2-25-118516/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Määruse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-118516

Tsiviilasi

Skuba Eesti OÜ hagi BETALOGISTIK OÜ vastu võla

nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Hanna-

Lisa Kuslap

Kostja: BETALOGISTIK OÜ (registrikood 16423100)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Skuba Eesti OÜ hagist loobumine Skuba Eesti OÜ hagis

BETALOGISTIK OÜ vastu võla nõudes.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-118516

Skuba Eesti OÜ hagis

BETALOGISTIK OÜ vastu võla nõudes.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale pool riigilõivu, so 125 eurot, kandes selle NJORD

Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX. Riigilõiv tagastatakse pärast

määruse kohta jõustumismärke tegemist kohtuinfosüsteemi.

5. Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on Skuba Eesti OÜ hagi BETALOGISTIK OÜ vastu võla nõudes.

17.11.2025 esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja loobub hagist põhjusel, et sisuliselt

on kostja nõude rahuldanud – hageja nõustus kohtu poolt pakutud tingimustel kompromissiga

ning kostja on tasunud vastavalt kohtu poolt tehtud ettepanekule hageja kontole 1100 eurot.

Pooled ei sõlminud küll kostjast tulenevalt kompromisslepingut kui sellist, kuid hageja ei näe

enam ka põhjust tekitada täiendavaid menetluskulusid lepingu koostamiseks ja sõlmimiseks.

Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda ning et kohus tagastaks pool tasutud

riigilõivust ehk 157,50 eurot.

Kostja tutvus hageja poolt esitatud hagist loobumise ja menetluse lõpetamise avaldusega ja

teatab, et kõik toodud avalduses asjaolud vastavad tõele. Kostja tasus hagejale 1100 eurot ning

pooltel puuduvad teineteise vastu pretensioonid. Kostja palub samuti menetlus lõpetada ja jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist

loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 4 sätestab,

et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõustus kohtu poolt pakutud tingimustel kompromissiga ning

kostja on tasunud vastavalt kohtu poolt tehtud ettepanekule hageja kontole 1100 eurot, siis saab

analoogia korras lähtuda TsMS § 168 lg-st 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral

kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad

menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda.

Kohtule nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ning

hagimenetluses tasunud riigilõivu 250 eurot, s.o kokku 315 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le

2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3

järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või

hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu. Kohus selgitab, et kuivõrd Pärnu Maakohus on 26.08.2025 kohtumäärusega andnud

asja menetlemiseks hagimenetlusse üle ja riigilõiv 65 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses,

siis TsMS § 150 lg 3 kohaselt kohus ei tagasta hagist loobumise korral maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu, mistõttu hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud osaliselt.

Hagejale tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o

125 eurot, kandes selle NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik