1-25-5492/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

2. detsember 2025

Kohtuasja number

1-25-5492

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Vladislav Šumilini (isikukood: 39810295718) süüdistus

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. novembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Vladislav Šumilin, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Vladislav Šumilini apellatsioon läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle

seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada

advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 8. oktoobril 2025 sõlmisid prokurör, süüdistatav Vladislav Šumilin ja tema kaitsja

kriminaalasjas nr 25261000280 kokkuleppe. Selle järgi taotles prokuratuur V. Šumilini süüdi

tunnistamist KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja

tema karistamist. Muu hulgas leppisid pooled kokku selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista

1329 euro suurune sundraha ning 300,08 eurone kaitsjatasu – need kulud võimaldatakse V.

Šumilinil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel tasuda kohtuotsuse

jõustumise järel 12 kuu jooksul.

2. Tartu Maakohtus 4. novembril 2025 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud

kokkuleppest ülevaate. V. Šumilin kinnitas kohtule, et see kokkulepe on talle arusaadav, selle

sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb kokkuleppe juurde.

3. Tartu Maakohtu 4. novembri 2025 otsusega tunnistati V. Šumilin KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja

3 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti V. Šumilinilt

riigi kasuks välja 1329 eurone sundraha ja 300,08 eurone kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel

määras maakohus, et menetluskulud kogusummas 1629,08 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. V. Šumilin esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, märkides järgmist. Sundraha tuleks

jätta osaliselt või täielikult riigi kanda. Kaitsjatasu peaks tasumisele määrama mitte 12 kuu

jooksul alates otsuse jõustumisest, vaid 12 kuu jooksul alates tema vabanemisest 18. jaanuaril

2026. Seda seetõttu, et tal on vaja kanda elamisega seotud kulutusi ja temalt nõutakse iga kuu

300 eurost elatist. Tema palk ei saa olema kõrge. Kokkuleppe sõlmimisel ei olnud ta

elatisnõude osadest aspektidest teadlik.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et V. Šumilini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja

tagastada esitajale.

6. Kuna maakohus lahendas V. Šumilini kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi,

tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4. Nende normide

kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Apellatsioonis ei viita V. Šumilin sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse

tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu

oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka

ringkonnakohus. Seega võiks V. Šumilinil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks

kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras,

kus V. Šumilin poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui

kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist

ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest

ülevaate, V. Šumilin kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh nõustus ta

kohustusega tasuda menetluskulud. Muu hulgas kinnitas ta kohtule, et ta jääb kokkuleppe

juurde. Sealjuures ei esitanud V. Šumilin kohtuistungil ainsatki vastuväidet menetluskulude

osas. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus pole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole V. Šumilinil apellatsioonis välja käidud

argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes

KrMS § 326 lg 2 p-st 3 V. Šumilini apellatsiooni läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)