1-24-1995/249 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohus karistas 10. novembri 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Tarmo järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg 1 p-de 1 ja 3, § 344 lg
Legislator headnote
AI generated1-24-1995/249 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tartu Maakohus karistas 10. novembri 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Tarmo järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg 1 p-de 1 ja 3, § 344 lg
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2025, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-24-1995
Kohtunik
Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
Tarmo Tsauram süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 213 lg
2 p-d 1 ja 3, § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p-d 1 ja 3, § 345 lg
1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. novembri 2025 otsus
kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Tarmo Tsauram (isikukood 38105302233)
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava
advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Maakohus karistas 10. novembri 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Tarmo
Tsauramit karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 157 2 lg 1
järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg 1 p-de 1 ja 3, § 344 lg
1, § 345 lg 1, § 1572 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.
Kohus mõistis T. Tsauramile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aasta 4 kuu pikkuse
vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja kandmise algust alates T. Tsaurami
vahistamisest, s.o alates 17. detsembrist 2023.
2. Kohus mõistis T. Tsauramilt välja riigituludesse menetluskuluna 4992,22 eurot, mis tuleb
tasuda ositi 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja tasu 131,76 eurot jäi
riigi kanda.
3. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav T. Tsauram, kes palub muuta maakohtu otsust
menetluskulude tasumise osas ning määrata, et menetluskulud kuuluvad maksmisele peale
karistuse kandmist või tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võrdsete osamaksetena 12
kuu jooksul. Süüdistatav ei ole rahul väljamõistetud menetluskuludega olukorras, kus ta on
kohtueelses menetluses vahistatud ning jääb pärast kohtuotsust edasi vangistust kandma.
Tihtipeale on menetluskulud tuhandeid eurosid, rääkimata tsiviilhagidest ning mitmeaastase
vangistuse puhul on absurdne eeldada, et süüdimõistetu tasub need 30 päeva jooksul. Riik
soodustab nii kohtutäiturite tööd.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Tsaurami apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja
tagastada esitajale.
5. Kuna maakohus lahendas T. Tsaurami kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,
tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide
kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud
kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1
rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse
peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
6. Apellatsioonis ei viita T. Tsauram sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse
tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu
oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka
ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud
oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada
olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus
olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Süüdistatav
kinnitas maakohtule, et ta saab aru, mida talle ette heidetakse, väljendas kokkulepet sõlmides
oma vaba tahet ning ta jääb selle kokkuleppe juurde ja soovib, et kohus selle kinnitaks. Ka
kaitsja kinnitas, et nad korduvalt pidasid prokuröriga läbirääkimisi. Pelgalt tagantjärele
tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole
aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole T.
Tsauramil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada.
Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni
läbi vaatamata ja tagastab selle talle.
(allkirjastatud digitaalselt)