3-25-3311/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-3311

Määruse kuupäev

30. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu arvutiruumis kohtuistungi

helisalvestise kuulamise mittevõimaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 10. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt ei saanud kaebaja

pärast 11. augusti 2025. a kohtuistungit kuulata vangla arvutiruumis e-toimikust kohtuistungi

helisalvestist. Kaebaja sai helisalvestisega tutvuda alles 18. augustil 2025. Kaebaja ei saanud

seetõttu esitada kohtule enne kohtumääruse tegemist täiendavaid selgitusi. Kaebajal oli vaja

kohtuistungi salvestist kuulata, kuna kohtuistungi toimumise ajal ei olnud kogu istung

korralikult jälgitav (kõike ei olnud kuulda). Kaebaja arvates vangla valetas selle kohta, et

arvutiruumis ei olnud kõrvaklappe ning vangla tegeles selle probleemiga esimesel võimalusel.

Kõrvaklapid olid olemas juba 2025. a jaanuaris. Need asusid valveruumis ning vajadusel

väljastas need valvur. Üksuse juht keelas kaebajale kõrvaklappide väljastamise ning sellega

rikuti kaebaja õigust kuulata kohtuistungi helisalvestist. Kaebaja arvates lahendati arvutiruumi

heliprobleem ebamõistliku viivitusega. Kaebaja esitas eelnevaga seoses Tartu Vanglale

kahjunõude, mis jäeti 8. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/403-2 rahuldamata. Kaebaja

taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel või vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemist.

3-25-3311

2. Tartu Vangla edastas 13. oktoobril 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 13. augusti 2025.

a kahjunõude ning Tartu Vangla 8. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/403-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille

vangla tekitas talle sellega, et talle ei võimaldatud 11. augustil 2025 kuulata kohtuistungi

helisalvestist, sest vangla arvutiruumis puudus vastav tehniline võimalus.

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

Tartu Vangla 8. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/403-2 kohaselt oli Tartu Vanglale teada, et

11. augustil 2025 ei olnud kaebajal võimalik kuulata kohtuistungi helisalvestust, sest

arvutiruumis puudus vastav tehniline võimalus. Probleem lahendati 18. augustil 2025, kui

arvutiruumi lisati uued kõrvaklapid ning kaebajal oli sel kuupäeval võimalik kohtuistungi

helisalvestist kuulata. Kohtul ei ole alust arvata, et arvutiruumis tehnilist probleemi tegelikult ei

esinenud ning et vangla takistas pahatahtlikult kaebajal helisalvestist kuulata. On mõistetav, et

tehnikaseadmed võivad rikki minna ja nende parandamine või asendamine võtab aega. Lisaks

ei saa kaebaja eeldada, et talle võimaldatakse arvutiruumi kasutada kohe, kui ta selleks soovi

avaldab. Vanglas kinni peetavatel isikutel ei ole õigust kasutada arvutit piiramatult. Kuna

tegemist on piiratud ressursiga, tuleb vanglal tagada arvuti kasutamise võimalus mõistlikus

ulatuses (VangS § 311 lg 1). Kohtu hinnangul ei viivitanud vangla arvutiruumi tehnilise

probleemi lahendamisega ebamõistlikult kaua. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla

vaidlusalune tegevus oli õigusvastane.

Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja kahju

hüvitamise taotlustest ega kaebusest ei nähtu, et kaebajale saabusid helisalvestise kohtuistungi

järgselt koheselt või mõne päeva möödudes kuulamata jäämise tõttu mingid kahjulikud

tagajärjed. Kaebaja etteheited on jäänud üldsõnaliseks. Kaebaja viitab üksnes sellele, et ta ei

saanud esitada kõnealuses kohtuasjas õigeaegselt kohtule oma seisukohta ja täiendavaid

selgitusi, kuid ei ole välja toonud, milline reaalne kahjulik tagajärg talle sellega seoses saabus.

4.2. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet teadaolevate asjaolude põhjal intensiivseks. Kaebaja

küll väidab, et ta ei saanud kohtuasjas oma õigusi teostada, kuid ei ole viidanud, millise

konkreetse kohtuasjaga oli tegemist ning milline kahjulik tagajärg talle selles asjas saabus.

Kaebaja üldsõnalised väited ei võimalda pidada tõenäoliseks, et kohtuistungi helisalvestise

kuulamise mittevõimaldamine oleks kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-3311

Ene Andresen