2-25-11261/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

2. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-25-11261

Tsiviilasi

N. S. hagi A. S.-i vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N. S. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kostja: A. S. (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada N. S. ja A. S.-i abielu, mis on registreeritud XXX. a Narvas.

2. Taastada N. S. abielu eel viimati kantud perekonnanimi K.. N. S. nimeks jääb pärast

kohtuotsuse jõustumist N. S. K..

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus A. S.-ile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-

posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või

taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud ja kostja vastuväited

1. N. S. esitas 11.07.2025 hagiavalduse A. S.-i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt abiellusid pooled XXX Narvas. Pooled elavad eraldi juba 2,5 aastat. Kostjal puudub

2-25-11261

Eestis registreeritud aadress. Kostja on tagaotsitav. Kostja vanemad ei tea samuti oma poja

asukohta. Hageja soovib taastada abielueelse perekonnanime.

2. Kohtul ei õnnestunud toimetada kostjale hagimaterjale kätte posti teel, kohtust 04.08.2025 välja

saadetud dokumendid on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kostjale pole õnnestunud

kohtumaterjale kätte toimetada ka tema e-posti aadressile XXX ega tööandja vahendusel (EMTA

andmebaasis puudub kostja kehtiv tööandja). Kostja Rahvastikuregistris märgitud

telefoninumbritel ei õnnestunud ühendust saada. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus kohustas kostjat hagile vastama. Kostja

hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

3. Kohtu hinnangul puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks. Kuna kostja ei ole hagile

vastuväiteid esitanud, saab lugeda, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei ole vaidluse all. Hageja

on oma hagis piisavalt väljendanud oma seisukohta, mille kohaselt hageja kostjaga abielus olla ei

soovi. Kostjale on menetlusdokumendid toimetatud kätte avalikult, kostja ei ole abielulahutuse

nõudele vastuväiteid esitanud. TsMS § 435 lg 1 järgi teeb kohus otsuse, kui asjas on kohtu arvates

arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kohus lahendab haginõude

sisuliselt, kuna kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisava

põhjalikkusega välja selgitatud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Poolte abielu sõlmiti XXX Narvas. Hageja kinnitusel on poolte vahel abielulised suhted

lõppenud juba 2,5aastat tagasi. Hagejal on uus pere. Kostja asukoht on teadmata, kostja on

politsei kaudu tagaotsitav. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea. Kostja ei ole hagile

sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul nähtub esitatud seisukohtadest, et abielusuhted on

pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus

rahuldab hagi.

6. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime K.. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või

perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud

perekonnanime. Rahvastikuregistri kande kohaselt oli N. S. varem kantud perekonnanimeks K..

Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne

perekonnanimi taastada.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Enely Sepp