2-25-1994/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1994

Kohtuasi

Fepower OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu lepingu

erakorralise

ülesütlemisavalduse

toimetuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Fepower OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Fepower OÜ (registrikood 12325730), seaduslik

esindaja Reet Raidur

Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

vandeadvokaadi abi Mari Mikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fepower OÜ (hageja) esitas 06.02.2025 Harju Maakohtule AS-i SEB Pank (kostja) vastu

hagi, milles palus tuvastada, et kostja ja hageja vahel sõlmitud arvelduskonto leping, Balti

väärtpaberikonto leping, pangasisene väärtpaberikonto leping ja ärikliendi internetipanga

leping ei lõppe 11.02.2025 kostja erakorralise ülesütlemise alusel. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2-25-1994

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, paludes kohustada kostjat

vabastama arvelduskonto nr EE311010220210093224 blokeeringust, keelata kostjal 10 kuu

jooksul hageja arvelduskonto nr EE311010220210093224 blokeerimine ja sulgemine kostja

algatusel ning kohustada samaks perioodiks (s.o 10 kuu jooksul hagi tagamise määruse

jõustumisest) kostjat tagama hagejale takistamatu juurdepääs arvelduskontole ja Balti

Väärtpaberikontole nr 99103654018 ning pangasisesele väärtpaberikontole nr VP49552

internetipanga kasutamise lepingus märgitud tingimustel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 08.09.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi

menetlusse võtmisest.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus hagi menetlusse võtmata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel,

kuna hagiavaldus on esitatud olulise puudusega, mida hageja ei ole kõrvaldanud ka puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul ning taotletavat eesmärki ei ole seetõttu võimalik

saavutada.

3.2. Hagiavalduse resolutsiooni p 3 kohaselt palub hageja: “Rahuldada Fepower OÜ

hagiavaldus ja tuvastada, et AS SEB Pank ja Fepower OÜ vahel sõlmitud arvelduskonto

leping, Balti väärtpaberikonto leping, Pangasisene väärtpaberikonto leping ja Ärikliendi

internetipanga leping ei lõppe 11.02.2025.a AS SEB Pank poolt erakorralise ülesütlemise

alusel“. Kohus jättis hagi 14.08.2025 puuduste tõttu käiguta. Määruses tõi kohus esile, et

hagejal tuleb resolutsioonis esitatav nõue formuleerida selliselt, et see oleks täidetav ja

õiguslikult perspektiivikas. Hageja ei nõustunud 25.08.2025 seisukohas, et hagi nõue ei ole

täidetav ega menetletav. Hageja märkis, et kui kohus tuvastab erakorralise ülesütlemise

tühisuse või kehtetuse, siis ei lõppenud lepingud kostja ja hageja vahel 11.02.2025. Samuti on

hageja arvates ebaõige, et hagi resolutsioonist ei nähtu arvelduskonto ja Balti

väärtpaberikontode arvenumbrid, sest numbrid on toodud hagi resolutsiooni p-s 1.

3.3. Kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav

ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude

piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus ei saa otsuse resolutsiooni

formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest, mistõttu puudub kohtul ka õigus

hagimenetluses hageja taotletut omaalgatuslikult muuta. Hageja esitatud nõue ei ole täidetav,

kuivõrd kostja ütles lepingud 11.02.2025 erakorraliselt üles. Lepingute vahepealse lõppemise

tõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et lepingud ei lõppe 11.02.2025 nagu nõuab hageja,

sest see sündmus on juba aset leidnud. Hagiavalduses esitatud nõuet ei ole kohtul õiguslikult

võimalik rahuldada. Hageja ei ole esitanud nõuet lepingute kehtivuse tuvastamiseks ega ka

nõuet selle tuvastamiseks, et lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse alusel

ülesütlemisega lõppenud. Nõue ei ole täidetav ka seetõttu, et puuduvad kontode

identifitseerimist võimaldavad andmed. Hageja poolt viidatud hagiavalduse resolutsiooni p 1

on hagi tagamise taotluses esitatud nõue, mitte hagis esitatud nõue.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2-25-1994

Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hagis esitatud haginõuded on

õiguslikult perspektiivitud. Hagist nähtuvalt on täiesti selgelt ja ühemõtteliselt aru saada, mis

on hagi ese ja mida hageja soovib, et kohus tuvastaks. Ebaõige on kohtu seisukoht, et pelgalt

seetõttu, et möödunud on kuupäev, mis seondus hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute

ülesütlemisega, on hagi muutunud õiguslikult perspektiivituks. Hagi esitati enne vastava

kuupäeva saabumist ja sel põhjusel on hagi esitatud õigesti. Kohus peabki tuvastama, et sel

kuupäeval hageja ja kostja vahelised lepingud ei lõppenud. Ühemõtteliselt on hagist aru

saada, et hageja soovib kohtult lepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Kui kohus

tuvastab erakorralise ülesütlemise tühisuse või kehtetuse, siis ei lõppenud lepingud kostja ja

hageja vahel 11.02.2025. Samuti on ebaõige, et hagi resolutsioonist ei nähtu arvelduskonto ja

Balti väärtpaberikontode arvenumbrid, sest numbrid on toodud hagi resolutsiooni p-s 1.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

7. Maakohus keeldus hageja esitatud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9, § 371 lg

2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel, kuna hagiavaldus on esitatud olulise puudusega ja taotletavat

eesmärki ei ole võimalik saavutada. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on

hagiavalduse oluliseks puuduseks, mille tõttu ei ole ka hagiga soovitavat eesmärki võimalik

saavutada, hagis esitatud nõude ebaselgus.

7.1. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult. Kuigi

hagi resolutsiooni p-s 3 on hageja palunud tuvastada, et lepingud „ei lõppe 11.02.2025.a AS

SEB Pank poolt erakorralise ülesütlemise alusel“ ning vastav kuupäev on möödunud, on

hagiavaldusest selgelt arusaadav hageja taotletav eesmärk. Hageja on 25.08.2025 puuduseid

kõrvaldades märkinud, et kui kohus tuvastab erakorralise ülesütlemise tühisuse või kehtetuse,

siis ei lõppenud lepingud kostja ja hageja vahel 11.02.2025. Seega kuigi hagis on kasutatud

väljendit „ei lõppe“, mis viitab tulevikule, on hagist ja hageja hilisematest seisukohtadest

mõistetav, et ta soovib tuvastada, et lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse

alusel ülesütlemisega lõppenud, st need on kehtivad. Hageja hagi oli esitatud 06.02.2025, s.o

enne 11.02.2025, mistõttu on hagi resolutsioonis kasutatud sõnastus selle esitamise aega

arvestades mõistetav.

7.2. Ühtlasi tõi hageja esile, et lepingute identifitseerimist võimaldavad arvelduskonto ja Balti

väärtpaberikontode numbrid on esitatud hagi resolutsiooni p-s 1. Maakohus on vaidlustatud

määruses märkinud asjakohaselt, et hagi resolutsiooni p 1 sisuks oli hagi tagamise taotlus ning

haginõudes kontode numbrid või muud andmed lepingute eristamiseks puudusid. Kuigi

hageja ei esitanud uut resolutsiooni sõnastust, on hagiavaldusest siiski näha, milliste

kontodega seotud lepingute suhtes hageja palub tuvastada, et need ei ole lõppenud 05.02.2025

ülesütlemise tõttu 11.02.2025.

7.3. Seetõttu on tegemist kõrvaldatavate puudusega, mille jaoks oleks maakohus pidanud

andma hagejale veelkord tähtaja nõude täpsustamiseks. Kuivõrd hageja 25.08.2025 vastusest

on aru saada, et ta tegelikkuses ei mõistnud, miks maakohtu hinnangul on hagi puudustega,

sest tema arvates olid hagi esemes kõik vajalikud andmed ja korrektne sõnastus olemas,

2-25-1994

tulnuks maakohtul hagejale täpselt selgitada, miks hageja nõue on ebaselge ning anda

täpsemad juhised, mida hageja peab puuduste kõrvaldamiseks tegema. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse

resolutsioonile ning et maakohus ei saa hageja taotletut omaalgatuslikult muuta. Kohtuotsuse

resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka

muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt RKTKo

01.11.2017, 2-14-11930, p 18). See aga ei tähenda, et kohus ei võiks ega peaks

menetlusosalisele, kes osaleb kohtumenetluses muuhulgas ilma lepingulise esindajata, täpselt

selgitama, mida isik peab tegema, et tema esitatud hagi oleks võimalik menetleda.

8. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

ennatlikult ega saanud hagi menetlusse võtmisest keelduda enne, kui oleks hagejale

arusaadavalt selgitanud seda, kuidas tuleks hagejal oma nõuet täpsustada. Maakohtul tuleb

asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, mis on hageja lõplikud ja selged nõuded. Kohtul on

õigus nõuda pooltelt selgitusi, neid küsitleda. Vajadusel on kohtul TsMS § 372 lg 3 kohaselt

õigus selleks ka hageja ära kuulata, kui on alust arvata, et hageja võib kohtu suulistest

selgitusest paremini aru saada kui kirjalikest selgitustest.

9. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)