotsust on võimalik alusetult deklareeritud ja tasutud

maksusummad koos intressiga riigilt tagasi saada (MKS § 116). Arvestades, et maksuvõla

tasumise ajatamisel või tagatise esitamisel on tantsukooli tegevust võimalik suure

tõenäosusega jätkata senisel kujul ja majanduslik võimekus sel moel taastada (nagu väidab

kaebaja), kaalub avalik huvi maksude laekumiseks üles kaebaja huvi maksuotsusega määratud

maksusumma tasumise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras.

6(7)

3-25-4318

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2025

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)