2-24-115165/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-24-115165

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi F.K vastu võlgnevuse

väljamõistmisek

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701;

asukoht XXX 10118), lepingulised esindajad W.X

(e-post) ja Külli Reinfeld (e-post)

Kostja: F.K (isikukood XXX; registrijärgne

elukoht XXX-i , xxxxx, XXX; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-115165 menetlus ning kinnitada Swedbank AS ja F.K

vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1. F.K kohustub tasuma Swedbank AS-le lepingutest nr 20-049408-VL ja

nr 21-0xxxxx-AL tuleneva võlgnevuse, mis 10. juuli 2025. a (k.a) seisuga on kokku 11

806 eurot 5 senti (s.o lepingu nr 20-049408-VL põhiosa 7363 eurot 98 senti ja

kõrvalnõuded 1391 eurot 84 senti ning lepingu nr 21-0xxxxx-AL põhiosa 2542 eurot

69 senti ja kõrvalnõuded 507 eurot 54 senti) ning riigilõivu 470 eurot. Põhiosa

võlgnevusele (9906 eurot 67 senti) lisandub igapäevaselt viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhiosalt kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 9906 eurot 67 senti.

1.2. F.K kohustub tasuma kokkuleppe punktis 1.1. nimetatud summad Swedbank AS-

le igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse, riigilõivu ja lisanduva viivise

tasumiseni.

1.3. Igakuise makse suurus on minimaalselt 250 eurot. Igakuised maksed tuleb

Swedbank AS-le tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist

tuleb alustada hiljemalt 15.augustil 2025.

1.4. Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr

EE842200221014209524, viitenumbriga 3575286 ja selgitusega „F.K leping 20-

049408-VL ja 21-0xxxxx-AL“.

1.5. Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv,

põhiosa, intress, kindlustusvõlgnevus, viivis.

1.6. F.K-l on õigus kokkuleppe punktis 1.1. toodud summad tasuda Swedbank AS-le

ennetähtaegselt.

1.7. Juhul, kui F.K hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 10 päeva

või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata võlgnevuse, s.h

lisandunud viivise kohest tasumist ja õigus esitada käesolevat kokkulepet kinnitav

kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile. F.K eelnev informeerimine täitemenetluse

algatamise avalduse esitamisest kohtutäiturile ei ole Swedbank AS-le kohustuslik.

1.8. Kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Swedbank AS kinnitusel on esimesed neli osamakset kokku summas 1000 eurot

tasutud järgmiselt: 15. augustil 2025 250 eurot, 15. septembril 2025 250 eurot, 13.

oktoobril 2025 250 eurot ja 11. novembril 2025 250 eurot.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kohtumääruse jõustumise järel tagastada Swedbank AS-le maksekäsu

kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral pool tasutud riigilõivust, s.o 230

eurot Swedbank AS arveldusarvele nr EE932200227000000016 (Swedbank AS),

märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-24-115165, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu viie päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi F.K (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-24-115165.

Pooled esitasid 30. juulil 2025 kohtule kompromissi kinnitamiseks. Kohus nõudis

täiendavaid selgitusi hagejalt. Hageja esitas selgitused ja tõendid kostjaga lepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta 1. septembril 2025.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus

lõpetada.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. Kohus selgitab, et hageja nõuded kostja vastu tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mille

üle on kohtul kontrollimise kohustus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas

tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Lepingud kostjaga

sõlmiti 21. juulil 2020 ja 6. augustil 2021.

2020. aasta lepinguga andis hageja kostjale laenu 13 000 eurot intressimääraga 9,9% aastas

ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10. juuli 2026. Laenusumma kandis hageja

21. juulil 2020 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli 2020. aasta lepingu

sõlmimisel 10,93% aastas. Kostja keskmine sissetulek 2020. aasta lepingu sõlmimisele

eelnenud viiel kuul oli 988 eurot (töötasu xxxxxxxxxxxxxxxx-lt, dtl 147–151). Kostjal oli

kohustus Coop Finants AS ees kuumaksega 18 eurot 26 senti ning krediidikohustuse

kuumakse koos 2020. aasta lepingu kuumaksega (245 eurot 27 senti) oli kokku 263 eurot

53 senti, s.o u 27% kostja igakuisest keskmisest töötasu suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi

kostjal igakuiste muude kulude kandmiseks u 724 eurot kuus. Statistikaameti poolt 2020. a

arvutatud arvestuslik elatusmiinimum oli 220 eurot 48 senti. Creditinfo maksehäired

kostjal laenu väljastamise ajal puudusid.

2021. aasta lepinguga andis hageja kostjale laenu 7700 eurot intressimääraga 10,9% aastas

ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 13. juuli 2024. Laenusumma kandis hageja

6. augustil 2021 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli 2021. aasta lepingu

sõlmimisel 12,82% aastas. 2021. aasta lepingu puhul tuvastas hageja, et kostja keskmine

töötasu suurus oli lepingu sõlmimisel u 1169 eurot 66 senti (dtl 154–164). Kostjal oli

kohustus Coop Finants AS ees kuumaksega 18 eurot 26 senti, kaks kohustust Inbank AS-i

ees kuumaksetega 115 eurot 28 senti ja 36 eurot 95 senti ning 2020. aasta lepingust tulenev

kohustus 254 eurot 27 senti. Olemas olnud krediidikohustuste kuumakse koos 2021. aasta

lepingu kuumaksega (258 eurot 94 senti) oli kokku 674 eurot 70 senti, s.o u 58% kostja

igakuisest keskmisest töötasu suurusest. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude

kulude kandmiseks u 494 eurot 96 senti kuus. Statistikaameti poolt 2021. a arvutatud

arvestuslik elatusmiinimum oli 233 eurot 57 senti. Creditinfo maksehäired kostjal laenu

väljastamise ajal puudusid.

Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 10,93% ja 12,82% on

väiksemad, kui lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordsed

krediidikulukuse määrad, s.o 60,27% 2020. aastal ja 56,04% 2021. aastal), ning seega VÕS

§ 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

Kohus tuvastas täiendavalt, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Seega hageja poolt pärast

kohustuste mahaarvamist kostjale vaba kasutuseks jäänud summad (2020. aastal vastavalt

u 724 eurot ja 2021.aastal u 495 eurot) kuulusid kostja enda vajaduste katmiseks. Taotluste

esitamise hetkel kehtinud elatusmiinimumid 220 eurot ja 233 eurot on oluliselt väiksemad,

kui kostjale jäänud summad, kostjal ei ole ülalpeetavaid, mistõttu võib kohtu hinnangul

praegusel juhul pidada kostjat lengute sõlmimisel krediidivõimeliseks. Maakohus ei

tuvastanud praegusel juhul puudujääke hageja poolt kostja maksevõime kohta teabe

kogumise ega hindamise protsessis.

5. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 1

kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist

avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita (TsMS § 430 lg 3). Pooled

on jõudnud kokkuleppele võlgnevuse summas ja tasumise korras.

Kohus lõpetab asjas menetluse (TsMS § 430 lg 1, § 428 lg 1 p 4). Menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on kinnitanud, et on

teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

6. Pooled on lühendanud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega viie

päevani (TsMS § 661 lg 4).

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud

hagejale riigilõivu osaliselt hüvitamise osas. Kompromissis märkimata menetluskulud

jätab kohus poolte endi kanda.

8. Hageja taotleb tsiviilasja maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleminekul

täiendavalt tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 230 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 23. aprillil 2024

riigilõivu 240 eurot ja täiendavalt hagi esitamisel 6. juunil 2024 riigilõivu 460 eurot. Seega

kuulub hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 ja lg-le 3 tagastamisele riigilõiv 230

eurot (460/2). Riigilõiv tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele hageja arveldusarvele

AS-is LHV Pank nr EE932200227000000016.

Ülejäänud riigilõivu tasub hagejale kostja. Nimetatud kulud on juba arvestatud

kompromissis välja toodud võlgnevuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik