1-08-16012/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekki küsimuste lahendamine nud

Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-08-16012 (kohtueelses menetluses nr 08260103541) Kohtulahend

Tartu Maakohtu 03. detsembri 2008 otsus K.G süüdimõistmises KarS § 274 lg 1 järgi ja karistamises rahalise karistusega 94 päevamäära, s. o 4700 krooni Menetlus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja Kohtute Raamatupidamiskeskus Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Kohtutäitur Aive Kolsar Süüdimõistetu K.G (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused

1. Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldus Tartu Maakohtu 03. detsembri Jätta rahuldamata 2008 otsusega K.G-le mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused 2. S Riigi Tugiteenuste Keskusele ja . aata määruse koopia kohtutäiturile Selgitused

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega - Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud K.G Tartu Maakohtu 03. detsembri 2008 otsusega KarS 274 on süüdi mõistetud § lg 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 94 o 4700 krooni. päevamäära, s. Kohtute Raamatupidamiskeskus on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku 206 lg 2 kohaselt avalduse K.G-le rahalise (TMS) § mõistetud

karistuse asendamise otsustamiseks

- karistusseadustiku (KarS) § des 70 ja 71 sätestatud korras.

Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks päevamäära, s. 94 o 4700 krooni, s.o 300,38 eurot.

2.

Kohtu põhjendused

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 417 ( ) lg 1 kohaselt jõustunud Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 2). Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole

tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei

ole KrMS - § s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise

või varalise karistuse asendamise § des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude KarS - võlgniku varale (KrMS § 417 lg 3).

Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik § 432 lõigetes 1 ja 3 KrMS

sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (KrMS § 417 lg 4). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata

jätmise tagajärjed) lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega

ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur

hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest,

sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega

vastavalt karistusseadustiku § 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud -des 70 ja maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

TMS § 8 ( ) kohaselt kohtutäitur o Kohtutäituri kohustused n kohustatud viivitamata

tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma

täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja

kohustusi. alusel justiitsministri 1 Kohtutäituri seaduse 5. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud

täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda,

kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.

KrMS § 432 ( ) lg 1 Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord

kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab

täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (KrMS § 432 lg 3). TMS-s ja KrMS-s sätestatust järeldub, et kohtulik menetlus kohtule esitatud avalduse

alusel rahalise karistuse asendamiseks on reaalselt võimalik üksnes kindlaksmääratud eelduste olemasolul. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset

toimimist, mille kohta peab kohus saama piisavalt usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas peaksid nähtuma rahalise karistuse asendamise eelselt ka toiminguid, millest nähtuks võlgnikust

süüdimõistetu reaalne asukoht või selle puudumine. Süüdimõistetu isikliku osavõtuta ei ole ka kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus osundab sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täite luses on kõik menet

võimalikud abinõud rakendatud, on sissenõudja õigustatud esitama asenduskaristuse kohaldamise taotluse kohtule. Hoolimata asjaolust, et kohtuotsus on süüdimõistetule kuulutatud

ja talle on selgitatud otsuse sisu, ei ole täitemenetlus õiguslikult samastatav eelneva kohtumenetlusega. Esitatud avaldusest ei nähtu, et täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud

rakendatud. netlus Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev me peab olema ammendav ja seaduste

mõttele vastav.

Kohtule esitatud Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldusest ning sellele lisatud kohtutäitur nähtub, et Aive Kolsari 09. juuni 2011 vastusest Kohtute Raamatupidamiskeskusele

võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus 15.04.2009 ning täitmisteade on kätte toimetatud

20.03.2009. Kohtutäitur on täitemenetluses pööranud sissenõude võlgniku pangakontole,

kontrollinud võlgniku varalist seisu ja sissetulekuid ning kontrollinud võlgniku töökoha

olemasolu masolu ning talle teadaolevatel . Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara ole andmetel puudub võlgnikul v ra või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega a tekkivaid kulusid.

Kohtutäituri kirja kohaselt on täitemenetluse jooksul toimunud kontrollimiste ja

järelpärimiste tulemusel selgunud, et võlgnikul puudub raha ja kinnisvara rahalise karistuse tasumiseks. Samas ei ole esitatud and , kuigi meid võlgnikul vallasvara puudumise kohta TMS §

198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale,

väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas.

S on kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus issenõudja pöördunud

võlgniku varaline seisund ja võimekus rahaline karistus reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt

välja selgitatud. kohtutäitur Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus

on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja reageerinud

täitemenetluse seadustikust tulenevalt. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahalise karistuse tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahalise karistuse asendamine, s

sjaolu, et kohtule ei ole teada o vabaduse võtmine. Täiendav on a

võlgniku asukoht ning asenduskaristuse kohaldamine otsustatakse üksnes süüdimõistetu

osavõtul, ei ole reaalselt võimalik sissenõudja taotlust kohtus menetleda ja taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi

või seaduslikke huve. KrMS § 386 ja § 387 kohaselt võib määruskaebus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul selle teadasaamisest.

Kalev Kuningas

Kohtunik