3-25-966/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.12.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-966

Haldusasi

U.N-i kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks perioodil 01.08.2022–23.08.2024 koos

viivisega

Menetlusosalised

Kaebaja – U.N

Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt U.N-i kasuks välja varalise kahju

hüvitis 1334,25 eurot ja viivis 106,42 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt U.N-i kasuks välja menetluskulud 40,03 eurot.

4. Tagastada kaebuse eest enam tasutud riigilõiv 4,11 eurot U.N-i kontole nr

EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi, kaebaja lapse nimi ja sünniaeg

ning teise lapsevanema V.Si nimi tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 02.01.2026

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-25-966

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja laps F.G (sündinud xx.xx.xxxx) oli Rae valla lasteaiajärjekorras alates

23.12.2020. Kaebaja taotles lapsele lasteaiakohta elukohajärgses (Peetri

teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.07.2022 (esimese eelistusena Peetri lasteaias,

teise eelistusena Aruheina lasteaias).

2. Alates 01.08.2022 käis kaebaja laps Estcare OÜ-s Linnupesa lastehoius.

3. Vastustaja pakkus kaebaja lapsele 19.04.2024 lasteaiakohta alates 26.08.2024.

4. Kaebaja esitas 03.03.2025 Rae vallale taotluse hüvitada talle kahju 1484 eurot.

5. Rae vald jättis 10.03.2025 kirjaga kaebaja taotluse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 10.04.2025 kaebuse, mille kohus võttis

hüvitamisnõudes menetlusse. Kahjunõude suuruseks, arvestades kaebaja 08.05.2025 ja

10.11.2025 täpsustusi, on 1346,25 eurot (1241,25+15+48+42).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Kui kaebaja lapse lasteaeda mineku aeg lähenes, kuid vastustaja ei pakkunud lapsele Rae

vallas lasteaiakohta, leidis erahoiu, kus vaba kohta oli pakkuda alates 01.08.2022. Sõlmiti

kolmepoolne leping, millega vastustaja hakkas hüvitama lasteaia kohatasu otse lastehoiule.

2)

Kaebajale tekkisid perioodil 01.08.2022–23.08.2024 erahoiu kasutamisega seoses

täiendavad kulud, mille hüvitamiseks summas 1484 eurot ta pöördus 03.03.2025 vastustaja

poole. Kulud tekkisid seetõttu, et kaebajal tuli maksta rohkem igakuist toiduraha ning kaebaja

pidi tasuma muusika- ja liikumistundide eest tasu. Vastustaja keeldus 10.03.2025 vastusega.

3)

Kaebusele lisatud kahjuarvestuse tabeli kohaselt koosneb kahju (1241,25 eurot, millele

lisandub kaebuse täiendamise järgselt 105 eurot) järgmistest komponentidest:

2.1.

Eralasteasutuse lisatasud 787,25 eurot (muusika- ja liikumistunnid, mis valla

lasteaedades on kohatasu hinna sees). Kaebaja selgitab, et huvitegevusest ei olnud

võimalik ära öelda, see oli koheselt arve üks osa ja huviringid toimusid päevakava

osana – ennelõunasel ajal ja rühmaruumis. Näiteks Peetri lasteaias on selgelt öeldud, et

tasulised huvitegevused algavad kell 16.30.

2.2.

Enammakstud toiduraha 559 eurot. Kohtule esitatud nõue oli 08.05.2025

täienduse järgi 454 eurot, mida kaebaja suurendas 10.11.2025 täienduste järgi 105 euro

võrra, seega 559 eurole. Kaebaja on aluseks võtnud munitsipaallasteasutuse

toidupäeva maksumuse 2,30 eurot (kuni juunini 2023, st 6 kuud, kokku 60 toidupäeva)

ning edasise perioodi eest 2,50 eurot (kokku 143 toidupäeva).

4)

Kaebaja nõuab viivist alates 03.03.2025 kuni kohustuse täitmiseni, tuginedes

võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113.

2. Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et lapsevanem V.S, Estcare OÜ ja Rae

vald sõlmisid 08.11.2022 lepingu nr 2022-0167 kaebaja lapse F.G-i lapsehoiuteenuse

rahastamiseks eralastehoius. Vastustaja vastas kaebajale, et nimetatud lepingu kohaselt

hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu

2(9)

3-25-966

munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu alusel

lapsevanem. KELS § 24 lg 3 p-s 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse

toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja

ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on

hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald,

siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas

summas. Eralastehoiu huviringide osas selgitab vastustaja, et kuna hoius käivad kuni 4-

aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva

tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu

kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad

maksavad, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata.

2)

KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks

sõlmisid pooled kolmepoolse lepingu Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla

eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel lapse lastehoiuteenuse

rahastamiseks.

3)

Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu

teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal

perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt

lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald on oma kohustused täitnud. Leping ei näinud ette

toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies ulatuses. See oli

oluline tingimus lepingu sõlmimisel, ilma selleta oleks võinud lepingud jääda sõlmimata.

Lapsevanem V.S võttis lepinguga kohustuse tasuda ise toidukulu täies mahus, ilma vastustaja

osaluseta. Kaebajal on võimalik pöörduda lepingu sõlminud teise lapsevanema V.Si poole

kaebaja poolt tasutud lapse hoolduskulude hüvitamiseks. Kuna lapsevanem nõustus tasuma

toidukulu ega ole lepingust taganenud, pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal pole

kohustust tasuda kaebaja enammakstud toiduraha eest. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse

toiduraha arvestamise aluseks võtnud kuuel kuul toiduraha päevatasu 2,30 eurot päevas.

Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on

toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult

põhjendatud.

4)

Vastavalt lapsevanem V.S ja Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) 31.05.2022 sõlmitud

lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punktile 2.3.2 lisandub kohatasule huvitegevuse tasu

(saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas) 47 eurot kuus. Kaebaja, ei ole tõendatud

asjaolu, et Linnupesa lastehoius toimunud huvitegevuste tasu, oleks kuulunud lapse

munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Nii see ka pole ning

sellised kaebaja väited kahjutasu nõude konstrueerimisel ja väljanõudmisel on paljasõnalised.

Munitsipaallasteaias pole kohatasu sees muusikaringi, saviringi ega lastejoogat, mis Estcare

OÜ (Linnupesa lastehoid) huvitegevuse lepingus kirjeldatud. Ka munitsipaallasteasutuses on

huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende

eest eraldi tasuma. Selliste huviringide tasu pole kohatasu sees teiste seas ka Aruheina

lasteaias, mis oli kaebaja lapse teiseks lasteaia eelistuseks. Selliseid ringe ja huvitegevusi ei

näe ette Aruheina lasteaia õppekava punkt 3.3 lastele kehtestatud päevakavas. Aruheina

lasteaia õppekava p 3.2 alapunkt 17 sätestab selgelt, et lasteasutuses tegutsevad küll laste

individuaalset arengut toetavad huviringid, kuid selles lapse osalemine on vanema vaba valik

ja rahaline vastutus. Lisaks asjaolule, et vastustaja vastu esitatud kahjunõue on alusetu, oleks

selliste huviringide tasu hüvitamine kaebajatele ka ebaõiglane ning ebavõrdset kohtlemist

3(9)

3-25-966

põhjustav munitsipaallasteaia lastevanemate suhtes, kes tasuvad samuti laste huviringide eest

kohatasust eraldi ja mida kohalik omavalitsus ei ole kohustatud kompenseerima.

5)

Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist, kuid ei ole kaebuses märkinud, millises

summas ja millisel seaduslikul alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue

põhjendamata ning vastustajal pole võimalik võimaliku viiviste nõude arvutuskäigu ega aluse

kohta seisukohta kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viivise

nõude rahuldamiseks.

6)

Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha

lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas.

Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda ja leping ei näinud ette ka lapse

eralastehoiu huvitegevuste hüvitamist valla poolt. Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu

sõlmimisel olid lisakulud, mille hüvitamist kaebaja praegu kohtus nõuab, ette näha. Vaatamata

sellele leppis lapsevanem kokku ja sõlmis rahastamise lepingu vastustajaga lepingus ette

nähtud valla rahastuse mahus, võttes teadlikult nii toiduraha kui muud võimalikud lisakulud

lastevanemate kanda. Kaebaja selline käitumine – esitada nõue sisuliselt pea kolm aastat peale

väidetava kahju tekkimist ja peale seda, kui laps on saanud koha munitsipaallasteaias, on

pahauskne ning pole hea usu põhimõttega kooskõlas. On võimalik, et selliste tingimuste või

nõuete esitamisel kaebaja, või teise lapsevanema poolt rahastamise lepingu sõlmimisel, nagu

praegu kohtule esitatud, oleks jäänud rahastamise leping sellisel kujul nagu see sõlmiti, üldse

sõlmimata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

4. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu

õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju

ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks

(RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128

lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (Riigikohtu

03.04.2013 otsus nr 3-2-1-19-13, p 11).

5. KELS § 10 lg 1 (kehtis kuni 31.08.2025) sätestas, et valla- või linnavalitsus

loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht

on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga,

võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse

lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega. Selline kohustus kehtis olemuslikus osas vastaval kujul alates

01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Teatud muudatusi vastavas osas on tehtud alates

4(9)

3-25-966

alusharidusseaduse jõustumisest 01.09.2025, mis aga praeguse asja lahendamisel kõne

all olevat ajaperioodi arvestades kohaldamisele ei kuulu.

6. Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema

lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Lapsele taotleti lasteaiakohta

teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane: lapsele

(sündinud xx.xx.xxxx) taotleti 23.12.2020 lasteaiakohta alates 01.07.2022. Laps

hakkas erahoius käima 01.08.2022 ja käis seal kuni augustini 2024, kuna lapsele

pakuti kohta teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias alates 26.08.2024.

7. Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 01.08.2022 seisuga ei

olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 26.08.2024 ehk enam

kui kaks aastat hiljem.

8. Vastustaja viidatud asjaolu, et lapsevanem V.S võttis lepinguga ise kohustuse

tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja

kohatasu, ei tähenda seda, et vastava lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kahju

tekitanud või et lapsevanemad oleksid loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende

lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest

ilmneb üheselt, et lapsevanematel oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja vastav

taotlus esitati vastustajale vähem kui kuu aega pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu

sõlmimine ei olnud seega lapsevanemate vabatahtlik valik. Vastustaja ei vaidle vastu,

et ka juhul, kui erahoiu koht oleks otsimata jäetud, ei oleks vastustajal olnud kaebaja

lapsele pakkuda kohta munitsipaallasteaias. Vastustaja väited kaebaja võimalusest

pöörduda seoses kahju tekitamisega teise lapsevanema poole, kes vastustajaga vastava

rahastamislepingu sõlmis, on asjakohatud. Kohustus, mille rikkumisega tekitud kahju

hüvitamist kaebaja nõuab, lasub vastustajal, mitte teisel lapsevanemal.

9. Lisaks märgib kohus seoses vastustaja tuginemisega asjaolule, et teine

lapsevanem ise soovis sellise lepingu sõlmimist, millega ettenähtavalt kaasnesid

lapsevanematele lisakulutused, et kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubas

omavalitsusüksusel tõepoolest vanema nõusolekul asendada pooleteist- kuni

kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selles osas

selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada

lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega

seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse

kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et lapsevanemad olid siiski sisuliselt

sundseisus ja sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma

kohustuse täitmata ega võimaldanud lapsele lasteaiakohta.

10. Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja

lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka lapsevanema vabatahtlik nõusolek

hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks

ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

11. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks soovitud ajal pakkunud kaebaja lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel

perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

5(9)

3-25-966

12. Kaebaja toob esmalt välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma muusika- ja

liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu kokku 787,25 eurot.

Esitatud kahjuarvestuse ning selles kajastatud arvete kohaselt on kaebaja tasunud

huvitegevuse eest tasu kokku 787,25 eurot – arved on esitatud summas 47 eurot,

augusti 2024 eest 35,25 eurot ning vastavalt ka tasutud).

13. Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse

puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust,

nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava

osaks: KELS § 16 sätestas, et lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on

lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja

korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja

kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii

muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe-

ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis

lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst

ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need

tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid

teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu

lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka

õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.

14. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus (p

2.3) on toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks

on saviõpe, lastejooga ja muusikatund 1 kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad need

tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate

muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja on

selgitanud, et huvitegevusest ei olnud võimalik ära öelda, see oli koheselt arve üks osa

ja pealegi toimusid need päevakava osana – ennelõunasel ajal ja rühmaruumis. Seegi

kinnitab järeldust, et tegemist oli sarnaselt korraldatud ja olemuselt selliste

tegevustega, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja

liikumistundide hulka. Kaebajale ei jäänud muljet, et tal olnuks võimalust nendest

arvel kajastatud tegevustest loobuda. Seega ei nähtu ei nähtu kohtule, et lapse

huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik.

15. Eelnevat arvestades järeldab kohus, et kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele

kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt

munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid

huviringe, milliseid pakuvad tõepoolest ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebajal

tuli kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase

teenuse tagamiseks tasuda täiendavalt ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus

oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi

samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on

põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.

16. Teiseks nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda

kokkuvõttes 559 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias.

Vastustaja arvates pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri

teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022

6(9)

3-25-966

2,50 eurot, kaebaja on enda kahjuarvestuse puhul 6 kuu osas aluseks võtnud aga

maksumuse 2,30 eurot päevas.

17. Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb

lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda

teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuli lasteaiakoht tagada

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema

eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis

tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest

vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega.

Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha

päevatasuga lasteasutuseks alates 01.09.2022 Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet,

et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav. Aruheina lasteaias

oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot. Kuna augusti 2022 osas ei ole

enammakstud söögiraha tasumise kohta tõendeid esitatud ja see ei kajastu ka

kahjuarvestuse tabelis, tuleb vastustaja viidatud toidupäeva maksumus kogu kõne all

oleva perioodi ulatuses võtta kaebajale tekitatud kahju arvestamisel aluseks.

18. Kaebaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja eralasteasutustes tasunud

toiduraha kokku 1054,50 eurot (kokku 203 päeva eest). Aruheina munitsipaallasteaias

kuulunuks tal alates 01.09.2022 toidurahana tasumisele 507,50 eurot (203 x 2,5 eurot

päevas), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal sama aja eest toidurahana tasuda

1054,50 eurot. Seega on kaebaja kokkuvõttes tasunud söögirahana 547 eurot rohkem,

kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses

lasteasutuses (kaebaja enda kahjuarvestust ja 10.11.2025 täiendust arvestades olnuks

vahe 559 eurot).

19. Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil

01.08.2022–23.08.2024 pidanud tasuma munitsipaallasteaiaga võrreldes toiduraha 547

eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning huvitegevuse eest 787,25 eurot

rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias. Seega on kaebajale tekitatud kahju

suuruseks kokku 1334,25 eurot.

20. Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on

vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

21. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

22. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida taotluse esitanud lapsevanemate ees KELS § 10 lg-st 1 tulenenud

7(9)

3-25-966

kohustust. Kui vastustajal vanemate soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle

olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju ning

vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju.

Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei

ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et

lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma

võtma pere, lapsevanem või laps. Vastustaja väide sellest, et lapsevanema poolt osade

kulude enda kandmata võtmata jätmisel ei olekski vastustaja pruukinud kolmepoolset

lepingut sõlmida, on asjakohatu, kuna see ei mõjuta kuidagi kaebajale tekitatud kahju

õigusvastasust ega ka põhjuslikku seost kahju tekitamise ja vastustaja tegevuse vahel,

samuti ei ole tegemist vastutust piirava asjaoluga. Tegu on asjaoluga, mis oleks võinud

mõjutada nõude suurust ja seda vastustaja jaoks ebasoodsamas suunas.

23. Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 03.03.2025

seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.

23.1.

Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi

(viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu

27.11.2014 otsus nr 3-3-1-66-14, p 19).

23.2.

Kaebajale lõppes kahju tekkimine alates 23.08.2024. Kahjunõue on

viivisenõude algusajaks muutunud sissenõutavaks.

23.3.

Kaebaja on viivise nõudmisel tuginenud VÕS §-le 113, pidades sellest

järelduvalt silmas sätte lõike 1 teises lauses sätestatud määra. Lähtudes VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet arvestada eraldi kahe perioodi

kohta:

23.4.

03.03.2025–30.06.2025: kokku 120 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 3,15%1 ja viivisemäär kokku 11,15%;

23.5.

01.07.2025–02.12.2025: kokku 155 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 2,15%2 ja viivisemäär kokku 10,15%.

24. Hüvitise suurust (1334,25 eurot) arvestades on viivis perioodi 03.03.2025–

02.12.2025 eest kokku 106,42 eurot.3

25. Kaebaja on taotlenud viivist kuni kohustuse täitmiseni, seega ka edasiulatuvalt.

HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse

välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha

ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja

väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

26. Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajale kahjuna välja 1334,25 eurot. Sellele

lisandub viivis 106,42 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud

1 Ametlikud Teadaanded

2 Ametlikud Teadaanded

3 Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.

8(9)

3-25-966

viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni

põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule,

arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.

Menetluskulud

28. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 44,50 eurot, lähtudes algselt ka

vastustajale esitatud nõude suurusest 1484 eurot, mille suurust ta menetluse käigus aga

vähendas 1346,25 eurole. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 1334,25 eurot, sh

viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista riigilõiv 40,03 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel.

HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu

on tasutud ettenähtust rohkem. Kaebaja on tasunud riigilõivu ettenähtust 4,11 euro võrra

rohkem [44,50-(1346,25*0,03)], seega kuulub see vastavas osas HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel

tagastamisele. Kohus tagastab riigilõivu selle tasunud isiku, U.N-i arvelduskontole nr

EExxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)