2-23-17634/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17634

Tsiviilasi

X.V hagi Y.G vastu ühisvara ja kaasomandi jagamiseks ning

Y.G vastuhagi ühisvara ja kaasomandi jagamiseks

alternatiivsel viisil

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot ja vastuhagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja: Y.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter

Malve

Asja läbivaatamine

28.08.2025 ja 04.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.G vastuhagi rahuldamata.

2. Jätta kõik vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-23-17634

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. X.V (hageja) esitas 14.12.2023 Harju Maakohtule hagi Y.G (kostja) vastu ühisvara

jagamiseks. Hageja palus lõplike nõuetena lõpetada poolte ühisomand ning jagada ühisvara

selliselt, et kinnisasi asukohaga XXX ja korteriomand asukohaga XXX jääksid hüvitise vastu

hageja ainuomandisse ning kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja ühisvara kasutamise eest

kasutuseelis. Samuti palus hageja lõpetada poolte kaasomandi kinnisasjale asukohaga XXX

selle jätmisega hüvitise vastu hageja ainuomandisse või alternatiivselt reaalosadeks

jagamisega.

1.1.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt abiellusid pooled XXX ning lahutasid XXX.

Varaühisus lõppes lahutusega, kuid pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamises.

Poolte ühisvara hulka kuuluva vallasvara jagamist hageja ei taotlenud.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 09.02.2024 vastuhagi, mida täiendas 11.02.2025 ning

11.03.2025. Kostja palus lõplike nõuetena jagada poolte ühisvara selliselt, et p-s 1 nimetatud

XXX kinnisasi ja korteriomand jääksid hageja ainuomandisse hageja taotletavast suurema

hüvitise vastu või alternatiivselt müügiga avalikul enampakkumisel; XXX kinnisasja

kaasomand lõpetataks müügiga avalikul enampakkumisel. Samuti palus kostja lugeda poolte

ühisvarasse kuuluva korteriomandi üüritulu alates XXX ühisvara hulka ja jagada poolte vahel

võrdsetes osades. Lisaks palus kostja jagada ühisvaraks olevad vallasasjad.

3.

28.08.2025 kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ühisvara osaliselt jagamiseks.

24.09.2025 määrusega kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kohtuliku kompromissi ja lõpetas

tsiviilasja menetluse X.V hagis Y.G vastu ühisvara ja kaasomandi jagamiseks. Samuti lõppes

asja menetlus osaliselt Y.G vastuhagis ühisvara ja kaasomandi jagamiseks, v.a vallasvara

jagamise nõudes, mida kohtulik kompromiss ei hõlmanud.

4. Pärast kompromissi kinnitamist jätkus menetlus ühisvaraks oleva vallasvara jagamise

nõudes lähtuvalt kostja vastuhagi 11.03.2025 nõudest nr (7) (dtl 446, 456–465) järgmisel

kujul:



Jagada Y.G’i ja X.V’i ühisvaraks olevad vallasasjad (vastavalt lisatud EXCEL

tabelile) järgnevalt: jätta Y.G’i ainuomandisse järgnevad poolte ühisvaraks olevad

esemed väärtuses 13 868 eurot: muusikakeskus, 2 kaltsuvaipa, 2 tooli, jõuluehted, lai

voodi, 2 madratsit, voodipesu, punutud korvid, föön, krepptangid, lokitangid,

näorätikud, 2 öökappi, elektriline kell, küünlaalus, elutoa suur teler, nõudekomplekt-

serviis, laualinad, lauanõud (noad, kahvlid, lusikad, kulbid, tassid, klaasid),

õmblusmasin, overlokkmasin, 2 laualampi, õmblustarvikud, pesumasin, pesukuivati,

plaadilõikur, prožektor, külmik, mikrolaineahi, roster, mikser, blender, sõiduk

FORD MUSTANG, välibatuut, mootorratas BMW, sõiduauto AUDI TT, Audi TT

vahetusrehvid- veljed, Audi TT supakas (helivõimendi), Lapsetoast (XXX) voodi,

Lapsetoast (XXX) teler, lapsetoast 2 puidust riiulit ning kohustada kohtuotsuse

täitmise viisina hagejat tema valduses olevad asjade valdus Y.G-le üle andma või

vastavalt tabelis toodud väärtusele rahas hüvitama.

5. Hageja vaidles kostja vallasvara jagamise nõudele vastu. Kostja ei ole tõendanud esemete

olemasolu, nende kuulumist ühisvarasse ega esemete väärtust. Hageja kostja poolt pakutud

esemeid enda omandisse ei soovi ning need ei ole hageja valduses (v.a sõiduk FORD

MUSTANG, külmik, mootorratas BMW, 2 tooli, punutud korv, 1 laualamp, prožektor,

välibatuut, voodi, teler, 2 riiulit). Nõue on ebaselge ega ole täidetav. Nõue ei sisalda hagejale

hüvitist kostjale jääva vallasvara eest.

2 (4)

2-23-17634

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et veel kohtu

menetluses olevas osas tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad

tervikuna poolte endi kanda.

7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille

vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel

tuvastatuks:



Poolte abielu sõlmiti XXX ning lahutati XXX.



Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ja poolte varasuhteks oli varaühisuse

varasuhe. Pooled ei ole peale abielu lahutamist vallasvara ühisvarana jaganud.

8. Nii praegu kehtiva kui ka varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS) kohaselt on abielu

kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Pooled ei vaidle, et abielu kestel

omandatud vallasasjad kuuluvad nende ühisvarasse ning selle jagamises pole pooled suutnud

kokku leppida.

9. Poolte kui endiste abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1,

kusjuures vara koosseis tuleb PKS § 37 lg 1¹ järgi määrata kindlaks varasuhte ehk abielu

lõppemise seisuga. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted

kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2).

10. AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus ühis-/kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida

üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel. Kostja esitas nõudes nimetatud

vallasasjade ühisomandi lõpetamise viisina nende jätmise kostja ainuomandisse. Hageja

vaidleb sellele vastu, kuna sellist jagamise viisi seadus ei võimalda. Kohus nõustub hagejaga.

Ühis- ja/või kaasomandi lõpetamise viisina oleks võimalik anda asi üle ühele omanikule,

pannes talle kohustuse maksta teisele omanikule välja tema osa rahas (PKS § 37 lg 3, AÕS §

77 lg 2). Hüvitist kostjale jäävate esemete eest nõue ei sisalda. Seega ei ole seda võimalik

rahuldada.

11. Kohus ei nõustu väitega, et ühisvara jagamisel kostja ainuomandisse jäävate esemete eest

teisele ühisomanikule hüvitise maksmine ei ole vajalik, kuivõrd ülejäänud ühisvaraks olevad

vallasvara esemed jääksid hagejale (04.11.2025 istungi protokoll, ajamärge 00:26:54). Sellist

nõuet kohtu menetluses ei ole. Ülal p-s 4 märgitud vastuhagi nõude sõnastus ei võimalda

järeldada, et selle rahuldamisel kuuluks jagamisele ka nõudes nimetamata vallasvara või et

nõudes nimetamata varaesemed jääksid hageja ainuomandisse. Isegi kui kostja käsitlusega

nõustuda, on hageja vaielnud vastu ka sellele, et poolte ühisvaraks olev vallasvara jagataks

selliselt, et kostja ainuomandisse jääksid nõudes nimetatud esemed ning hagejale muu

vallasvara. Hageja on menetluses õigesti viidanud, et ühisvara jagamisel ei saa jätta n-ö

sunniviisiliselt poole omandusse eset, mida pool ise enda omandusse ei soovi. Kohus on

sellele korduvalt kostja tähelepanu juhtinud. Seega ei oleks nõude rahuldamine igal juhul

võimalik.

12. 08.07.2025 määruses selgitas kohus, et vallasvara jagamise ja valduse saamise nõude

puhul tuleb kostjal tõendada eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka, esemete valdus ja

väärtus, ning et täiendavate tõendite esitamata jätmisel võib nõue jääda rahuldamata (dtl 512).

04.11.2025 istungil möönis kostja, et ei ole menetluses selliseid tõendeid esitanud. Hageja on

võtnud omaks, et tema valduses on nõudes nimetatud esemetest: sõiduk FORD MUSTANG,

külmik, mootorratas BMW, 2 tooli, punutud korv, 1 laualamp, prožektor, välibatuut, voodi,

3 (4)

2-23-17634

teler, 2 riiulit. Ülejäänud esemete osas on poolte vahel vaidlus, kelle valduses need on ja kas

need üldse olemas on (04.11.2025 istungi protokoll, ajamärge 00:14:34). Tõendamata on ka

esemete väärtus (ajamärge 00:15:27). Nõustuda tuleb väitega, et poolte arvamused esemete

väärtusest kohtueelsete läbirääkimiste käigus ei tõenda nende väärtust. Niisiis pole ka sel

põhjusel võimalik vastuhagis esitatud vallasvara jagamise nõuet rahuldada.

13. Vastuhagi rahuldamise välistaks veel ka see, et nõue on ebaselge ega ole sundkorras

täidetav. Kohus ei tohi teha lahendit, mis ei ole selgelt arusaadav ega täidetav (TlnRnKm

12.08.2025, 2-24-15814, p 26). Mõistliku kõrvalseisja ega kohtutäituri jaoks pole nõudes

märgitud esemed (nt „õmblustarvikud“, „2 tooli“, „jõuluehted“, „lai voodi“, „voodipesu“,

„näorätikud“ jne) üheselt identifitseeritavad, mis välistaks kohtulahendi sundkorras täitmise

(vrd RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 11). Ehkki sellele on kostja tähelepanu juhitud, ei ole

kostja menetluse käigus esitanud haginõuet kujul, mis vastaks piisava määratletuse nõudele.

14. Kohus selgitab, et pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt

võimalik ja mõistlik sõlmida ka vastuhagi osas kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga

enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus,

kes võib kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel

juhul on veel võimalik tagastada pool vastuhagilt tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja

lg 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. 24.09.2025 kompromissi kinnitava määrusega on kohus jaotanud põhihagiga seonduvad

menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 üldreegli kohaselt tuleb poolte endi kanda jätta ka

vastuhagiga seonduvad menetluskulud. Kuna valdav osa vaidlusest (sh vastuhagist) on

lahenenud kompromissiga, viiks samale tulemusele TsMS § 168 lg 3 kohaldamine. Kohus

kaalus TsMS § 163 lg 2 ja (04.11.2025 kohtuistungi osas) TsMS § 169 kohaldamist, kuid

leiab, et vastavad eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. TsMS § 164 alusel tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda ka siis, kui hagi jääb rahuldamata (vt TlnRnKo

01.12.2023, 2-22-4148, p 51.1). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

4 (4)