1-25-6469/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-6469

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

28. november 2025.a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-6469 (23230100224)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kriminaalasi

Määruse sisu

Prokurör

Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine L. K.

suhtes süüdistatuna Kar§ 418 lg 1 järgi

Kriminaalmenetluse lõpetamine

Ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli

Kahtlustatav

L. K. , isikukood X ; elukoht X ; e-post

X

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202, § 206 ja § 274, kohus määras:

1. KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus L. K. i suhtes.

2. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 alusel kohustada L. K. i tasuma 6 (kuue) kuu jooksul

alates kohtumääruse tegemisest kindla summana riigituludesse 443 (nelisada

nelikümmend kolm) eurot ja hüvitama kriminaalmenetluse kulud 477 (nelisada

seitsekümmend seitse) eurot.

3. Kindel summa riigituludesse

tuleb tasuda Rahandusministeerium a/a nr:

EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR PANK;

EE571010220229377229 SEB PANK või EE567700771003819792 LHV PANK.

Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33392500013573. Selgituseks

märkida: kindel summa riigituludesse, kriminaalasja number, isiku nimi.

4. Kriminaalmenetluse kulud

tuleb tasuda Rahandusministeerium a/a nr:

EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR PANK;

EE571010220229377229 SEB PANK või EE567700771003819792 LHV PANK.

Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925900000830. Selgituseks

märkida: menetluskulud, kriminaalasja number, isiku nimi.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuluna ekspertiisikulud summas 7125 eurot

1-25-6469

riigi kanda.

6. Asitõendid ja konfiskeerimine.

1) L. K. i elukohast läbiotsimisel leitud kaks kotti, milles olid padrunid, kaks

tšokki ja metallist signaalpadrunite laskeseadeldis, mis ei kuulu tulirelvade

hulka (hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel L. K. ile p.-s 2 märgitud kohustuste täitmise järgselt;

2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada L. K. i poolt p.-s 2 märgitud kohustuste

täitmise järgselt (hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas): pakend nr 3

– kilekott; pakendid nr 3.1, 3.2, 3.4, 3,5, ja 3.6 – puuteproovidega; ning pakend

nr 3.3 – kogutud materjaliga.

3) L. K. i elukohast läbiotsimisel leitud ja tulirelvaekspertiisi teostamise järgselt

säilinud 256 padrunit - konfiskeerida KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ja hävitada.

Konfiskeeritud esemed anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi omandisse.

7. Kohtumäärus edastada L. K. ile ning prokurörile Põhja prefektuurile. KrMS § 206

lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti DNA-registrisse kantud L. K. i DNA profiilide kustutamise osas.

8. KrMS § 206 lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

avalikustamisel KrMS § 4081 korras süüdistatava nimi ja isikuandmed

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Tulenevalt KrMS § 385 p-st 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses

vaidlustatav.

Asjaolud ja menetluse käik

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr

23230100224, milles on L. K. ile esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:

L. K. soetas kriminaalmenetluses seni tuvastamata asjaoludel ja täpselt tuvastamata kohas ning

ajal, kuid hiljemalt 06.03.2023 erineva kaliibriga sile- ja vintraudsete tulirelvade

laskekõlbulikud padrunid, kokku 282 ühikut: 191 tk ääretulepadrunit kaliiber .22LR, 89 tk

sileraudse püssi padrunit kaliiber 12 ja 2 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 16, mis kuuluvad

RelvS § 17 lg 1, 2, § 19 lg 1 p 5, lg 3 mõistes piiratud käibega laskemoona hulka. Eelloetletud

laskemoona hoidis L. K. enda valduses, tema elukohaks oleva, aadressil X asuva korteri

magamistoa riidekapi riiulil, kus see 06.03.2023 toimunud läbiotsimise käigus politseiametnike

poolt leiti.

Laskemoona soetamine, omamine, valdamine ja hoidmine on käsitletavad laskemoona

käitlemisena RelvS § 1¹ lg 2 mõistes. L. K. soetas ja hoidis (omas ja valdas) eelloetletud

laskemoona ebaseaduslikult, st omamata RelvS §-s 32 ettenähtud relva soetamisluba või RelvS

§ 34 ettenähtud relvaluba, mis on RelvS § 19 lg 3 kohaselt vajalik piiratud tsiviilkäibega

tulirelva laskemoona soetamiseks.

Eelkirjeldatud tegevusega pani L. K. toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t

tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

Kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud L. K. talle inkrimineeritava kuriteo

1-25-6469

toimepanemist. L. K. selgitas, et tema abikaasa E. K. , kes oli jahimees, elas sama kortermaja,

kus paikneb L. K. elukoht, korteris nr 5. E. K. suri 2016.aastal ning L. K. koristas peale tema

surma abikaasa elukohaks olnud korterit, mille käigus viis osa asju korterist enda elukohaks

olevasse korterisse nr 2. L. K. peab võimalikuks, et ta viis nende asjade hulgas enda korterisse

ka kotid, milles oli abikaasale kuulunud laskemoon. L. K. kinnitusel ta ei teadnud, et kottides

võib olla laskemoon.

Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega, milleks on läbiotsimise protokoll, asitõendi

vaatlusprotokoll, tulirelvaekspertiisi akt, DNA-ekspertiisi akt, ekspertiisimaterjali võtmise

protokollid, tunnistaja L. K. ütlused ja L. K. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, on L.

K. inkrimineeritud kuritegu leidnud tõendamist. Kahtlustatav pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega.

Prokurör, hinnanud nimetatud kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõendeid, leiab, et

kuigi kuriteo toimepanemine L. K. poolt on tõendamist leidnud, siis esinevad alused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava süü ei ole suur, ta on

heastanud või asunud heastama tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda

kriminaalmenetluse kulud ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi.

Karistusseadustiku § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist teise astme

kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse.

Kahtlustatava süü ei ole antud kuriteos suur. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalide

pinnalt nähtub, et suure tõenäosusega jäi L. K. elukohast läbiotsimisel leitud laskemoon L. K.

valdusse seejärel, kui tema jahimehest abikaasa, kellele laskemoon kuulus, 2016.a suri. L. K.

eesmärgiks ei olnud laskemoona hoida pahatahtlikel eesmärkidel, vaid pigem ta suhtus

ükskõikselt olukorda, kus tema valdusse olid jäänud piiratud tsiviilkäibega esemed, millest ta

õiguspäraselt toimides oleks pidanud viivitamata teatama politseile ning andma politseile leiu

üle. L. K. on varem kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes puuduvad teised

pooleliolevad kriminaalmenetlused. Samuti ei ole teda karistatud väärteo korras. Seega võib

järeldada, et L. K. on elanud õiguskuulekat elu ning süütegude toimepanemine ei ole kujunenud

tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist

oli ühekordse, ükskõiksest suhtumisest kantud teoga. Raskendavad asjaolud kõnesoleval juhul

puuduvad. L. K. puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude

toimepanemise jätkamise. Samuti, kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest ette näinud ka

rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikseks,

kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle.

Prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi puudub, kuna isikule

etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive

heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega. L. K. on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse

lõpetamise korral võtta kohustus tasuda riigi tuludesse 443 eurot ja hüvitama menetluskulud

summas 477 eurot kuue kuu jooksul.

Kriminaalasjas on asitõendiks L. K. ile etteheidetava süüteo toimepanemise vahetuks objektiks

olnud laskemoon, mis kuulub kriminaalmenetluse lõpetamisel konfiskeerimisele. KarS § 83 lg 4

kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. L. K.

il puudub RelvS §-s 32 ettenähtud relva soetamisluba või RelvS § 34 ettenähtud relvaluba, mis

1-25-6469

on RelvS § 19 lg 3 kohaselt vajalik piiratud tsiviilkäibega tulirelva laskemoona omamiseks.

KarS § 421 kohaselt on käesoleva seadustiku 5. jaos, st §-des 418 kuni 420 sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimise kohaldamist vastavalt

käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule pädev otsustama kohus. Prokuröri hinnangul esineb

käesoleval juhul alus L. K. i elukohast läbiotsimisel leitud ebaseadusliku laskemoona

konfiskeerimiseks ja hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 4 ja konfiskeeritud vara üleandmise, vara

võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite

arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti

riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 1 p 1 ja § 11 lg 1 alusel.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks tulirelvaekspertiisi (akt nr 23E-TB0028) teostamisega

seotud kulud 420 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr 23E-GE0511) kulud summas 7182 eurot.

Prokuröri hinnangul on põhjendatud L. K. poolt hüvitamisele kuuluvaks lugeda

tulirelvaekspertiisiga seonduvad kulud kogu ulatuses, so summas 420 eurot.

Puutuvalt DNA-ekspertiisiga seotud kulutuste hüvitamisse, leiab prokurör, et põhjendatud oleks

nende hüvitamine L. K. i poolt vaid osaliselt. L. K. on üksi elav 79 aastane eakas pensionär,

kelle ainsaks sissetulekuks on vanaduspension. DNA ekspertiisiaktist nähtuvalt on L. K. iga

seostatav üks ekspertiisiobjekt 126-st. Ühe objekti maksumus on 57 eurot. DNA-ekspertiisi

kogukulu on märkimisväärsed 7182 eurot. Võttes arvesse L. K. i varalist seisundit, käiks

menetluskulude hüvitamine kogu ulatuses L. K. ile ilmselt üle jõu. Prokuröri hinnangul oleks

sellest tulenevalt põhjendatud L. K. i poolt DNA-ekspertiisikulu osaline hüvitamine. Mõistlik

oleks panna L. K. ile kohustus hüvitada ühe ekspertiisiobjekti maksumus, so ekspertiisikulu 57

euro ulatuses. Ülejäänud osas, so summas 7125 eurot oleks põhjendatud jätta ekspertiisikulud

KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, prokurör taotleb lõpetada kriminaalasjas nr

23230100224 menetlus ning kohustada L. K. i tasuma riigituludesse 443 eurot, kohustuse

täitmise tähtajaga 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti kohustada L. K. i

hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 477 eurot (tulirelvaekspertiisi teostamisega seotud

kulud 420 eurot ja DNA-ekspertiisi kulud summas 57 eurot) kohustuse täitmise tähtajaga 6

kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.

L. K. i elukohas toimunud läbiotsimisel leitud kaks kotti, milles olid padrunid, kaks tšokki ja

metallist signaalpadrunite laskeseadeldis, mis ei kuulu tulirelvade hulka (hoiustatakse PPA

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L. K. ile p.-s 2

märgitud kohustuste täitmise järgselt. Hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel L. K. i poolt p.-s 2

märgitud kohustuste täitmise järgselt pakendid nr 3 – 3.6. L. K. i elukohas toimunud

läbiotsimisel leitud ja tulirelvaekspertiisi teostamise järgselt säilinud 256 padrunit konfiskeerida

KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel ja hävitada.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et kriminaalmenetlus tuleb KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada, määrates prokuröri

taotletud kohustused.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks.

1-25-6469

Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel on põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kohus on seisukohal, et kahtlustatava

süü ei ole suur ning asja vastu puudub avalik menetlushuvi.

KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille

eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Seadus ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära ja võimaldab isikut karistada ka rahalise karistusega,

seega on ka seadusandja leidnud, et tegemist on pigem kergema kuriteoga.

Kohus on käesolevas asjas seisukohal, et kahtlustatava süü ei ole suur. L. K. hoidis enda

elukohaks oleva X asuva korteri magamistoas erineva kaliibriga sile- ja vintraudsete tulirelvade

laskekõlbulikud padrunid, kokku 282 ühikut: 191 tk ääretulepadrunit kaliiber .22LR, 89 tk

sileraudse püssi padrunit kaliiber 12 ja 2 tk sileraudse püssi padrunit kaliiber 16. Tegemist on

kuriteoga, kus puudub kannatanu ja kahju ei ole tekkinud. Kahtlustatav L. K. on asunud

kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusega koostööle ning ülekuulamisel andnud

sisulisi ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta, mida saab lugeda kergendavaks asjaoluks.

Kahtlustatava ütlustest nähtub, et L. K. tema abikaasa E. K. , kes oli jahimees, elas sama

kortermaja, kus paikneb L. K. elukoht, korteris nr 5. E. K. suri 2016.aastal ning L. K. koristas

peale tema surma abikaasa elukohaks olnud korterit, mille käigus viis osa asju korterist enda

elukohaks olevasse korterisse nr 2. L. K. peab võimalikuks, et ta viis nende asjade hulgas enda

korterisse ka kotid, milles oli abikaasale kuulunud laskemoon. L. K. eesmärgiks ei olnud

laskemoona hoida pahatahtlikel eesmärkidel, vaid pigem ta suhtus ükskõikselt olukorda, kus

tema valdusse olid jäänud piiratud tsiviilkäibega esemed, millest ta õiguspäraselt toimides oleks

pidanud viivitamata teatama politseile ning andma politseile leiu üle. Eeltoodud põhjustel

nõustub kohus prokuratuuriga, et toimepandud teod ei ole oma olemuselt raske iseloomuga ja L.

K. süü ei ole suur.

Kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Arvestades L. K. senist

elukäiku on võimalik prognoosida tema õiguskuulekat käitumist tulevikus ning puudub vajadus

süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevale stigmatiseerivale toimele tema isiku suhtes. Lisaks on

L. K. käesolevaks ajaks kogenud kriminaalmenetluse toiminguid kahtlustatavana, mille

tulemusel on kohtu hinnangul isikule selgeks saanud toime pandud teo tõsidus ja ta on mõistnud

selle ebaseaduslikkust. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses on välja toodud, et L. K. on

varem kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes puuduvad teised pooleliolevad

kriminaalmenetlused. Samuti ei ole teda karistatud väärteo korras. Seega võib järeldada, et L.

K. on elanud õiguskuulekat elu ning süütegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks

ega sagedaseks käitumismustriks. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et tegemist oli ühekordse,

ükskõiksest suhtumisest kantud teoga. Raskendavad asjaolud kõnesoleval juhul puuduvad.

Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on käesoleval juhul

võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav on võtnud

endale kohustuse tasuda kindel summa riigituludesse ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud.

Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk ning eripreventiivsest

vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik.

Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga,

kahtlustatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi ning

kahtlustatav on nõustunud kohustuste määramisega, on võimalik kriminaalmenetlus isiku suhtes

lõpetada. Antud juhul ei teeniks kriminaalkorras karistamine eripreventiivset eesmärki.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et KrMS § 202 lg 1 alusel tuleb lõpetada kriminaalmenetlus L.

K. i suhtes määrates L. K. prokuröri taotletud kohustused, so tasuda 6 kuu jooksul alates

1-25-6469

kohtumääruse tegemisest kindla summana riigituludesse 443 eurot ja hüvitada

kriminaalmenetluse kulud 477 eurot. Arvestades kuriteo asjaolusid, on taotletud riigituludesse

makstava summa suurus ja isiku poolt taotletud tähtaeg kohustuste täitmiseks on sobiv. Kui L.

K. i ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg

6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse.

Puutuvalt DNA-ekspertiisiga seotud kulutuste hüvitamisse, nõustub kohus prokuröriga, et

põhjendatud on nende hüvitamine L. K. i poolt osaliselt. DNA ekspertiisiaktist nähtuvalt on L.

K. iga seostatav üks ekspertiisiobjekt 126-st. Ühe objekti maksumus on 57 eurot. DNA-

ekspertiisi kogukulu on märkimisväärsed 7182 eurot. L. K. on üksi elav 79 aastane eakas

pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on vanaduspension.

Kriminaalasja toimikust nähtub, et uurimisversiooni kohaselt käitles tulirelvi ja padruneid I. K. ,

sest selle asjaolu tuvastamiseks on teostatud läbiotsimine ja ka ekspertiisiga sooviti kontrollida,

kas I. K. võis omada nimetatud esemetega kokkupuudet. Ekspertiisiakti järgi ei leitud esemetelt

I. K. i DNA-d. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid ning seda, et suures osas on

kriminaalmenetluse esemeks olnud kuriteokahtlus suures osas ära langenud, on ka väiksem

menetluskulu L. K. i suhtes eraldatud kriminaalasjas põhjendatud. Samuti käiks L. K. i varalist

seisundit arvestades menetluskulude hüvitamine kogu ulatuses talle üle jõu. Seega on

põhjendatud L. K. i poolt DNA-ekspertiisikulu osaline hüvitamine. L. K. ile on kohustus

hüvitada ühe ekspertiisiobjekti maksumus, s.o ekspertiisikulu 57 euro ulatuses. Ülejäänud osas,

s.o summas 7125 eurot, on põhjendatud jätta menetluskuluna ekspertiisi tegemise kulud KrMS

§ 180 lg 3 alusel riigi kanda.

L. K. i elukohast läbiotsimisel leitud kaks kotti, milles olid padrunid, kaks tšokki ja metallist

signaalpadrunite laskeseadeldis, mis ei kuulu tulirelvade hulka (hoiul PPA Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel L. K. ile p.-s 2 märgitud kohustuste

täitmise järgselt.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada L. K. i poolt p.-s 2 märgitud kohustuste täitmise järgselt

(hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas): pakend nr 3 – kilekott; pakendid nr 3.1, 3.2,

3.4, 3,5, ja 3.6 – puuteproovidega; ning pakend nr 3.3 – kogutud materjaliga.

KarS § 421 ja § 83 lg 2 ja 4 kohaselt võib kohus kohaldada KarS §-s 421 sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. L. K. i elukohast läbiotsimisel

leitud ja tulirelvaekspertiisi teostamise järgselt säilinud 256 padrunit - konfiskeerida KarS § 421

ja § 83 lg 4 alusel ja hävitada. Konfiskeeritud esemed anda KarS § 85 lg 1 alusel riigi

omandisse.

Käesolevas kriminaalasjas tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik