2-20-4889/306 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4889

Kohtuasi

X, Alavara Haldus OÜ, Kratos Solutions OÜ,

Linnakodu OÜ, W, Q ja W avaldus kinnisasjale

juurdepääsu

avalikult

kasutatavale

teele

määramiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C ja F määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Nimekiri eemaldatud

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus muutmata ning C ja F määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud solidaarselt C ja

F kanda.

3. Määrata X, Alavara Haldus OÜ, Kratos Solutions OÜ, Linnakodu OÜ, W, Q ja

W menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 1058,21 eurot ja mõista

see solidaarselt Clt ja Flt solidaarselt X, Alavara Haldus OÜ, Kratos Solutions

OÜ, Linnakodu OÜ, W, Q ja W kasuks välja.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Cl ja Fl tasuda solidaarselt Xle,

Alavara Haldus OÜ-le, Kratos Solutions OÜ-le, Linnakodu OÜ-le, Wle, Qle ja

Wle solidaarselt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Uus-Kalamaja tn 13b, Tallinn korteriomanikud X, G (hiljem asendatud õigusjärglasega

Alavara Haldus OÜ), D (hiljem asendatud õigusjärglasega Kratos Solutions OÜ), Linnakodu

OÜ, W, S (hiljem asendatud õigusjärglasega Q) ja W (avaldajad) esitasid 30.03.2020 Harju

Maakohtule avalduse kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ja tehnovõrgu

talumiskohustuse määramiseks ning vastavate nõusolekute andmiseks kohustamiseks.

2. Maakohus võttis 25.05.2022 määrusega vastu avaldajate osalise loobumise avaldusest ja

lõpetas menetluse tehnovõrkude trassi servituutide talumiskohustuse määramiseks.

3. Avalduse kohaselt puudub avaldajatele kuuluvalt kinnisasjalt Uus-Kalamaja tn 13b

juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kinnistule pääsemine toimub üle Uus-Kalamaja tn 11

ja 9 kinnistute. Tallinna linn on näinud detailplaneeringuga ette, et kinnistule toimuv ligipääs

ja tehnovõrgud tuleb rajada üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnistu. KÜ Uus-Kalamaja 13b juhatuse

liige on korduvalt suhelnud nii Uus-Kalamaja tn 11 kui 9 esindajatega, kuid kokkuleppele

servituudi tingimustes ei saanud. Põhjendatud ei ole talumise eest kõrge tasu määramine, kuna

juurdepääsutee määrati kitsendusena juba Uus-Kalamaja tn 11 tekkimisel ja kinnisasja

omanikud pidid juurdepääsutee olemasoluga arvestama.

4. Puudutatud isikud 1–15 (Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja omanikud) vaidlesid avaldusele

vastu ja palusid jätta selle rahuldamata osas, millega peaks juurdepääsutee talumise kohustus

koormama vaid Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja. Kui juurdepääsutee määratakse kulgema

detailplaneeringujärgses asukohas, tuleb iga-aastaseks juurdepääsutasuks määrata 5600 eurot.

Puudutatud isikud 25 ja 26 palusid jätta juurdepääsu Uus-Kalamaja tn 9 kinnistult määramata

ning menetluskulud avaldajate kanda. Avaldajad on selgitanud, et pidasid Uus-Kalamaja tn 11

ja 9 omanikega läbirääkimisi teeservituudi seadmiseks. Puudutatud isikud ei ole keeldunud

servituudi seadmisest, vaid pooled ei saavutanud kokkulepet.

5. Maakohus rahuldas 03.03.2023 määrusega avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määras juurdepääsutee mööda Uus-Kalamaja tn 11

kinnisasja läbivat teed ning määras juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 3763 eurot

aastas, mis tuleb Uus-Kalamaja tn 13b kinnistu igakordsetel omanikel võrdsetes osades tasuda

Uus-Kalamaja tn 11 kinnistu igakordsete omanike kasuks.

6. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustasid määruse

osaliselt, mh juurdepääsutasu osas. Puudutatud isikud 25 ja 26 esitasid määruskaebuse, milles

vaidlustasid maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.05.2024 kohtumäärusega maakohtu määruse

tervikuna ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Avaldajad ja puudutatud isikud 1-5 ning Tallinn, Uus-Kalamaja tn 11 korteriühistu ja

Tallinn Uus-Kalamaja tn 13b korteriühistu esitasid 16.12.2024 maakohtule ühisavalduse,

mille kohaselt on nad saavutanud kokkuleppe juurdepääsu määramise tingimustes.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas avalduse, määras juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnistu ning

määras kindlaks juurdepääsu tingimused ja tasu. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda.

9.1. Maakohus selgitas, et määrab juurdepääsu avaldajate kinnistule lähtudes 16.12.2024

avalduses esitatud menetlusosaliste ühisest nägemusest. Kuna menetlusosalised ei ole

lõplikku kokkulepet saavutanud ega kompromissi esitanud, ei saa kohus asjaõigusseaduse

(AÕS) § 156 alusel määrata servituuti, vaid juurdepääsu.

9.2. Juurdepääsutee tuleb määrata avaldajate taotletud asukohast üle Uus-Kalamaja tn 11

kinnistu. Kuna nimetatud viisil on juurdepääs ajalooliselt toiminud ning toimib ka täna, siis ei

tähenda avalduse rahuldamine puudutatud isikutele 1-15 olulist täiendavat riivet, vaid selle

tulemusel jätkub senine elukorraldus. Määratav juurdepääs jälgib väljakujunenud tava ning

kulgeb mööda olemasolevat teed, mille seisukoha parendamisse on avaldaja koos teiste teed

kasutavate puudutatud isikutega märkimisväärsel määral panustanud.

9.3. Avaldajad ja puudutatud isikud 1-15 on kokku leppinud juurdepääsutingimustes, mida

maakohus pidas mõistlikuks ja määras vastavalt kokkulepitule.

9.4. Maakohus määras ka juurdepääsu tasu ja selle maksmise tingimused nii, nagu avaldajad

ja puudutatud isikud 1-15 kokku leppisid, st juurdepääsutasu on 500 eurot aastas ja see

suureneb iga-aastaselt Statistikaameti poolt jaanuaris avaldatud eelmise aastase perioodi

tarbijahinnaindeksi määra võrra.

9.5. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi

kanda.

Kuigi lahend tehakse avaldajate huvides, vajas juurdepääsuküsimus lahendamist ning

kokkuleppe mittesaavutamisel tuli selleks pöörduda kohtusse. Põhjendamatuks ega

pahatahtlikuks ei saa pidada ka puudutatud isikute vastuväiteid avaldusele ning soovi tagada

vaidluse lahendamisel oma huve. Juurdepääsuvaidluses tuleb kaaluda lisaks avaldajatele ka

koormatava (või alternatiivide puhul kõikide asjasse puutuvate) kinnistu omanike huve.

Menetlusosaliste ringi määratles seadus. Ei saa väita, et üks konkreetne menetlusosaline oleks

kohtumenetluse põhjustanud. Vaidluse keerukust kinnitab asjaolu, et pärast ringkonnakohtu

poolt asja tagasisaatmist maakohtule kulus menetlusosalistel sisulisele kokkuleppele

jõudmiseks ligi pool aastat. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine on õiglane.

Vastuseks puudutatud isikute 25 ja 26 vastuväidetele selgitas maakohus, et ringkonnakohus

tühistas 03.03.2023 määruse kogu ulatuses, määruskaebuste piiridest ja põhjendustest

sõltumata. Tegemist ei ole ka TsMS § 172 lg-s 7 toodud olukorraga, kus avaldajate avaldus

oleks jäänud rahuldamata. Avaldajad pöördusid AÕS § 156 alusel kohtusse põhjendatult.

Puudutatud isikud 25 ja 26 on TsMS § 6182 lg 1 tähenduses isikuteks, keda avalduse

lahendamine puudutas.

Määruskaebus

10. Puudutatud isikud 25 ja 26 esitasid määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada

osas, millega maakohus jättis puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulud nende endi kanda

ning teha uus määrus, millega jätta nende menetluskulud kas Uus-Kalamaja tn 13b

igakordsete omanike kanda või alternatiivselt Uus-Kalamaja tn 11 igakordsete omanike kanda

või solidaarselt Uus-Kalamaja tn 13b ja Uus-Kalamaja tn 11 igakordsete omanike kanda.

10.1. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise

lause alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna teistsugune jaotus oleks ebaõiglane. Maakohus

ei ole ebaõiglust põhjendanud. Puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulude nende endi kanda

jätmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest nad tegid algusest peale kõik n.-ö

õigesti, kuid pidid oma õiguste kaitseks tegema suuri kulutusi õigusabile, mida nad hiljem

isegi tagasi ei saa.

Puudutatud isikud 25 ja 26 reageerisid juba detailplaneeringu kehtestamise ajal avaldajate

soovile määrata juurdepääs üle Uus-Kalamaja tn 11 ja Uus-Kalamaja tn 9 kinnistute. Nad

esitasid detailplaneeringu menetluses sellele vastuväite, millega Uus-Kalamaja tn 11 ja Uus-

Kalamaja tn 13b omanikud nõustusid ning detailplaneeringuga määratigi juurdepääs üle Uus-

Kalamaja tn 11 kinnistu. Uus-Kalamaja tn 11 ega ka Uus-Kalamaja tn 13B omanikud ei

järginud detailplaneeringut.

Ka pärast seda, kui Uus-Kalamaja tn 13b omanikud kohtusse pöördusid, ei olnud Uus-

Kalamaja tn 11 elanikud nõus detailplaneeringust lähtuma ega üle enda kinnistu juurdepääsu

lubama. Kui Uus-Kalamaja tn 13b ja Uus-Kalamaja tn 11 omanikud oleksid lähtunud

detailplaneeringust, ei oleks vaidlust ega menetluskulusid üldse tekkinud. Seega on

menetluskulud tekitatud eelkõige Uus-Kalamaja tn 11 omanike tegevusest, mistõttu tuleks

jätta menetluskulud nende kanda.

10.2. Kuigi seaduse kohaselt tuleb kaaluda kõiki alternatiive ja kaasata kõikide kinnistute

omanikud, kelle krundilt on võimalik ligipääsu tagada, ei tähenda see seda, et kõigi isikute

menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb hinnata ka

menetluse tulemust ehk seda, keda lahend lõppastmes puudutab. Äärmiselt ebaõiglane on

olukord, kus isikud, kellele ei tekkinud lahendist õigusi ega kohustusi, peavad enda

menetluskulud kandma.

Olukord võinuks olla teistsugune, kui detailplaneeringut ei oleks juba olemas või kui kaebuse

esitajad ei oleks juba detailplaneeringu ajal vaidlustanud Uus-Kalamaja tn 13b omanikele

juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnistu. Antud juhul aga nii avaldajad kui ka Uus-

Kalamaja tn 11 omanikud teadsid, et kaebuse esitajad ei ole nõus üle oma kinnistu

juurdepääsu tagama ja on seda ka juba ühes ametlikus menetluses väljendanud.

10.3. Olenemata sellest, et puudutatud isikute 25 ja 26 esindaja saatis avaldajate esindajale e-

kirja seoses kompromissläbirääkimistega, ei ole ta tänaseni sellele vastanud ning puudutatud

isikuid 25 ja 26 läbirääkimistesse ei kaasatud. Seega ei olnud neil isegi võimalust asja teisel

lahendamisel kompromissi tingimusi arutada. See näitab, et tegelikult ei pidanud puudutatud

isikud 25 ja 26 üldse menetluses olema ja menetluskulusid kandma.

Maakohus ei põhjendanud, kuidas asjaolu, et tegemist on keeruka vaidlusega, toob kaasa

menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise. Asja keerukus tõi kaasa selle, et

õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Isegi teiste Uus-Kalamaja 9 omanike esindaja kasutas

oma seisukohtades puudutatud isikute 25 ja 26 esindaja poolt välja toodut. On äärmiselt

ebaõiglane, et puudutatud isikud 25 ja 26 peavad kandma ise oma menetluskulud olukorras,

kus nad pidid keerukas vaidluses kasutama õigusabi, olles eelnevalt teinud kõik selleks, et nad

ei peaks selles vaidluses üldse osalema.

10.4. Maakohus jättis sisuliselt avalduse Uus-Kalamaja tn 9 igakordsete omanike, sh kaebuse

esitajate vastu, rahuldamata ja nende kinnistult juurdepääsu ei määranud. Seega saab antud

juhul TsMS § 172 lg-t 7 siiski kohaldada.

10.5. Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isikute 25 ja 26 määruskaebuse. Seega nõustus

ringkonnakohus, et maakohtu poolt esimesel korral tehtud menetluskulude jaotus oli vale ja

ebaõiglane.

Menetluse edasine käik

11. Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS §

657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

14. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas

on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2

jõustunud.

15. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

menetlusosaliste endi kanda.

15.1. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia

kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt

mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg

1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab

tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p.

12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni

piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine.

15.2. Juurdepääsu määramise vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante

sobivaima lahenduse leidmiseks ning menetlus toimub kõigi menetlusosaliste huvides. Sellist

menetluskulude jaotamise põhimõtet on toetanud ka Riigikohus oma 13.12.2023 lahendis

tsiviilasjas nr 2-18-12098.

15.3. Põhjendamatu on määruskaebuse esitajate seisukoht, et neile ei tekkinud lahendist

mingeid õigusi ega kohustusi ning et nad ei pidanudki tegelikult menetluses osalema.

Avalduses taotlesid avaldajad enda kinnisasjale juurdepääsu kahe alternatiivi alusel, millest

üks oli ka üle

Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja. Kuna puudutatud isikud 25 ja 26 kuuluvad Uus-Kalamaja tn 9

kinnisasja omanike hulka, tuli nad puudutatud isikutena menetlusse kaasata. Asjas esitatud

andmete kohaselt toimus senine juurdepääs faktiliselt üle Uus-Kalamaja tn 11 ja üle Uus-

Kalamaja tn 9 kinnisasjade. Puudutatud isikud 25 ja 26 vaidlesid menetluses läbivalt vastu

juurdepääsu määramisele üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja. Seega kuna maakohus määras

juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja, tehti lahend mh ka puudutatud isikute 25 ja

26 huvides, kuna üle nende kinnisasja jäeti juurdepääs määramata. Sel põhjusel ei saa ka

pidada puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulude nende endi kanda jätmist ebaõiglaseks.

15.4. Kohus ei ole AÕS § 156 alusel esitatud juurdepääsu määramise avalduse lahendamisel

seotud detailplaneeringuga ning detailplaneeringu olemasolu iseenesest ei tähenda, et

juurdepääs tuleks määrata sellest lähtuvalt. Detailplaneering ei asenda poolte asja- või

võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne

kinnisasja kitsendus (vt RKHKo 03.06.2010, 3-2-1-48-10, p 28; RKTKm 01.06.2022, 2-19-

20416, p 13). Seega ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust, et puudutatud isikud 25 ja 26

esitasid detailplaneeringu menetluses vastuväite ning et Uus-Kalamaja tn 11 ega ka Uus-

Kalamaja 13B tn omanikud ei järginud juurdepääsu osas detailplaneeringut.

15.5. Asjakohane ei ole määruskaebuse viide TsMS § 172 lg-le 7, kuivõrd avaldus Uus-

Kalamaja tn 9 kinnisasja omanike vastu ei jäänud rahuldamata, vaid maakohus määras poolte

huve kaaludes sobivaima juurdepääsuvariandi.

15.6. Samuti ei saa asuda seisukohale, et ringkonnakohus nõustus oma 22.05.2024 määruses

puudutatud isikute 25 ja 26 määruskaebusega menetluskulude jaotuse osas. Nimetatud

lahendis tühistas ringkonnakohus maakohtu lahendi tervikuna määruskaebuste piiridest ja

põhjendustest sõltumata. Ringkonnakohus ei hinnanud oma lahendis menetluskulude jaotuse

küsimust.

16. Seega jääb maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas muutmata.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad

menetluskulud tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 ning TsMS § 165 lg-st 1 koostoimes TsMS §

477 lg-ga 1 solidaarselt puudutatud isikute 25 ja 26 kanda.

18. Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks lepingulise

esindaja kulu 1210,57 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulisel esindajal on kulunud

maakohtu määruse ja määruskaebusega esmasele tutvumisele 0,33 tundi; määruskaebuse

vastuse koostamisele (sh nõupidamine kliendiga, kohtupraktika analüüs) 4,83 tundi;

17.11.2025 kohtu kirjaga tutvumisele ja kliendile teavituse saatmisele 0,17 tundi ning

menetluskulude nimekirja koostamisele 0,67 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks

on 165 eurot, millele lisandub käibemaks.

Avaldajate eest on kulud tasunud Tallinn, Uus-Kalamaja tn 13b korteriühistu, kes ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu paluvad avaldajad menetluskulud välja mõista koos

käibemaksuga. Avaldajad paluvad kohustada määruskaebuse esitajaid tasuma TsMS § 177 lg

4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et avaldajate lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt.

Arvestades maakohtu määruse ning määruskaebuse sisu ja mahtu, on nendega esmase

tutvumise ajakulu 0,33 tundi põhjendatud. Arvestades avaldajate 20.03.2025 vastuse sisu ja

mahtu (sisulist osa ca 4 lk) on selle koostamise ajakulu vajalik ja põhjendatud 4,5 tunni

ulatuses. 17.11.2025 kohtunõudega tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu on menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 0,42 tunni

ulatuses. Seega on avaldajate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 5,25 tunni

ulatuses.

Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse

osutamise tasusid, on avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu 165 eurot (millele lisandub

käibemaks) põhjendatud.

4,83 tunni osas (s.o 06.03.2025–20.03.2025 toimingud) lisandub lepingulise esindaja tasule

käibemaks 22% ning 0,42 tunni (s.o 17.11.2024–20.11.2025 toimingud) osas 24%. Avaldajate

põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 1058,21 (sh 4,83 h x 165

eurot + 22% ning 0,42 h x 165 eurot x 24%)

Nimetatud summa kuulub solidaarselt puudutatud isikutelt 25 ja 26 solidaarselt avaldajate

kasuks väljamõistmisele. Avaldajate taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb puudutatud isikutelt 25 ja 26 solidaarselt tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

19. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)