2-25-4663/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4663

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi V T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 223.76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja P M (B2 Impact osaühing, e-post

xxx);

kostja V T (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt V T’ilt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1874.11 eurot, viivis 57.50

eurot ja viivis põhivõlalt hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 26.03.2025 kuni

põhivõla rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Mõista kostjalt V T’ilt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 839.28 eurot, viivis 25.75 eurot

ja viivis põhivõlalt hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 26.03.2025 kuni põhivõla

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Mõista kostjalt V T’ilt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 300.16 eurot, viivis 9.21 eurot ja

viivis põhivõlalt hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 26.03.2025 kuni põhivõla

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Mõista kostjalt V T’ilt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja lepingust nr xxx tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg

731.08 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-25-4663

6. Jätta rahuldamata lepingust nr xxx tulenev hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) nõue V T’i (isikukood xxx) vastu põhivõla 259.24 eurot, intressi 125.48 eurot

ja viivise 77.84 eurot osas.

7. Jätta rahuldamata lepingust nr xxx tulenev hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) nõue V T’i (isikukood xxx) vastu põhivõla 160.72 eurot, intressi 58.32 eurot ja

viivise 37.15 eurot osas.

8. Jätta rahuldamata lepingust nr xxx tulenev hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) nõue V T’i (isikukood xxx) vastu põhivõla 47.24 eurot, intressi 15.06 eurot ja

viivise 2.94 eurot osas.

9. Jätta rahuldamata lepingust nr xxx tulenev hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) nõue V T’i (isikukood xxx) vastu põhivõla 3509.48 eurot, intressi 749.40 eurot

ja viivise 482.88 eurot osas.

10. Jätta menetluskulud 60% ulatuses hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) ja

40% ulatuses kostja V T (isikukood xxx) kanda.

11. Mõista kostjalt V T’ilt (isikukood xxx) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 40% ulatuses, s.o summas 336 eurot.

12. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal V T’il (isikukood xxx)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

2-25-4663

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

B2 Impact osaühing esitas 25.03.2025 hagiavalduse V T vastu, millega hageja palub välja

mõista:

2-25-4663

-

Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 2133.35 eurot, sissenõutavaks muutunud

intressid summas 125.48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 135.34 eurot;

-

Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 1000 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 58.32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 62.90 eurot;

-

Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 347.41 eurot, sissenõutavaks muutunud

intressid summas 15.06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 12.15 eurot;

-

Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 4240.56 eurot, sissenõutavaks muutunud

intress 749.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 482.88 eurot; viivis summas 74.43

eurot;

-

viivis lepingute põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele

järgnevast päevast so alates 26.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

riigilõivu 840 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel 12.04.2024 sõlmitud

järelmaksuleping nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 2200 eurot, 15.03.2024 sõlmitud

järelmaksuleping nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 1000 eurot, 09.03.2024 sõlmitud

järelmaksuleping nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 400 eurot, 20.06.2023 tähtajatu

krediidikonto lepingu nr xxx limiidiga 4000 eurot.

Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles XXX AS lepingu

16.12.2024 üles. XXX AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule.

Harju Maakohus võttis 15.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

15.05.2025 kohtumäärus on V T’ile kätte toimetatud TsMS § 3141 ja § 326 alusel 07.06.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

23.07.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus (mis võtaks

arvesse võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist).

11.08.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

2-25-4663



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS §

416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva

tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus

on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi

kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on

kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13);



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

sissetulekute ega kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet (lähtuti

kostja esitatud teabest). Kohtule esitatud selgitusest ja tõenditest järeldub, et krediidiandja hindas

kostja krediidivõimet suuresti kostja enda täidetud ankeedi alusel. Senise kohtupraktika põhjal ei

saa seda piisavaks lugeda. Oluline on enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-

7). Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja kohustusi ega ülalpeetavate arvu kindlaks ei

tehtud.

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

2-25-4663

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud

päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded,

Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei

piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei

võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Kohus andis hagejale 23.07.2025 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, mille hageja esitas

11.08.2025.

12.04.2024 järelmaksulepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen summas 2200 eurot.

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 325.89 eurot. Hageja hinnangul on

leping õiguspäraselt ülesöeldud, mistõttu on tasumata võlgnevus täies ulatuses muutunud

sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kostjal on tasumata (2200 – 325.89) 1874.11 eurot, millele

lisandub seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 57.50 eurot (periood 17.12.2024-

25.03.2025).

15.03.2024 järelmaksulepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen summas 1000 eurot.

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 160.72 eurot. Hageja hinnangul on

leping õiguspäraselt ülesöeldud, mistõttu on tasumata võlgnevus täies ulatuses muutunud

sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kostjal on tasumata (1000 – 160.72) 839.28 eurot, millele

lisandub seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 25.75 eurot (periood 17.12.2024-

25.03.2025).

09.03.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen summas 400

eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 99.84 eurot. Hageja hinnangul

on leping õiguspäraselt ülesöeldud, mistõttu on tasumata võlgnevus täies ulatuses muutunud

sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kostjal on tasumata (400 – 99.84) 300.16 eurot, millele lisandub

seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 9.21 eurot (periood 17.12.2024-25.03.2025).

20.06.2023 tähtajatu krediidikonto lepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen 4040 eurot,

millele lisandus kiire väljamakse tasu 298.50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku 470.48 eurot. Kostjal on tasumata (4040 – 470.48) 3569.52 eurot,

millele lisandub seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 109.52 eurot (periood

17.12.2024-25.03.2025).

VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud.

Hageja toob välja, et lepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses vähemalt 3 lepingust tuleneva

makse tasumisega (15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024). Kostjat hoiatati 02.12.2024

iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx

2-25-4663

saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt

16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 16.12.2024.

Arvestades poolte kokkulepitud maksegraafikut ja kostja tehtud makseid, on kohtu hinnangul

leping üles öeldud ka nõude ümberarvestuse korral.

Hageja toob välja, et lepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses vähemalt 3 lepingust tuleneva

makse tasumisega (15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024). Kostjat hoiatati 02.12.2024

iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx

saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt

16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 16.12.2024.

Arvestades poolte kokkulepitud maksegraafikut ja kostja tehtud makseid, on kohtu hinnangul

leping üles öeldud ka nõude ümberarvestuse korral.

Hageja toob välja, et lepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses vähemalt 3 lepingust tuleneva

makse tasumisega (15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024). Kostjat hoiatati 02.12.2024

iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx

saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt

16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 16.12.2024.

Arvestades poolte kokkulepitud maksegraafikut ja kostja tehtud makseid, on kohtu hinnangul

leping üles öeldud ka nõude ümberarvestuse korral.

Hageja on seisukohal, et lepingu nr xxx ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja viimane

tagasimakse oli 16.07.2024 ja kostjat hoiatati 02.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest

juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt 16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu

üles 16.12.2024.

Võttes arvesse, et kasutusse võetud krediidi tagasimaksete arv on 60 ja viimane väljamakse tehti

kostjale 02.07.2024, ei ole leping ümberarvestuse kohaselt VÕS § 416 alusel 16.12.2024

kehtivalt üles öeldud. Viimane laenu väljamakse tehti kostjale 02.07.2024, selleks ajaks oli

kostjale tehtud väljamakseid kokku 4040 eurot ja kostja oli teinud tasumisi 169.40 eurot. Seega

oli kostjal 02.07.2024 seisuga tagastamata laen summas 3870.60 eurot, mis tuli tagastada 60

osamaksena ehk 64.51 eurot kuus. Peale viimase väljamakse tegemist on kostja tasunud 301.08

eurot ehk 4,67 osamakset (august-november ja osaliselt detsember). Seega ei olnud kostja

16.12.2024 seisuga makseviivituses vähemalt kolme osamakse tasumisega. Ka lepingu tähtaeg ei

ole saabunud. Eelnevast tulenevalt ei ole leping nr xxx ümberarvestuse korral kehtivalt üles

öeldud.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Hageja on professionaalne menetlusosaline, kelle majandustegevuseks on võlgade

sissenõudmine. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Hagejale on korduvalt selgitatud, et kui peale

tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti üles

öelda või esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate

kohustuste täitmise nõue. Hageja ei ole kohtule esitanud uut ülesütlemisavaldust ega ka taotlust

tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete nõudmiseks.

Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja põhivõla ja viivise tasumist, ilma seadusjärgse intressita.

Võttes arvesse, et kostja tasus lepingu nr xxx puhul peale viimast väljamakset 02.07.2024 kokku

2-25-4663

301.08 eurot ja laen tuli tagastada 60 osamaksena, maksetähtajaga iga kuu 15. kuupäev ning

osamakse suuruseks oli ilma intressita 64.51 eurot, on hageja nõue muutunud tagaseljaotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks summas (detsembri osamakse 21.47 + (64.51 x 11) 731.08 eurot

(periood 15.12.2024-15.11.2025).

Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.12.2024

kuni hagiavalduse esitamiseni 25.03.2025. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja

viivisenõuded lepingute xxx, xxx, xxx puhul. Võttes arvesse, et leping nr xxx ei ole kehtivalt

üles öeldud, ei ole põhjendatud nimetatud lepingust tulenev hageja viivisenõue summas 109.52

eurot.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr xxx tulenev põhivõlg

1874.11 eurot ja viivis 57.50 eurot; lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 839.28 eurot ja viivis

25.75 eurot; lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 300.16 eurot ja viivis 9.21 eurot; lepingust nr xxx

tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 731.08 eurot ning lepingute xxx, xxx ja xxx puhul

viivis hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 26.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu nr xxx puhul loeb kohus põhjendatuks

edasiulatuva viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 259.24 eurot, intressi 125.48

eurot, viivise 77.84 eurot, lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 160.72 eurot, intressi 58.32 eurot,

viivise 37.15 eurot, lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 47.24 eurot, intressi 15.06 eurot, viivise

2.94 eurot ning lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 3509.48 eurot, intressi 749.40 eurot ja viivise

482.88 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Hageja nõude suurus kokku oli 9437.28 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja

kokku 3837.09 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 40%. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 60% ulatuses hageja kanda ning 40% ulatuses kostja kanda.

2-25-4663

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 840

eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 840 eurot, millest kostja kanda jääb 40% ehk

336 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik