2-25-18019/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2025, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-18019

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

1575 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X (ik XXX), elukoht: xxx; e-posti aadress: xxx

Kostja: Y (ik XXX), elukoht: xxx

Kostja seaduslik esindaja: C (ik XXX), elukoht: xxx; e-posti

aadress: xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada Tartu Maakohtu 01.02.2024 kohtumäärusega (kompromissmäärus)

tsiviilasjas nr 2-23-14638 Xlt Y ülalpidamiseks elatise väljamõistmine alates hagi

esitamisest, so 26.10.2025.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

1(4)

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda

riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-18019 X (lapse isa, hageja) hagi Y (alaealine

laps, kostja) vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt esitas lapse ema Tartu Maakohtule avalduse lastele (Y ja W) elatisraha

väljamõistmiseks 2023 aastal, mille kohus arutusele võttis (tsiviilasi nr 2-23-14638). Kohus

tegi otsuse kus hageja pidi maksma elatisraha mõlemale lapsele, kuna antud hetkel lapsed

elasid lapse ema juures. Kostja elas ja käis koolis Tartus. Kostja käis juba varasemalt

koolivaheajad ja ka nädalavahetused isa juures. Kostja avaldas soovi isa juurde püsivalt elama

minna Rakverre. Kostjal on ka Rakveres vanaema (isa ema), kelle juures meeldib tal olla.

Lapse intensiivse nõudmise peale leppisid osapooled kokku, et kostja läheb ka isa juurde

elama. Nii elabki kostja lõplikult isa juures ja on täielikult isa hooldada ja kasvatada. Lõplik

lapse elama asumine toimus 01.08.2025. Kostja on sissekirjutatud isa elukohta ja käib ka

uuest õppeaastast (2025/2026) X Põhikoolis, mis on Rakvere valla hallatav kool. Kostja on ise

rahul, et saab isa juures elada. Hageja leiab, et kui laps elab isa juures, siis tuleks elatisraha

nõue tühistada. Laste isa on korduvalt pöördunud laste ema poole seoses lapse elatise nõude

tühistamisega, kuna laps elab isa juures, kuid ema on ainult venitanud ja ei tegele asjaga,

seega on laste isa taas sunnitud kohtu poole pöörduma. Hageja pöördub kohtu poole kostja

elatisraha nõude kustutamiseks kuna mõlemad lapsed elavad lõplikult hageja juures. Hageja

palub lõpetada Tartu Maakohtu 01.02.2024 kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas

nr 2-23-14638 hagejalt väljamõistetud elatise kohustuse maksmine kostja ülalpidamiseks

alates hagi esitamise ajast.

Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostja seaduslikule

esindajale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 04.11.2025, kohtu poolt määratud tähtajaks, so

24.11.2025 kostja hagile vastust ei esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

2(4)

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab

kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 lg 1 kohaselt on vanemad kohustatud oma alaealisi

lapsi ülal pidama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel.

Kohus tuvastas, et Tartu Maakohus lõpetas 01.02.2024 määrusega menetluse tsiviilasjas 2-23-

14638, Y ja W hagis X vastu elatise väljamõistmiseks ning kinnitas Y, W ja X vahel

29.01.2024 sõlmitud kompromisse alljärgnevas: X tasub elatist igakuuliselt Yle 175 eurot

alates hagi esitamisest s.o 16. oktoobrist 2023. a kuni Y täisealiseks saamiseni. X tasub elatist

igakuuliselt Wle 175 eurot alates hagi esitamisest s.o 16. oktoobrist 2023 kuni W täisealiseks

saamiseni. Kohtumäärus jõustus 21.02.2024. Viru Maakohus rahuldas 12.05.2025 tsiviilasjas

nr 2-24-17603 X hagi Y ja W vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes tagaseljaotsusega

osaliselt, rahuldas X hagi W vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes, lõpetas Tartu

Maakohtu 01.02.2024 kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas nr 2-23-14638 Xlt

väljamõistetud elatise kohustuse maksmine W ülalpidamiseks alates 20.11.2024 ning jättis

rahuldamata X hagi Y vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes, kuna Y elas jätkuvalt ema

juures. Kohtuotsus jõustus 17.06.2025.

Hageja pöördus uuesti kohtu poole kostja elatisraha nõude lõpetamiseks kuna kostja elab

nüüd püsivalt tema juures. Seega tugineb hageja asjaolule, et pärast esialgse elatisraha

väljamõistmist on toimunud oluline muutus asjaoludes.

TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda

elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue

hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

Kohus on varem määranud tsiviilasjas nr 2-23-14638 01.02.2024 kinnitatud kompromissiga,

et hageja (laste isa) peab maksma elatist mõlemale lapsele, kes elasid laste ema juures. Hagi

kohaselt on nüüd olukord muutunud - kostja elab alates 01.08.2025 püsivalt isa juures, käib

Rakveres koolis ja on sinna ka sisse kirjutatud. Lapse ema vastuväiteid hagile ei esitanud.

3(4)

Kohus tuvastas lisaks, et rahvastikuregistri andmetel oli kostja elukohaks ajavahemikul

16.06.2025 - 11.08.2025 xxx (s.o lapse ema elukoht) ning kostja uueks elukohaks alates

12.08.2025 on xxx (s.o lapse isa elukoht). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja väide, et laps

elab alates 01.08.2025 püsivalt koos isa, mitte emaga, on tõendatud.

Kohus leiab, et antud juhul on olukord võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud, kuna

kostja on asunud elama isa juurde. Seega on põhjendatud elatise nõude muutmine uute

asjaolude tõttu. Kohus nõustub sellega, et kui laps elab püsivalt isa juures, siis on alust

taotleda elatise maksmise lõpetamist selle lapse osas PKS § 100 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul

kuna kostja elab nüüd püsivalt isa juures, siis vastavalt PKS § 100 lg 2 ei ole lapse isal

kohustust maksta kostja eest elatist, sest lapse isa täidab oma ülalpidamiskohustust otseselt

last kasvatades ja tema eest hoolitsedes. Kuna kostja elab isa juures, täidab isa oma

ülalpidamiskohustust otseselt, mitte elatise maksmise teel. Seega on põhjendatud kostja osas

elatise maksmise kohustuse lõpetamine.

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud

juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Kohus rahuldab hagi kostja vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja lõpetab Tartu

Maakohtu 01.02.2024 kohtumäärusega (kompromissmäärus) tsiviilasjas nr 2-23-14638 Xlt Y

ülalpidamiseks elatise väljamõistmis e alates hagi esitamisest, so 26.10.2025.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks

nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu

eest saadav summa. Antud juhul on hageja nõue vabastada elatise maksmise kohustusest

lapse suhtes summas 175 eurot kuus. Hagihind on seega 1575 eurot (175 eurot*9 kuud).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et

menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poolte endi kanda. Sellise

menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

4(4)