Legislator Case Law & Legislation
2-25-115422/7 AI generated

2-25-115422/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-115422/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2.1 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et S. G. kohustub tasuma AB-le Fjord võrdsetes osades maksetena summas 50,12 eurot 60 kuu jooksul alates 2026. aasta

Legislator headnote

AI generated

2-25-115422/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 2.1 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et S. G. kohustub tasuma AB-le Fjord võrdsetes osades maksetena summas 50,12 eurot 60 kuu jooksul alates 2026. aasta

Keywords

AI generated
bank resolution satisfaction of claim frozen bank accounts bank counter mail objection to debt enforcement loan write-off
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Maris Adamson-Särgava

Määruse tegemise aeg ja koht

01.12.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-115422

Tsiviilasi

AB Fjord Bank (registrikood 304493038, asukoht Rinktins

g. 5, LT-09234 Vilnius, Leedu Vabariik) hagi S. G.

(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2025 otsus.

2. Kinnitada AB Fjord Bank ja S. G. vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

2.1 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et S. G. kohustub tasuma AB-le Fjord

Bank võlgnevuse kogusummas 3007,15 eurot (so põhisumma 2288,44 eurot, intressi

summas 100,93 eurot, haldustasu summas 12 eurot, viivise summas 113,28 eurot,

õigusabikulud summas 300 eurot ja 50% riigilõivust summas 192,50 eurot) AB

Fjord Bank arveldusarvele nr XXX, selgitusega tsiviilasi nr 2-25-115422 igakuiste

võrdsetes osades maksetena summas 50,12 eurot 60 kuu jooksul alates 2026. aasta

aprillist iga jooksva kuu 15. kuupäevaks kuni võlgnevuse likvideerimiseni.

2.2 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et kui S. G. tasub käesoleva

kohtumääruse punktis 2.1 toodud võlgnevuse kohaselt, siis loevad AB Fjord Bank ja

S. G. vaidluse tsiviilasjas nr 2-25-115422 lõplikult lahendatuks ning kinnitavad, et

neil puuduvad teineteise suhtes 09.09.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

300595 ja tsiviilasjast nr 2-25-115422 tulenevad mistahes rahalised (sealhulgas

viivise-, intressi-, kahju hüvitamise nõuded jne) ning mitterahalised nõuded ja/või

pretensioonid.

2.3 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et kui S. G. on käesoleva kohtumääruse

punktis 2.1 toodud osamakse tasumisega viivituses, siis muutub kogu võlgnevuse

jääk automaatselt sissenõutavaks, misjärel on AB-l Fjord Bank õigus nõuda S. G.lt

koheselt kogu võla jäägi tasumist ning ka viivist 0,083% tasumata põhisummalt

päevas kuni selle likvideerimiseni, arvestusega, et viivisenõue kokku ei ületa

põhisummat.

2.4 AB Fjord Bank ja S. G. on leppinud kokku, et S. G. hüvitab AB-le Fjord Bank

hagimenetlusega seotud õigusabikulud summas 300 eurot ja pool tasutud riigilõivust

summas 192,50 eurot.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetlusosaliste poolt kantud kompromissiga hõlmamata menetluskulud

nende endi kanda.

5. Tagastada AB-le Fjord Bank riigilõiv summas 155,54 eurot ning kanda see AB

Fjord Bank pangakontole nr XXX, SWIFT: XXX, XXX AB, XXX.

6. Jätta rahuldamata AB Fjord Bank taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele ei saa esitada määruskaebust. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

AB Fjord Bank on esitanud kohtule hagiavalduse S. G. vastu võla nõudes.

29.10.2025 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 18.11.2025 võttis kostja hagi õigeks.

27.11.2025 rahuldas kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

27.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi

või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab, et kohus peab ka kompromissi korral kontrollima krediidi kulukuse määra ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on toonud välja, et lepingu kohaselt on krediidi

kulukuse määr 23,15% aastas. Hageja poolt väljatoodud krediidi kulukuse määr ei ületa lepingu

krediidi kulukuse määra rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Hagiavalduses

nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust summas 2288,44 eurot, intressi summas 100,93 eurot, viivist

summas 113,28 eurot ja haldustasu summas 12 eurot. Kompromissis on pooled kokku leppinud

kompromissisummas 3007,15 eurot ning hageja on nõustunud võlgnevuse likvideerimises osade

kaupa, kusjuures esimene makse tuleb kostjal teostada 2026. aprillis. Kohus leiab, et kompromiss

vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kohus saab kompromissi sellisel kujul kinnitada.

Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega

riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab menetluse.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel

kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et neile on teada

menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärjed.

Kohus kinnitab kompromissi, tühistab Harju Maakohtu 27.11.2025 kohtuotsuse ja lõpetab

menetluse.

TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetlusosaliste poolt kantud ja kompromissiga hõlmamata

menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti. Hageja on tasunud riigilõivu summas 385 eurot, so maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

summas 73,92 eurot ja hagiavalduselt summas 311,08 eurot. Hageja taotleb kohtult poole

riigilõivu tagastamist summas 192,50 eurot. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata

jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei

tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega tagastab

kohus hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 155,54 eurot. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamise taotluse jätab kohus rahuldamata tulenevalt

TsMS § 150 lõikest 3. Kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 155,54 eurot käesoleva

kohtumääruse resolutsioonis märgitud arveldusarvele.

TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik