3-25-202/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-202

Haldusasi

X. X. kaebus Kohila valla kohustamiseks vaadata uuesti läbi

kaebaja 06.01.2025 esitatud taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Kohila vald, esindaja Roman Märtson

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada X. X. kaebus. Kohila vallal tuleb X. X.

06.01.2025 esitatud taotlus uuesti läbi vaadata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

02.01.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. X. X. omandas 08.07.2019 Rapla maakonnas Kohila alevikus asuva Raadiku tn 4a kinnistu

(registriosa nr 1929537; katastritunnus 31801:001:0002; pindala 76 m2 ; sihtotstarve 100%

elamumaa, edaspidi Raadiku tn 4a), millel paikneb 27 m2 ehitisealuse pinnaga garaaž (EHR kood

109008868). Raadiku tn 4a kinnistu piirneb kahest küljest Raadiku tn 2 kinnistuga (katastritunnus

31801:001:0041) ja kahest küljest Raadiku tn 4 kinnistuga (katastritunnus 31801:001:0003), mis on

eraomandis ja millel asuvad korterelamud. X. X. esitas Raadiku tn 4 korteriühistule 11.10.2024

taotluse sõlmida notariaalne servituudi kokkulepe, mis tagaks juurdepääsu Raadiku tn 4a kinnistul

asuva garaažini. Raadiku tn 4 kaasomanikud ei soovinud kokkulepet sõlmida.

2. X. X. esitas Kohila Vallavalitsusele 06.01.2025 taotluse tagada Raadiku tn 4a kinnistule

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääsuprobleem on tekkinud sellest, et Kohila

Alevivalitsus ei lahendanud 11.10.2001 korraldusega nr 170 Raadiku tn 4a kinnistu erastamisel

avalikult teelt juurdepääsu küsimust (vt ka maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p 4). Kuna

kohalik omavalitsus kooskõlastas 21.06.1993 endise Kohila Kolhoosi pesuköögi ümberehitamise

garaažiks koos juurdepääsu lahendusega praeguse Raadiku tn 4 kinnistu alalt, siis tekkis õigustatud

ootus, et kinnistu otstarbekohast kasutamist võimaldav juurdepääs säilib. Vallal on oma vea

parandamiseks (vt ka Riigikohtu 30.10.2008 määrus nr 3-3-1-45-08, p 14) mitmeid õiguslikke

võimalusi, nt sundvalduse seadmine.

3. Kohila Vallavalitsus asus 16.01.2025 e-kirjas seisukohale, et esitatud taotlust ei ole võimalik

rahuldada. Maareformi läbiviimise ja kinnisasja moodustamise ajal on järgitud sellel ajal kehtinud

õigusaktide nõudeid. Puuduvad andmed, mis viitaksid Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsuga

seotud rikkumistele. Haldusorgan ei saa sekkuda eraõiguslikesse suhetesse ilma seadusliku aluseta.

Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu küsimus tuleb lahendada eraõigusliku kokkuleppega ja vallal

ei ole alust algatada sundvalduse seadmist. Projekti kooskõlastamisest 1993. a-l ei tekkinud

kaebajale sellist õigustatud ootust, mis kohustaks valda andma täiendavaid haldusakte.

Haldusorgan võib oma varasemaid vigu parandada, kuid seda üksnes konkreetsetel faktilistel ja

õiguslikel alustel. Praegu ei ole tegu haldusorgani veaga, mida tuleks parandada.

4. X. X. esitas Tallinna Halduskohtule 25.01.2025 kaebuse Kohila Vallavalitsuse kohustamiseks

anda haldusakt, millega tagatakse Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Raadiku tn 4a kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Tänaseks on olukord

selline, et kinnisasja ei ole võimalik kasutada otstarbekohaselt ega teostada ka ehitise säilimiseks

vajalikke ehitustöid. Raadiku tn 4 kortermaja elanikud pargivad Raadiku tn 4a juurdepääsutee ette.

Raadiku tn 4 korteriühistul puudub tahe probleemi lahendamiseks. Kohila omavalitsus pidi läbi

viima maakorraldustoimingud (maakorraldusseaduse (MaaKS) § 3 lg 1). Maareformi läbiviimisel

tuli kinnistu moodustamisel arvestada, et kinnistule on tagatud ühendus avalikult kasutatavalt teelt.

6. Kohalik omavalitsus pidi 2001. a praeguse Raadiku tn 4a maa erastamise raames tegema

vajalikud maakorraldustoimingud, et tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee (vt MaaKS § 5

lg 2 p 4). Kuna krunti piiras varem Kohila alevi maa, siis tekkis 21.06.1993 kooskõlastusest

õiguspärane ootus, et olemasolev juurdepääs säilib.

7. Raadiku tn 4a kinnistule on rajatud garaaž kohaliku omavalitsuse loal. Ehitusõiguse andmisega

kinnitas kohalik omavalitsus, et hoone kasutamise otstarve on lubatud ning hoone

eesmärgipäraseks kasutamiseks on tagatud juurdepääs. Kohalik omavalitsus pidi ehitusõiguslike

asjaoludega arvestama kinnistute moodustamisel. Kuna kohalik omavalitsus moodustas kinnistud

selliselt, et jättis Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu tagamata, on tegemist avaliku võimu

teostamisel tekkinud planeerimis- ja maakorraldusliku veaga. Juurdepääs puudub kohaliku

omavalitsuse otsuse ja tegevusetuse tõttu, mistõttu on tegemist omavalitsuse planeerimis- ja

ehitusõiguse rikkumisega, mis tuleb kõrvaldada kohalikul omavalitsusel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Maareformi käigus ei ole rikutud ühtegi seadusest

tulenevat kohustust seoses Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsuga. Vallal ei ole seadusest tulenevat

kohustust ega pädevust sekkuda eraõiguslikesse suhetesse, v.a juhul, kui see puudutab avalikke

huve või kohaliku omavalitsuse hallatavaid alasid (vt MaaKS § 3 lg 1). Kui juurdepääsu küsimus

puudutab ainult eraomanike vahelisi suhteid, siis puudub kohalikul omavalitsusel õiguslik alus

sekkuda ja määrata juurdepääs haldusaktiga (Riigikohtu 19.11.2008 määrus nr 3-2-1-106-08;

27.09.2005 otsus nr 3-2-1-85-05). Kuna vaidlus puudutab juurdepääsu küsimust, mis on seotud

2(4)

eraomandiga, tuleb see lahendada tsiviilkohtumenetluses (vt asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1;

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab kaebuse. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluv ehitis on

ehitatud õiguslikul alusel (dtl 69-73). Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebajal puudub juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule. Menetlusosalised ei ole välja toonud, et oleks

alternatiivne tee kaebaja kinnistule pääsemiseks. Pöördudes taotlusega vastustaja poole, tugines

kaebaja oma taotluses MaaKS § 3 lg-le 1 ja § 5 lg 2 p-le 4. Nimetatud sätete kohaselt kuulub

maakorralduse läbiviimine valla territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Maakorralduse

läbiviimisel tuleb tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee.

10. Vastustaja ei ole haldusaktiga lahendanud kaebaja taotlust, milles kaebaja soovis, et tagatakse

Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (dtl 18). Seega soovib kaebaja, et

Kohila vald reguleeriks kas maakorralduslike või muude avalik-õiguslike meetmetega juurdepääsu

Raadiku tn 4a kinnisasjale. Kaebaja ei ole vastustajalt nõudnud kindla menetluse läbiviimist või

konkreetse meetme rakendamist, vaid kinnistule juurdepääsu puudumise probleemi lahendamist.

Millisel viisil probleem lahendada, on vastustaja otsustada (vrd nt Riigikohtu 09.03.2009 otsus nr

3-3-1-94-08, p 12).

11. Vastustaja tõi vastuses kaebusele välja, et keeldub haldusakti andmisest ning ei näe võimalust

kaebaja taotluse rahuldamiseks, kuna puuduvad õiguslikud alused ning lahendamine kuulub

eraõiguslike kokkulepete valdkonda.

12. Vastustaja avarat kaalumisruumi arvestades ei saa kohus vastustajat kohustada tegema

konkreetse sisuga otsustust (praegusel juhul teha vastustajale ettekirjutust ja kohustada vastustajat

tagama kaebajale kinnistule juurdepääs), küll saab kohus kontrollida, kas keelduv vastus oli

õiguspärane ja vajadusel kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

13. Kaebaja leiab, et vastustaja viis maareformi läbi õigusvastaselt ning tugineb seejuures

Riigikohtu halduskolleegiumi 30.10.2008 otsusele nr 3-3-1-45-08. Nimetatud lahendis asus

Riigikohus seisukohale, et kaebaja õigusi võib rikkuda olukord, kus haldusorgan jätab

põhjendamatult kasutamata talle seadusega antud võimaluse parandada varasema haldusaktiga

ekslikult tekitatud ning isiku jaoks negatiivne olukord, kui selline parandamine on isiku jaoks

vähem koormav võrreldes sellega, et piiride muutmisega seonduvad või ehitise talumiskohustusest

tulenevad vaidlused jäetakse kinnistuomanike enda lahendada, sõltumata nende arvamusest. Kui

haldusorganil on võimalik ise oma viga parandada, tuleb seda võimalust kasutada. Viitamine

kinnistuomanike võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega ei saa

õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmata jätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega

oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam.

14. Kohtu hinnangul ei nähtu vastustaja vastusest, milliseid konkreetseid asjaolusid vastustaja

haldusmenetluses hindas, asudes järeldusele: „Teie viidatud maareformi läbiviimise ning kinnisasja

moodustamise ajal järgiti seadusest tulenevaid nõudeid ja kohalik omavalitsus täitis oma

ülesandeid vastavalt sellele perioodile kehtinud õigusaktidele. Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu

osas ei esine dokumenteeritud andmeid, mis viitaksid tollaste õigusaktide rikkumisele või

kohustustele, mida oleks jäetud täitmata.“ Ka kohtumenetluses ei täpsustanud vastustaja oma

väidet, leides, et tal puudub pädevus, et otsustada, kuidas tagada kaebaja kinnistule juurdepääsu.

Paljasõnaline viide, et vaidlus tuleb lahendada eraõiguslikult, ei põhista vastustaja seisukohta.

15. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel, et vaadeldav juurdepääs paikneb omandireformi

tulemusel eraomandis oleval maatükil (vt dtl 28). Vastustaja ei ole kaalunud vaidluse lahendamisel

järgmisi asjaolusid. Ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks

riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Vastustaja ei ole teed määranud avalikult kasutatavaks

3(4)

teeks EhS § 94 lg-s 1 mõttes. 1. jaanuaril 2018 jõustunud EhS § 94 lg 2 redaktsiooniga nähti ette, et

eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee

asukoha kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud

korras. Riigikohus on selgitanud, et kohaliku omavalitsuse üksus võis nii varem kehtinud kui ka

praegu kehtiva õiguse alusel määrata eratee avalikuks kasutamiseks pärast seda, kui ta oli saanud

õiguse teealust maad kasutada. Selleks oli vaja sõlmida maaomanikuga leping või seada tema

kinnistule sundvaldus. Leping või sundvalduse seadmise otsus reguleerib maaomaniku ja kohaliku

omavalitsuse üksuse vahelisi suhteid. Tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsus on aga asja

avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg

2), mis kehtib igaühe suhtes (HMS § 60 lg 2). Sellest tuleneb igaühele õigus teed kasutada.1

16. Seega tuleks Kohila vallal otsustada, kas kaebaja kinnistule suunduv juurdepääs (tee) tuleks

määrata avalikult kasutatavaks teeks. Kaebaja tõi ühe võimalusena välja ka sundvalduse seadmise

teealusele maale, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda kolmandale isikule kuuluva kinnistu

koormamist sundvaldusega. Isikul on subjektiivne õigus nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus

määraks eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele,

avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise

menetluse2.

17. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks eelnevaid võimalusi hinnanud. Kuivõrd vastustaja ei

põhistanud vastust kaebajale ega kohtule, ei ole kohtul samuti võimalik hinnata või suunata, milline

lahendus võiks tulla kõne alla. Arvestades eelnevat tuleb vastustajal kaebaja 06.01.2025 esitatud

taotlus uuesti läbi vaadata ning hinnata, kas on avalik õiguslikku võimalust tagada kaebaja

kinnistule juurdepääs.

18. Kaebaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108

lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt RKHK 13. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-2255 (p 11.3 ja seal viidatud praktika).

2 Vt RKTsK 9. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-31-17 (9-d 19.2 ja 19.3).

4(4)