4-25-3279/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3279

Kohtunik

Sekretär

Tõlk

Grete Vahtra

Elena Jõgis

Sofia Demtšenko, Nadezda Paukson

Kaebus

X kaebus PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 15. august 2025

otsusele väärteoasjas nr 231525006725, millega karistati

Xt KarS § 279 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot

Menetlusalune isik

Kaitsja

X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx)

Olga Väina-X (isikukood XXX, e-post xxx)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri esindaja

Sergei Dõmša

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS §-dest 132 p 3 ja 150 lg 1 p 9 kohus otsustas:

1. Tühistada Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 15. augusti

2025 otsus väärteoasjas nr 231525006725, millega karistati Xt KarS § 279 lg 1 järgi,

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

2. Lõpetada X suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4-25-3279

3. Rahuldada osaliselt kaitsja Olga Väina-Xi taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning

VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest X kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu 800 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu

kantseleis ja e-toimikus 3. detsember 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse koostas 15. augustil

2025 otsuse väärteoasjas nr 231525006725, millega karistati Xt KarS § 279 lg 1 alusel

rahatrahviga 600 eurot.

2. X esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt peatati

X patrullpolitsei poolt 17. juuli 2025 Jõelähtme vallas. Ta leiab, et peatamise õiguslik alus

puudus (vastus küsimusele „mille eest peatati“). Otsuses tuginetakse patrullpolitseinik RS

ütlustele, et tema BMW X5 (registreerimismärgiga XXX) „seisis keset ringteed ja vestles

õppesõidu autoga“. Kaebaja leiab, et otsusest ei selgu, millist konkreetset LS sätet ta rikkus,

kui kaua olukord kestis ja millist reaalset ohtu see tekitas. Samas situatsioonis oli ka

õppesõiduauto, kuid peatati ainult teda. See on valikuline ja ebavõrdne menetlus. Otsuses on

tema nimi ekslikult esitatud kui „X“, mis näitab hoolimatust ja ebatäpsust isikuandmete

fikseerimisel. PPA ei näidanud veenvat ja konkreetset peatamise õiguslikku alust. Kui

peatamine ei olnud seaduslikult põhjendatud, ei saa sellele üles ehitada edasisi

järelevalvemeetmeid.

3. Politsei viitab, et juhil on LS § 38 lg 5 järgi kohustus võimaldada kontrolli. Sellele

kohustusele eelneb eeldus, et peatamine on seaduslik ja korraldus on antud arusaadavalt.

Käesolevas asjas seaduslik peatamise alus ei ole tõendatud. Korralduse arusaadavust ei

tagatud ja täielikku videosalvestist ei esitatud. PPA ei tõendanud, et kontrolli eeldused olid

täidetud. Seega on järeldus „keeldus kontrollist“ õiguslikult ebapiisav. Samuti leiab kaebaja,

et õiguste ja kohustuste selgitamise järjekorda rikuti (VTMS § 19; PS § 21). Pärast

väärteotoimiku saamist tuvastas kaebaja, et protokolli „õiguste ja kohustuste selgitamine“

olev allkiri ei kuulu temale ning aeg/kuupäev ei ole tema käega kirjutatud. Tema valduses

olevast materjalist nähtub, et õigused selgitati temale alles kell 15:14, mitte 14:28. Lisaks

tema enda helisalvestiselt on selgelt kuulda, et patrull vormistas esmalt protokolli ning alles

seejärel hakkas õigusi ja kohustusi selgitama. Kaebaja leiab, et isikut tuleb teavitada õigustest

enne protokolli vormistamist/allkirjastamist. Selline vastupidine järjekord on põhimõtteline

menetlusnormi rikkumine, mis muudab protokolli ebausaldusväärseks. Samuti märgib

kaebaja, et ta korduvalt teatas PPA-d, et ei saa aru, mida temalt nõutakse. Politseinik vastas

„alguses rääkisid eesti keeles“, kuid tema eesti keel on algtasemel ega võimalda mõista

juriidilisi selgitusi. Tõlki ei pakutud, kuigi see oleks olnud vajalik, et korraldus oleks mulle

2 / 11

4-25-3279

arusaadav (VTMS § 19; PS § 21). Arusaamatuse tingimustes ei saa minu käitumist tõlgendada

tahtliku takistamisena.

4. PPA esitas vaid alla 2-minutilise lõigu vormikaamerast (nr U02211). Täissalvestist ei ole.

Esitatud lõigust ei nähtu peatamise põhjus ja selle selgitus ja kas ametnik tutvustas end;

kuidas ja millal anti korraldus varustuse kontrolliks. Tõendid on poolikud ja nende pinnalt ei

saa järeldada ei seaduslikku peatamist ega tahtlikku takistamist.

5. Lisaks leiab kaebaja, et väärteos on vale õiguslik kvalifikatsioon (KarS § 279 lg 1) ja PPA

ebaõige tuginemine Riigikohtu praktikale. KarS § 279 kohaldub, kui tegu reaalselt ohustab

järelevalve tõhusust; mitte iga viivitus/arusaamatus ole „takistamine“. Tema asjas polnud

arusaadav korraldus ega tõlk, täissalvestis puudub — tõhususe ohtu ei tõendatud.

6. Kaebaja leiab, et politsei põhjendas peatamist vaid väitega, et sõiduk „seisis ringteel ja

vestles õppesõidu autoga“. Millist konkreetset liiklusseaduse normi rikuti, ei ole näidatud.

Õppesõiduauto samas olukorras peatamata jätmine näitab menetluse valikulisust. Politsei

viitas LS § 38 lg 5, kuid see kohaldub ainult siis, kui peatamine on seaduslik ja korraldus

arusaadav. Seda ei olnud tagatud. Väärteotoimikust ilmnes, et protokolli „õiguste ja

kohustuste selgitamine“ olev allkiri ei kuulu kaebajale ja kellaaeg ei ole tema käega

kirjutatud. Tema eksemplarist nähtub, et õigused selgitati alles kell 15:14. Lisaks on tema

salvestiselt kuulda, et esmalt vormistati protokoll ja alles seejärel anti õiguste selgitus.

Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega (VTMS § 19), mis seab kahtluse alla kogu

protokolli usaldusväärsuse.

7. Kaebaja rõhutab, et eesti keel on algtasemel. Ta ei mõistnud juriidilisi selgitusi. Tõlki ei

pakutud, kuigi see oli vajalik. Sellises olukorras ei saa tema käitumist pidada tahtlikuks

takistamiseks. Kaebaja leiab , et PPA otsus on tehtud oluliste menetlusvigadega, protokollis

on fikseeritud võlts allkiri ja ebaõiged ajamärkmed, tõendid on puudulikud ja

ebausaldusväärsed. Otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada.

8. Kohus määras asja arutamisele ning kohtuistungid toimusid 9. oktoobril 2025, 23. oktoobril

2025 ja 4. novembril 2025. X ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. PPA leidis, et puudub alus

otsuse tühistamiseks ning karistuse muutmiseks.

Kohtu seisukoht

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

10. Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik AJ on 17. juulil 2025 koostanud

väärteoprotokolli nr AB1661662, mille kohaselt 17. juulil 2025 kell 14.24 X asukohas Nehatu

– Loo – Lagedi tee Niidu tee 6 juures Jõelähtme vallas Harju maakonnas riikliku järelevalve

teostamise käigus keeldus täitmast politseiametniku korraldust ette näidata sõidukis olevat

ohutusvarustust (nt ohukolmnurk, tulekustuti, tõkiskingad), takistades sellega tehnoseisundi

kontrolli. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus X KarS § 279 lg 1 nõudeid ning tema tegu

kvalifitseeriti samuti KarS § 279 lg 1 järgi. Väärteoprotokollist nähtub, et X on kirjutanud, et

ta ei saa aru, mida temalt tahetakse, auto on täiesti korras ning samuti on kirjutanud, et ta ei

ole protokolliga nõus. Õigusi ja kohustusi ei selgitatud arusaadavas keeles. Protokolli

3 / 11

4-25-3279

esimesel poolel on kolm allkirja ning teisel poolel kaks allkirja. Kõikide juures kellaaeg ning

punkt.

11. KarS § 279 lg 1 näeb ette vastutuse riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel

kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.

12. Riikliku järelevalve all mõistetakse avaliku võimu kandjate poolt oma sellise pädevuse

kasutamist, mis on neile antud kontrollimaks väljapoole oma ametkonda jäävate isikute

tegevuse seaduslikkust. KorS § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus

eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

13. Kohtumenetluses on tunnistajatena ütluseid andnud patrullpolitseinikud RS ja AJ ning

väärteomenetluses üldmenetluse otsuse teinud Kristel Kaljumets.

14. RS selgitas, et nad olid teel väljakutsele Muuga piirkonda, kui Loo kandis ringteel nägid,

et õppeauto oli sõitnud ringteele ja oli seal seisma jäänud. Tõenäoliselt oli auto välja suretatud

ja tema taga seisis BMW, kes tahtis ringteele sõita. Mingi hetk BMW sõitis selle auto kõrvale.

Ta oleks saanud sellest ilusti mööda sõita aga sõitis kõrvale, jäi seisma ja hakkas seal kätega

vehkima autos. Nende vaatevinklist oli see liiklusraev autoõpilase suhtes. Selle peale

otsustasid nad auto peatada ja selgitada olukorda, et mis seal juhtus ning kontrollida

juhtimisõigust ja joovet. Samas ta ei mäleta, kas nad joovet tuvastasid aga see on üks tavaline

protseduur, mis nad teevad, ja ta arvab, et nad tegid seda. Autojuht hakkas kohe ennast

õigustama, et õppeauto ei tohigi üldse sihukeses kohas õppesõitu teha. Üleüldse õppeauto ei

tohiks tänaval liikluses osaleda või midagi sellist ja ei tahtnud oma probleemist aru saada. Ja

kuna inimene ei tahtnud oma probleemist aru saada, ei tahtnud koostööd teha, siis otsustasid,

et teostavad talle liiklusjärelevalve käigus tehnoseisundi kontrolli ja sellest tegevusest ta

keeldus. Ta soovis näha kohustuslikku varustust, mis tal seal sõidukis on. Ja ta ütles, et see

auto ei ole tema oma ja ta ei tea, mis seal on. Seepeale ta ütles, et selge, siis saame ju

kontrollida, läheme vaatame üle, siis ta tõi vabanduseks, et ta on haige ja ta ei saa autost välja

tulla ja lõpuks ta ütles, et ta ei tee seda, et ta ei näita, mis autos on. Ta selgitas autojuhile, et

liiklusjärelevalve takistamine on karistatav ja kui ta talle neid asju ette ei näita, siis ta alustab

menetlust. Suhtlus toimus, kui ta õigesti mäletab, enamasti vene keeles aga võis olla selline

vene-eesti keeles segamini. Võimalik, et isik rääkis mõlemas keeles, et osa eesti keeles, osa

vene keeles aga ikkagi pigem rohkem eesti keelt oli, kui ta õigesti mäletab. Tema rääkis

temaga kindlasti eesti keeles ja eesti keelest ta sai väga hästi alguses aru. Mingi hetk ta pani

vormikaamera tööle, kui ta oli isikut korduvalt hoiatanud sellest, et ta peab talle näitama. Kui

ta võttis lõpuks otsuse vastu, et nad alustavad menetlust tema suhtes, siis ta sai aru, et asi on

tõsine ja umbes ütles kuidagi niimoodi, et tema räägib nüüd ainult vene keeles ja ongi kõik, et

tema eesti keelest aru ei saa, räägib vene keeles. Ehk siis oli aru saada, kus ta läks lukku ja

enam ei soovinud eesti keelt üldse kasutada, kuigi enne ta rääkis eesti keeles vähemalt

osaliselt. Ja siis nad läksid autosse, panid ennast valmis, et menetlust läbi viia.

15. Samuti selgitas RS, et allkirja puudumise avastasid nad siis, kui olid autos

menetlustoiminguid tegemas (tunnistaja ülekuulamine, väärteoprotokoll, menetlusaluse isiku

ülekuulamine) ja asjad olid valmis tehtud, sest siis ta kontrollis üle, mida paariline kirja pani.

Ta leidis, et kuskil õiguste ja kohustustuste juures, ta eeldab, et see oli protokollil, kas siis

originaalil või koopial, oli üks allkiri puudu. Kui ta õigesti mäletab, siis nad läksid tema

juurde, tutvustasid talle õigusi nagu asi käima peab ja läksid edasi menetlema. Ta arvab, et

käisid menetlusaluse isiku auto juures kaks korda. Esimest korda läksid õiguseid tutvustama

ja teist korda protokolli tutvustamiseks või oli menetlusaluse isiku ülekuulamine ka vahel. Ta

4 / 11

4-25-3279

ei mäleta seda kohta. Ta täpselt ei mäleta, kuidas paariline kõiki neid asju talle selgitas. Ta

saab öelda seda, kuidas tema ise teeb ja kuidas õpetab. Tavaliselt ta annab inimesele, kui ta

vene keelt kõnelev või välismaa keelt kõnelev, need õigused ja kohustused kätte, ehk ta saab

oma keeles seda korralikult lugeda ja lisab alati juurde, et kui tal on küsimusi siis küsigu ja ta

täpsustab, mis iganes tal soov, mure on. Ta eeldab, et nad tegid umbes samamoodi tol hetkel.

Ja siis, kui nad läksid talle tutvustama seda protokolli, siis ta aitas oma paarimehel tutvustada

ja mingi hetk kui nad jõudsid selle faabulani ehk siis selle rikkumise kirjelduseni ja siis isik

küsis, et mille eest teda peatati. Ta selgitas ära, et liiklusraev ja otsustasime kontrollida. Siis ta

küsis, kas see läheb ka sinna faabulasse kirja? Ta ütles, et ei, sinna läheb kirja ainult see, mille

eest nad teda menetlevad. Ja ta ei mäleta täpselt seda žesti või mida ta ütles, aga see žest oli

umbes selline, et oh olemas. Ehk siis oli nagu aru saada, et tal leidis omale mingi pidepunkti,

millega kohtusse minna. Ja nad tutvustasid edasi ja jõudsid allkirjadeni, siis mingi hetk

võtsime ka sinna selle puuduvale allkirjale või allkirja kohale allkirja juurde. Ta ei mäleta, kas

ta pani sinna allkirja kohe, aga igatahes ta kirjutas sinna kellaaja kirja, millal nad selle

puuduva allkirja juurde võtsid. Ja kui ta õigesti mäletab, siis ta pani protokolli allkirjastamise

kohale täpselt samamoodi, et kellaaja kirja koos allkirjaga. Neid kellaaegasid, mida

menetlusalune isik protokolli kirja pani, nad ei kontrollinud, sest põhimõtteliselt võib ta sinna

panna seda asja, mida ta ise tahab ja tema seda tal takistada ei saa. Vormikaamera osas sai ta

mingi hetk aru, et ta täiesti keeldub koostööst, ei saa hoiatustest aru, siis ta pani vormikaamera

tööle, et teda uuesti hoiatada, siis kasutas vormikaamerat. Kui ta autosse läks, pani

vormikaamera kinni ja kui nad tagasi läksid, siis ta enam ei mäleta, kas nad panid

vormikaamera tööle või mitte, või juhtus see, et nad panid vormikaamera tööle aga ei pannud

seda linnukest sinna juurde, et ta läheks asitõendiks. Ta eeldas, et see vormikaamera töötas.

Vormikaamerat ta kasutab vastavalt vajadusele. Neil ei ole kohustust kasutada iga suhtluse

ajal. Kui ta saab aru, et inimene koostööd lõpuni teha ei taha, siis ta paneb vormikaamera

tööle. Esialgu oli tal plaan ikkagi see, et ta peatab isiku, kontrollib isiku juhtimisõiguse ja

joobe ära ja vestleb sellel teemal. Kuna isik ei tahtnud asjast aru saada, siis lõpuks kasutasin

vormikaamerat.

16. Kohtuvälise menetleja küsimusele õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta selgitas RS

täiendavalt, et nad läksid sealt auto juurest ära oma autosse, panid asjad valmis ja ta arvab, et

siis nad läksid tema juurde ning tutvustasid talle õigusi, kohustusi. Protokolli koostasid peale

seda, kui oli tunnistaja valmis aga ta ei mäleta, kas nad tegid menetlusaluse isiku ka või tegid

seda protokolli sisse, igatahes peale seda. Samuti selgitas ta, et ta mäletab seda, et isik soovis

asja kohtus arutamist, sest kui nad panid vormikaamera tööle, selgitasid ära, et nüüd alustavad

väärteomenetlust, siis isik ütles talle midagi sellist, et lähme kohtusse või kohtus näeme.

17. Kaitsja küsimusele vene keele valdamise kohta selgitas RS, et ta mingil määral valdab

vene keelt aga kolleeg vähem. Ta kinnitas, et menetlusalune isik rääkis korduvalt sellest, et ta

ei saa eesti keelest hästi aru. Kui nad tegid konkreetse otsuse, et nad hakkavad menetlust läbi

viima, siis isik ütles, et enam eesti keeles ei räägi ja nüüd ta räägib ainult vene keeles. Nende

poolt oli menetluse käik eesti keeles ja võibolla mõned venekeelsed fraasid olid vahel. Isik sai

kõigest aru, sest esitas täpsustavaid küsimusi vahepeal ja sai tema vastustest aru, kui ta eesti

keeles vastas.

18. RS kinnitas ka seda, et menetlusalune isik sai väga hästi tema korraldustest aru, kui ta

ütles isikule, et palun näidake ette, mis tal pagasiruumis on. Ta vastas, et ta ei saa, sest pole

tema auto. Ta ei tea, mis seal on. Järelikult ta sai küsimusest aru. Kui ta kordas seda küsimust,

siis ta ütles järgmise vabanduse, et ta ei saa, tal tervis ei luba. Ja kui ta ütles uuesti, et te peate

näitama, siis ta vastas kolmanda korrana, et ta ei näita ette, järelikult ta sai ju eesti keelest aru.

5 / 11

4-25-3279

Vähemalt korraldusest ta sai aru. Ta leidis, et kui nad eelnevalt suhtlesid korralikult eesti

keeles ja said üksteisest aru, siis pigem on käsu mitte täitmine, ta leidis vabandusi, et sellest

korraldusest kõrvale hiilida.

19. Väärteotoimikusse lisatud videosalvetsiselt (CD-plaat kirjega 231525006725) nähtub, et

vormikaamera lülitatakse sisse kell 14:26:05 ning algab tunnistaja RS lausega: „ Sõiduki

tehnokontrolli. Palun näidake mulle vahendeid, mis teil autos on. Kas teil on tõkiskingad,

ohukolmnurk ja tulekustusti kaasas.“. Samal ajal räägib X tugeva aksendiga eesti keeles, et tal

ei ole, mina ei tea, mis autos, mul ei tea, mis autos olemas.“. Seejärel ütleb RS, et siis tulge

näidake. X vastab, et tema ei ole võimalik. RS hoiatab, et kui te ei näita mulle, siis te takistate

liiklusjärelevalvet ja me alustame teie suhtes menetluse. Seejärel küsib ta X käest, kas see on

teile arusaadav? X vastab: „ Palun, palun….pane kohus ja kõik on.“. Kohus märgib, et X eesti

keelsete sõnade kasutamine on väga tugeva aksendiga ja kohati arusaamatu. Ta kasutab

üksikuid sõnu ning lauseid moodustada ei suuda. RS ütles, et selge siis läheme teeme

menetluse. Seejärel uurib RS, et kas X soovib kiirmenetlust või üldmenetlust. X vastab sellele

vaid sõnadega tegi tegi tegi. Ta ütleb, et ta tahab kohut. Tema ei saa aru, seejärel räägib veel

mõne arusaamatu sõna ning siis jätkab vene keeles rääkimist. RS ütlemise peale, et räägime

eesti keeles, vastab X taaskord eesti keeles, et ei räägi, mina räägin vene keeles, mulle aitab

vsjo. RS jätkab sama pöördumisega, et kas kiirmenetlus või üldmenetlus. Kuni lõpuni räägib

RS eesti keeles ning viitab Xle, et te saate eesti keelest väga hästi aru. X vastab temale vene

keeles. Videosalvestis suletakse.

20. Kohus peab vajalikuks märkida, et VTMS § 2 ja KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik

dokumendid, mille lisamist väärteotoimikusse taotletakse, olema eesti keeles või tõlgitud eesti

keelde (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-22-14, p 10.1). KrMS § 10 lg 3 esimese lause

kohaselt on dokumentide tõlkimise kohustus üldjuhul sellel isikul, kes nende asja materjalide

juurde lisamist taotleb (Riigikohtu lahend asjas nr 4-19-1809/48, p 35). Menetluspoole

esitatud tõendi tõlkimise kohustust maakohtul pole. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata X

poolt vene keeles väljendatud sõnade sisu.

21. X on kohtule esitanud helisalvestise ning selle tõlke (kohtutoimiku lk 50), millest nähtub,

et X küsib, kas te ei kavatsegi minuga emakeeles rääkida ehk vene keeles, sest ta tahab

kõigest sõna-sõnalt aru saada. X ütleb, et eesti ei ole temal nii hea kui vene. Seejärel toimub X

poolt vestlus ainult vene keeles ning ütleb taaskord, et ta sai aru, et nad ei räägi temale

arusaadavas keeles. Vestlusest on tuvastatav, et X sai aru, et politsei soovis tema pagasiruumi

vaadata aga nõuab peatamise alust ja seda, et see kõik sinna kirja saaks. Samuti on

helisalvestiselt tuvastatav, et X kinnitas allkirja lisamist õigustele ja kohustustele juba varem

ehk enne protokolli tutvustamist.

22. X selgitas kohtus, et Lool on väga keeruline transpordi sõlm, kus ei ole kõige mugavam

koht õppesõiduks. Ta sõitis Loo suunas, tema ees sõitis sõiduauto Volkswagen Polo, punast

värvi, kus olid nähtavad kere vigastusi ja taga luugil oli paigaldatud õppesõidumärk, see ei

olnud mitte mingil juhul ei saanud olla õppeauto. Ta ei näinud välja nagu tegelik õppeauto. Ta

võttis sõidureas kõige ebamugava või ebasobiva koha, et saaks välja sõita ringteele. Ta sõitis

sõidurajale selliselt, et pani tee kinni, kõigile ringis sõitvatele sõidukitele või kes tahtsid sinna

ringile pääseda. Sõiduradade laius antud kohas annab takistamatult võimaluse peatuda

selliselt, et see ei takista teisi liiklejaid. Mida ta ka tegi. Ta peatus tema kõrval, sõiduauto

roolis oli noormees ja tema kõrval vanaema. Ta näitas näpuga, kas kõik on korras. Vanaema

näitas käega, et ta võib edasi sõita. Pärast seda märkas, et tema järel sõidab vilkuritega

politseiauto. Nad sõitsid vastassuuna vööndi kõrval, et siis selle ringi, vastu ringi suunda,

6 / 11

4-25-3279

Muuga suunas. Ta peatus bussipeatuses. Tema juurde tuli politseinik. Ta ennast ei esitlenud.

Ta oli väga agressiivses vormis, hoidis käe relva peal ja kõrgendatud toonil küsis eesti keeles:

„Mis sina teed?“. Nii palju kui ta oskab, ta vastas talle eesti keeles. Ta üritas talle selgitada

aga ta ei tahtnud kuulata. X hakkas muretsema, et midagi toimub, mida tegelikult ei tohiks

üldse olla. Ta ei mäleta, kuidas need sündmused edasi arenesid aga politseinikud läksid enda

auto juurde ja mees politseinik pidevalt rääkis talle, et tal on pardakaamera ja see on sees või

rinnavormi kaamera ja see on sees. See oli juba selle tema peatumise kohe algusest peale.

Pärast anti kätte protokoll, kus ta kirjutas oma seletuse, märkis kellaaja ja allkirja. Pärast seda

nad läksid oma sõiduki juurde. Ta ei mäleta, kui kaua ta istus autos aga ta tegi ühe kõne. Ja

kui politseiametnikud tema auto juurde tulid, siis protokoll oli täidetud ja temalt nõuti allkirja.

Selgelt ütles ta neile, et annab allkirja vaid juhul, kui tal on võimalus kirjutada, et ta ei ole

protokolliga nõus. Nii ka juhtus. Ta kirjutas ja tagastas protokolli. Nad ei tutvustanud temale

õigusi ja kohustusi. Kui nad teist kord tõid talle protokolli, siis ta küsis, kus on kirjas tema

õigused ja kohustused. Mille peale talle öeldi, et advokaati ei, siin kirjas kiirmenetlus,

tegelikult ta ei saanud kõike aru, mis nad rääkisid. Ta korduvalt ütles neile, et ta ei saa eesti

keelest aru ja mida nad temast tahavad ning miks nad peatasid teda. Aga nad ei selgitanud

seda.

23. Vastates kohtuvälise menetleja küsimustele kinnitas X, et ta ei saanud aru, mille eest

temale protokoll tehti. Politseinikud väitsid, et rikkumine ja väidetavalt kuskilt valesti sõitis

välja. Samuti kinnitas X kohtuvälisele menetlejale vastates, et politseile vastates: „Ma ei tea,

mis mul seal on.“. Tahtis ta öelda, et see ei ole tema auto, et sõiduk läbis tehnilist ülevaatust,

sõiduauto on tehniliselt korras. Ta lisas, et ta ei valda eesti keelt sellisel määral ja sellisel

viisil nagu temaga seal kohapeal räägiti. Ta kinnitab, et ta ei mõistnud olukorda.

24. Kohtu küsimustele vastates selgitas X, et politseiametnik tuli tema juurde ja tal oli käes

see roosa ja valge väärteoprotokolli paber, protokoll oli täitma. Ta ütles, et ta tahab anda

selgitusi juurde ning siis anti talle kohe protokoll ja ta hakkas selgitusi kirjutama. Ta pani

kellaaja ja allkirja ja tagastas. Seejärel ta peaaegu tund aega istus üksinda autos, siis toodi talle

juba täidetud protokoll. Tütarlaps luges talle ette, mille eest teda peatati. Ta vastas, et ta siiski

ei saanud aru, mille pärast. Õiguste ja kohustuste osas öeldi talle, et vaata sealt protokollist ja

pane järjekorras, kõik on korras. Tal ei ole midagi vaja, pange allkiri. Ta ütles, et ei anna

allkirja seni kuni talle ei anta võimalust juurde kirjutada, et ta ei ole protokolliga nõus ja

selline võimalus temale anti.

25. Esmalt märgib kohus, et LS § 38 lg 5 kohaselt peab juht võimaldama kontrollida sõiduki

vastavust tehnonõuetele ja varustusele. LS § 193 lg 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet

politseiametnikud ja abipolitseinikud. Seega olid politseiametnikud RS ja AJ viima läbi

liiklusjärelevalvet ja nende poolt liiklusjärelevalve käigus antavad korraldused, s.h sellised,

mis seonduvad auto tehnilise seisukorra (tehnonõuetele vastavuse) kontrollimisega, on

täitmiseks kohustuslikud.

26. Politseiametniku ütlustest on tuvastatav, et nad peatasid kontrolliks X poolt juhitud

sõiduki, kuna leidsid, et sõiduki juht oli väljendanud liiklusraevu. Nii politseiametnike

ütlustest, kui ka vormikaamera videosalvestisest on tuvastatav, et politseiametnik palus Xl

näidata ette asjad, mis tal autos on ehk kohustusliku turvavarustuse ja X vastas, et ta ei tea,

mis tal seal on ning ta ei saa. Seejärel koheselt hoiatas RS Xt menetluse alustamisega ning siis

vastas X eitavalt. Seega saab järeldada, et Xl ei olnud soovi alluda politseiametniku

korraldustele.

7 / 11

4-25-3279

27. Kohtu hinnangul pani X väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4

tähenduses. X mõistis, et ta peab pagasiruumi sisu näitama aga ta proovis seda vältida. X

ütlustest tulenevalt saab järeldada, et ta tegelikult ei mõistnud hoopis tema peatamise põhjust

ning seetõttu ei soovinud ka koostööd teha.

28. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

29. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

30. KarS § 279 lg 1 sätestatud rikkumise eest nähakse ette karistuseks rahatrahv kuni 300

trahviühikut või arest. KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm

trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja

otsusega on Xle määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. Seega on Xle määratud

oluliselt väiksem karistus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse

määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes ei esine. Kohus on seisukohal, et tegemist

ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega.

31. Vaatamata eeltoodule on aga kohtu hinnangul väärteoasja menetlemine toimunud

kiirustades ning tähelepanu ei ole pööratud olulistele väärteomentlusõigust tagavatele

toimingutele. Väärteoprotokolli teokirjeldus on märgitud, et X on rikkunud KarS § 279 lg 1

nõudeid ning pannud toime KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seega esmapilgul

ei ole kuidagi võimalik aru saada, millise nõude rikkumine konkreetse kirjeldusega on seotud.

Taolisel viisil väärteoprotokollis kajastatud nõude rikkumise aluse puudumine osundab

kohtuvälises menetluses aset leidnud kiirustamisele, kus põhirõhk on kohtu hinnangul olnud

isiku karistamisel, mitte korrektsel rikkumise kirjeldamisel.

32. Teiseks ja peamiseks minetuseks on kohus tuvastanud seda, et Xle oleks pidanud tagama

tõlgi abi.

33. Patrullpolitseinik AJ, kes koostas väärteoasjas protokolli, selgitas kohtus, et sõiduki

peatamisel nad kontrollisid sõidukit, tuvastasid dokumendi alusel isiku ja siis proovisid

selgitada olukorda. Nad otsustasid kontrollida ka tehnonõuete olemasolu ja isik ei olnud nõus

neile näitama oma turvavarustust. Ja siis koostasid nad väärteoprotokolli selle kohta, et

takistas liiklusjärelevalve teostamist. Nad läksid patrullsõidukisse ja ta hakkas koostama

väärteoprotokolli ja kohe läks ta sõidukist välja tagasi, tutvustas isikule tema õigused ja

kohustused ning tal oli võimalus anda ka ütlusi. Ta andis isikule õiguste ja kohustuste lehe ja

ütles, et kui tal on midagi arusaamatu ja vajab mingeid selgitusi siis küsigu. Kohtu

küsimusele, kes oleks täiendavalt menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi selgitanud,

vastas tunnistaja, et ta oleks proovinud alguses ise ja siis paariline või siis oleks kasutanud

interneti abi, mingit tõlget. Ta pani allkirja väärteoprotokollile ja pani sinna juurde ka

kellaaja, igale oma allkirjale. Siis nad läksid sõidukisse tagasi, kirjutasid ülejäänud protokolli

valmis ja läksid seda isikule tutvustama. Ta tutvustas protokolli ära ja siis koopiat üle andes

märkas, et koopial oli puudu õiguste ja kohustuste juures allkiri ning siis ta küsis uuesti nii-

öelda koopiale õiguste ja kohustuste juurde allkirja. Ja siis ta pani sinna allkirja ja pani samuti

juurde kellaaja. Küsimusele, miks väärteoprotokollis õiguste ja kohustuste all on kaks allkirja

8 / 11

4-25-3279

selgitas ta, et õigustes ja kohustustes pani ta pärast ka sinna uuesti allkirja nii-öelda kui

koopiale pani. Ja siis ta ei mäleta, kas samal hetkel aga ta täiendas ka oma ütlusi

väärteoprotokollis. Ta suhtles isikuga eesti keeles või noh enamus ajast suhtles tema

paariline. Tema rääkis pigem kehvemini vene keelt ja ta ei mäleta, kas ta sai aru, mida

menetlusalune isik temale vene keeles rääkis. Tema hinnangul menetlusalune isik valdas

alguses eesti keelt. Ta sai kõigest aru ja seletas neile eesti keeles asju ja nii-öelda olukorda ja

mingil hetkel siis ta ütles neile, et ta ei saa mitte midagi aru ja palus, et nad räägiksid vene

keeles.

34. Täiendavalt selgitas AJ, et õiguseid ja kohustusi nad selgitasid siis, kui nad läksid enda

patrullsõidukisse, ta võttis väärteoprotokolli ja läks kohe isiku juurde tutvustama õiguseid ja

kohustusi. Ja sellel ajal oli tal võimalus ka kirjutada ütlused, mida ta ka tegi. Seejärel läks ta

tagasi sõidukisse ja täitis ära ülejäänud protokolli. Kui tal oli see täidetud, siis nad läksid

tagasi, tutvustasid isikule protokolli ära ja siis ta avastas, et koopial ei ole õiguste ja

kohustuste juures allkirja. Ehk siis ta oli võtnud ainult ühe allkirja. Ja siis oli isikul võimalus

või noh siis ta palus isikul, et ta paneks ka sinna allkirja ja seda ta ka tegi ja pani juurde

kellaaja. Vormikaamerat ta tööle ei pannud, sest talle tundus, et paarilisel see töötab ja ta ei

pidanud vajalikuks. Nii palju kui ta mäletab, et ise ka salvestas seda.

35. Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Kaljumets selgitas, et pärast antud väärteomaterjali

otsuse koostamist võttis temaga ühendust telefoni teel keegi X ja alustas vene keeles

suhtlemist. Kuna tema vene keelt väga hästi ei valda, siis ta vastas talle, et ta ei räägi vene

keelt. Seejärel rääkis isik siis eesti keeles, selgitas miks ta helistab ja siis ta sai temaga jätkata.

Helistamise põhjuseks oli see, et ta ei saanud aru, miks ei ole talle edastatud väärteomaterjali

koopiaid, kuna ta on taotluse esitanud. Ta mäletab, et tegemist oli esmaspäevase päevaga ja

tõepoolest sel päeval ka temle see tööülesanne tuli, et väljastada koopia toimikust. Ta selgitas

talle, et on taotluse kätte saanud, kuid ei saa seda koheselt täita, vaid teeb järjekorras neid

asju, hiljemalt neljapäevaks on koopia olemas tal maili teel. Sellega nende kõne lõppes. Ta

helistas neljapäeval tagasi ja ütles, et ta ei ole koopiat saanud. Ta saatis talle ära ja peale seda

saatmist mõni aeg hiljem helistas isik talle tagasi ja väitis, et videosalvestus on liiga lühike, et

see ei ole see, mis peaks olema. Ta selgitas samuti, et see on salvestus, mis temale kättesaadav

ja ta ei ole seda ümber töödelnud, lühendanud ega midagi sealt ära võtnud ja sellega see

lõppes. Ta leiab, et isik pidi aru saama eesti keelest, sellepärast, et kui ta esmaspäeval ütles

talle, et hiljemalt neljapäevaks on koopiad teil olemas, et siis just neljapäeval ta helistas

tagasi, et miks ei ole, seega ta pidi aru saama eesti keelest.

36. X ei ole Eesti Vabariigi kodanik ja tema emakeel on vene keel. VTMS § 24 lg 2 kohaselt

kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise

taotlusel. Kohtuistungil uuritud vormikaamera videosalvestuselt nähtub, et X teatas

politseiametnikule, et ta soovib edasi rääkida vene keeles, kuid selle asemel, et kaasata

menetlustoimingusse tõlk, otsustasid politseiametnikud jätkata menetlustoimingu läbiviimist

eest keeles. Xle anti lugemiseks väärteoprotokolli tagaküljel olev õiguste ja kohustuste veerg,

kuid igasugused täiendavad selgitused oleks politsei andnud temale eesti keeles. Ka protokolli

koostanud AJ kinnitas, et ta ei valda vene keelt ning oleks pidanud selgituste jagamisel

kasutama interneti tõlget. Lisaks puudub väärteoprotokollis X kinnitus, et talle oleks

väärteoprotokolli sisu tõlgitud (nt kohtuvälise ametniku poolt) või et see oleks talle arusaadav.

X on selgelt väljendanud protokollis, et protokoll ei ole temale arusaadav.

37. Seega tuleb analüüsida, kas X suhtes täideti politseiametnike poolt VTMS § 5 nõudeid

ning selgitati VTMS § 19 sätestatud õigusi, arvestades sellega, et X ei oska piisavalt eesti

keelt.

9 / 11

4-25-3279

38. Riigikohus on seda sätet tõlgendanud selliselt, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses

ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab

riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja

ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise.

Viidatud lahendis selgitati, et VTMS § 5 järgi on kohtuväline menetleja kohustatud tagama

menetlusosalise õigused, s.t selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele

toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (p 1), tagama menetlusalusele isikule

võimaluse end iseseisvalt kaitsta (p 2) ning võimaldama VTMS § 19 lg-tes 2 ja 3 ning § 22 lg-

tes 1 ja 2 ettenähtud alustel ning korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (p 3).

Riigikohus on märkinud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist

ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine ja menetleja

peab omal algatusel kaasama menetlusse tõlgi (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-38-15 p-d

7, 8).

39. Kohus leiab, et X etteheited kohtuvälisele menetlejale on põhjendatud. Väärteoprotokoll

on koostatud eesti keeles ning materjalidest ei nähtu, et menetluse juures oleks osalenud tõlk

või et isikule oleks dokumentide sisu tõlgitud. Kohtus üle kuulatud patrullpolitseinikud

kinnitasid, et nemad ei valda vene keelt. Lisaks nähtub vormikaamera salvestiselt üheselt see,

et politseiametnikud keeldusid suhtlemast Xga muus keeles kui eesti keeles, sest nende

hinnangul oskas ta eesti keelt piisavalt. Kohus sellega ei nõustu. Samut nähtub

videosalvestuselt üheselt, et X üritab alguses väga tugeva aksendiga politseiametnikega

rääkida, kuid kui saab aru, et tema suhtes soovitakse läbi viia menetlust, siis taotleb

edaspidiste toimingute läbiviimist vene keeles. Kohtu hinnangul on võimalik seda võtta kui

taotlust tõlgi kaasamiseks, sest politseiametnikud ise vene keelt sellises ulatuses ei valda. Ka

AJ kinnitas kohtule, et lisaküsimuste korral oleks ta pidanud kasutama interneti tõlgi abi.

Kohus peab rõhutama, et X on määratlemata kodakonsusega ning tema emakeeleks on vene

keel ning ta on kinnitanud, et ei saa kõigest aru ja eesti keel on algtasemel. Kohtul on põhjust

seda uskuda, sest see ei ole tema emakeel ning kõik selgitused ja märkused on ta kirjutanud

vene keeles.

40. Eeltoodut kinnitab kohtu hinnangul ka see, et kohtuistungil antud ütlustes selgitas X, et ta

ei saanud tema suhtes toimunud väärteomenetlusest täpselt aru, sh ta ei saanud täies mahus

aru väärteoprotokollist. Talle selgitati, milles rikkumine seisnes aga ei olnud märgitud

peatamise põhjust. Seega ei mõistnud X menetlustoimingu eesmärki ning ta arvas, et teda

peatati ka mõne rikkumisega seoses.

41. Väärteomenetluse salvestistest nähtuvalt rääkis X politseiametnikega vene keeles, temalt

küsis küsimusi ja suhtles peamiselt RS. Eesti keeles X rääkis vaid mõned sõnad ja seda

alguses. Talle anti lugeda VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused

vene keeles aga selgitusi juurde oleks antud eesti keeles. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada

piisavaks VTMS § 19 lg 1 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste järgimise ning VTMS § 5

sätestatud menetlusosalise õiguste tagamise mõttes. Kohtul ei tekkinud veendumust, et X sai

piisaval määral aru tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest, sh mida talle täpselt ette

heidetakse.Sellele viitab asjaolu, et X oli menetlustoimingu ajal ilmselgelt segaduses

toimuvast. Ta ei saanud aru, mille eest tema sõiduk peatati. Ka ei saa venekeelse tekstina

menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste lugeda andmist konkreetsel juhul pidada piisavaks.

Kohtul ei tekkinud ka veendumust, et X oskab eesti keelt kirjalikult sellisel määral, et

eestikeelsetest menetlusdokumentidest aru saada.

10 / 11

4-25-3279

42. Kohtu hinnangul oleks eelnevat arvestades pidanud kohtuväline menetleja omal algatusel

kaasama menetlustoimingu läbiviimisesse vene keele tõlgi. Kuivõrd seda ei tehtud, ei olnud

tagatud VTMS § 5 ning § 19 lg 1 ja 2 täitmine.

43. Kohtu hinnangul ei olnud X õigused piisavalt tagatud ning X süüasja on arutatud keeles,

mida ta tegelikult ei valda. Sellist rikkumist loetakse VTMS § 150 lg 1 p 1 ja p 9 alusel

oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks, mis automaatselt toob kaasa lahendi tühistamise. Seega

tühistab kohus VTMS §-de 132 p-st 3 ning 134 juhindudes PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 15. august 2025 otsusele väärteoasjas nr 231525006725.

44. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg

1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu

suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on

vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku

suurusega.

45. X kaitsja esitas kohtule arved ja menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on kulunud

õigusabi osutamisele, istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kokku 12 tundi ning

tunni hinnaks on 100 eurot ehk 1200 eurot. Kohus peab osutatud õigusabi vajalikuks ja

õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks, kuid arvestades, et väärteoasi ei ole mahukas ega

õiguslikult keerukas, ei saa pidada mõistlikuks toimingute niivõrd suurt ajakulu. Mõistliku

suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb menetlusaluse isiku kasuks välja mõista, loeb kohus 800

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Grete Vahtra

11 / 11