2-25-120855/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2025. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-120855

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi O.-V. K. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

110 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja:

Osaühing

Europark

Estonia

(registrikood

10811490), lepinguline esindaja jurist Marge Juur

Kostja: O.-V. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi O.-V. K. vastu.

2. Välja mõista kostjalt O.-V. K. (isikukood XXX) hageja Osaühing Europark Estonia

(registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus (leppetrahvid) 110 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja O.-V. K. kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista

välja kostjalt O.-V. K. (isikukood XXX) hageja Osaühing Europark Estonia

(registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud 480 eurot (s.o hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 360 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-120855

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 09.10.2025 hagi O.-V. K. (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkisid kostja sõidukid numbrimärgiga XXX ja XXX hageja

opereeritavatel parkimisaladel parkimistingimusi rikkudes: sõiduk XXX oli 23.12.2023 pargitud

asukohas Balti jaam, Tallinn selleks mitte ettenähtud kohale (st hotelli lubadega alale ilma loata)

ning sõiduk XXX oli 21.02.2024 pargitud asukohas Mustika keskus, Tallinn parkimistasu

maksmata (sh sõidukil puudus ka parkimise algusaja fikseering kellaga, mis andnuks 2 tundi

tasuta parkimisõiguse). Parkimistingimused nägid ette, et sõiduki kasutaja peab parkimiskoha

kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimislepingu tingimustes

on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis

kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis andis hagejale õiguse

nõuda leppetrahvi. Sõidukite omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli kostja. Hageja esitas

koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõidukite omanikule / vastutavale

kasutajale leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele, täites

leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse, kuid kostja on jätnud järgmised

leppetrahvid tasumata: 23.12.2023 parkimisalal Balti jaam, Tallinn sõidukile XXX väljastatud

leppetrahv nr 0372312232033355 summas 55 eurot maksetähtajaga 30.12.2023 ning 21.02.2024

parkimisalal

Mustika keskus, Tallinn sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 1412102241602273 summas 55

eurot maksetähtajaga 28.02.2024. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud. Sellest

tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõuded kogusummas 110 eurot, mis on kostjal

tasumata.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu

juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla

operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on

hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja

liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale

2-25-120855

pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega

tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe

lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud

lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt

lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab

ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki

parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud

leping.

5. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31),

26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Seega on kostjal kohustus,

lähtudes kehtivast õiguspraktikast ja ümberpööratud tõendamiskoormusest, tõendada seda, kes

sõidukit kasutas, kui ta ise seda ei kasutanud ja soovib seeläbi vastutusest vabaneda. Kostja pole

esitanud konkreetseid asjaolusid, kes on sõidukit parkinud ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi

teise valduses parkimislepingu kehtivuse ajal. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli

õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav

kasutaja, kelleks antud juhul vastavalt transpordiametist saadud teabele (hagiavalduse lisa 5) on

kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist.

6. Kohtueelselt saatis hageja 08.01.2024, 21.03.2024, 24.10.2024 ja 16.07.2025 kostjale

meeldetuletuskirjad lihtpostiga rahvastikuregistrist saadud aadressile XXX ja epostile XXX.

Kostja nõudekirjadele ei vastanud, vastuväiteid ei esitanud ega asunud ka kohustust täitma.

Kostja vastuväited

7. Kostja O.-V. K. on 29.10.2025 esitanud hagivastuse, milles vaidleb hagiavaldusele vastu

ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

kostja sõlmis parkimislepingu ja parkis sõidukit hageja hallataval parkimisalal, rikkus

parkimistingimusi ega ka rikkumise aega ja parkimistrahvi väljastamist mõistliku aja jooksul.

Samuti pole tõendatud, et sõidukit parkis kostja.

8. Kostja on 20.11.2025 menetlusdokumendis seisukohal, et ka hageja 10.11.2025

täiendavad selgitused ja väited (sh viited GPS-koordinaatidele) ei kinnita sõiduki parkimiskoha

ega rikkumise fakti, vaid GPS-koordinaadid kajastavad üksnes pildistaja seadme asukohta.

Lisaks ei tõenda GPS koordinaadid, milline parkimistingimus oli rikutud, kas sõiduk pargiti

tasulise ala tingimusi järgimata ja kas sõiduk üldse pargiti hageja operaatori hallataval alal, mitte

näiteks avalikul teel. Hageja esitatud fotod ei kujuta üheaegselt kostja sõidukit, infotahvlit ja

ajatempliga aega, osad fotod on tehtud teisel aastaajal, väidetav leppetrahvikviitung „kollase

paberina“ ei ole fotodel selgelt loetav (sh kuupäev, kellaaeg ega rikkumise alus).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

2-25-120855

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-

21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

10. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

13. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse

leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud

lepingupoole huvides tegema.

14. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud

järgmised üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

15. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja

oli sõidukite numbrimärgiga XXX ja XXX omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvide tegemise

ajal, s.o vastavalt 23.12.2023 ja 21.02.2024. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega

Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 5, dtl 95), mille kohaselt oli sõidukite

omaniku / vastutava kasutaja isikukoodiks XXX, mis kuulub rahvastikuregistri andmetel kostjale

2-25-120855

ehk O. V.-K.. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tsiviilasja

materjalidega (lisa 3; dtl 87-90; dtl 117-119) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX parkis

23.12.2023 aadressil Balti jaam, Tallinn – sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal.

Samuti loeb kohus tsiviilasja materjalidega (lisa 4; dtl 91-94) tuvastatuks, et sõiduk

numbrimärgiga XXX parkis 21.02.2024 aadressil Mustika keskus, Tallinn – sõiduk parkis hageja

poolt opereeritaval parkimisalal.

16. Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitati kostjale järgmised leppetrahvinõuded: 23.12.2023 parkimisalal Balti jaam,

Tallinn sõidukile XXX väljastatud leppetrahv nr 0372312232033355 summas 55 eurot

maksetähtajaga 30.12.2023 ning 21.02.2024 parkimisalal Mustika keskus, Tallinn sõidukile

XXX väljastatud leppetrahv nr 1412102241602273 summas 55 eurot maksetähtajaga 28.02.2024

– kogusummas 110 eurot, mis on käesoleva ajani tasumata.

17. Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvide hüvitamist kogusummas 110 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas,

kas kostja on hagejaga parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud ning kas hageja teavitas

kostjat leppetrahvinõudest. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida

järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja sõidukid parkisid

vaidlusalustel kuupäevadel hageja opereeritavatel parkimisaladel) (I); kas kostja on

parkimislepinguid rikkunud (s.t kas kostjal puudus parkimisluba / jättis parkimise fikseerimata ja

parkimistasu maksmata) (II); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõuded ja kas nõuded on

esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (III). Lisaks analüüsib kohus, kas

hageja menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud.

18. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõuded kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja

sõidukid oli pargitud hageja opereeritavatel parkimisaladel. Sõidukid olid pargitud

parkimistingimusi rikkudes: sõiduk XXX oli 23.12.2023 pargitud asukohas Balti jaam, Tallinn

selleks mitte ettenähtud kohale (st hotelli lubadega alale ilma loata) ning sõiduk XXX oli

21.02.2024 pargitud asukohas Mustika keskus, Tallinn parkimistasu maksmata (sh sõidukil

puudus ka parkimise algusaja fikseering kellaga, mis andnuks 2 tundi tasuta parkimisõiguse).

Hageja esitas koheselt kostjale kui sõidukite omanikule / vastutavale kasutajale

leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid

tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud

tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide

tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja

(kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel)

lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt

hallatavas parklas olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja on seisukohal, et

parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale,

sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud

vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.

(I)

19. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sõlmis parkimislepingu ja

parkis sõidukit hageja hallataval parkimisalal. Kostja leiab 20.11.2025 menetlusdokumendis, et

ka hageja 10.11.2025 täiendavad selgitused ja väited (sh viited GPS-koordinaatidele) ei kinnita

sõiduki parkimiskohafakti, st kas sõiduk üldse pargiti hageja operaatori hallataval alal, mitte

näiteks avalikul teel fakti, vaid GPS-koordinaadid kajastavad üksnes pildistaja seadme asukohta.

Hageja esitatud fotod ei kujuta üheaegselt kostja sõidukit, infotahvlit ja ajatempliga aega, osad

fotod on tehtud teisel aastaajal, väidetav leppetrahvikviitung „kollase paberina“ ei ole fotodel

selgelt loetav (sh kuupäev, kellaaeg ega rikkumise alus).

2-25-120855

20. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 23.12.2023 ja 21.02.2024 parkimislepingud

liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisaladel ning

kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritavate tasuliste

parkimisaladega. Nimelt nähtub hagiavaldusele lisatud lisast 2 (dtl 79-86), s.o vaidlusalusest

parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka

parkimistingimused. Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga

parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisaladega ning et parkimine

on tasuline. Nimelt hagi lisast 2 (dtl 80; dtl 82-84) nähtub, et parkimisala on tähistatud

EUROPARK märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on toodud parkimistingimused (Balti jaam,

Tallinn parkimine territooriumi valdaja loaga ning Mustika keskus, Tallinn parkimine tasuta

parkimiskellaga parkimise algusaja fikseerimisel kuni 3 tundi). Hageja on esitanud

lepingutingimuste teksti lisas 2 (dtl 81; dtl 86). Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist

on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid

olema kostjale ka nähtavad ja arusaadavad. Kostja sõiduk sisenes hageja poolt reguleeritud

parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema.

Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad

võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.

21. Lisaks on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude

tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendada, et vaidlusalust autot ei

ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud hetkel ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis

viitaks, et sõidukid paikneks mujal kui Balti Jaam, Tallinn ja Mustika keskus, Tallinn

parkimisaladel. Seega on kostja vastuväited selles osas, et vaidlusaluseid sõidukeid ei ole sel ajal

kõnealustes parklates pargitud, paljasõnalised ning kohus nendega ei arvesta.

22. Kostja on esitanud väite ka selle kohta, et sõidukite parkimise asukoht ei ole hageja

fotodelt tuvastatav. Hageja esitatud fotodelt (hagi lisa 3; dtl 87-90; dtl 117-118), mis on tehtud

leppetrahvi väljastamise kuupäeval koos kostja sõidukiga, on selgelt näha, et nende fotode taust

ühtib fotodega (dtl 79-81), mis kajastavad parkimistingimusi ja millest foto nr 1 on tehtud

leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Nii nähtub näiteks hagi lisas 2 toodud fotol nr 2 parkimisalal

Balti Jaam, Tallinn kõrgem betoonist äärekivi, mis on näha ka lisas 3 (dtl 88) esitatud fotol, mis

on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval ja kujutab kostja sõidukit XXX. Lisaks on hageja

10.11.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et leppetrahvinõudel sisalduvad fotod on hageja

parkimiskorraldaja poolt tehtud reaalajas ja need salvestuvad automaatselt koos GPS

koordinaatidega hageja programmi ning 23.12.2023 parkimisalal Balti Jaam, Toompuiestee 37,

Tallinn tehtud foto koordinaadid on: laiuskraad 59,4393 ja pikkuskraad 24,7356. Sisestades

nimetatud koordinaadid Google Maps keskkonda, paigutub sõiduk Balti Jaam, Toompuiestee 37,

Tallinn parkimisalal. Samuti nähtub fotodelt (dtl 88) sõiduki ees rong, mis viitab Balti Jaamale.

GPS koordinaatide (dtl 117-118) järgi on võimalik tuvastada parkimiskorraldaja asukoht kostja

sõidukile parkimistrahvi väljastamisel ning samal ajal tehtud foto (dtl 79; dtl 88) nimetatud

parkimisalas Balti Jaam. Seega on selge, et tegemist ei ole mõne muu rongijaamaga, kus

parkimiskorraldaja võis asuda. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja sõiduk XXX parkis

hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Balti Jaam, Tallinn.

23. Kostja sõiduki XXX asukoha osas 21.02.2024 märgib kohus järgmist. Hageja esitatud

fotodelt (hagi lisa 4; dtl 91-94), mis on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval koos kostja

sõidukiga, on selgelt näha, et nende fotode taust ühtib fotodega (dtl 82-86), mis kajastavad

parkimistingimusi ja millest foto nr 6 on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Nii nähtub

näiteks hagi lisas 2 toodud fotodel nr 7, 8 ja 10 Mustika keskus, Bauhof ja Prisma, mis on näha

ka lisas 4 (dtl 92-94) esitatud fotodel, mis on tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval ja

2-25-120855

kujutab kostja sõidukit XXX. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja sõiduk XXX parkis

hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Mustika keskus, Tallinn.

24. Kostja väidab, et hageja pole tõendanud, et fotodel olevad parkimistingimused kehtisid ka

väidetava rikkumiste ajal (s.o 23.12.2023 ja 21.02.2024) ning hageja esitatud fotod ei kujuta

üheaegselt kostja sõidukit, infotahvlit ja ajatempliga aega.

25. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla

haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha ning seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel

ajal seal ei pargitud (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430 p 18). Seega ei

pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea

sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli

ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole väitnud ja tõendanud, et vaidlusalustel

kuupäevadel kehtisid parkimisaladel Balti Jaam, Tallinn ja Mustika keskus, Tallinn teistsugused

parkimistingimused. Lisaks on kohus kohtuotsuse p-des 16 ja 23-24 tuvastanud, et kostja

sõidukid parkisid eelnimetatud parkimisaladel. Hageja on esitanud parkimisalal kehtinud

parkimistingimused hagi lisa 2 (dtl 7986).

26. Seoses kostja vastuväitega, et hageja pole tõendanud, et parkimislepingu pooleks ja

sõidukite kasutajaks oli kostja, märgib kohus järgmist. Kohus selgitab, et kuigi üldjuhul peab

tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 26.01.2017 kohtuotsuse p-s

24 leidnud, et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja

kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle

kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki

omanikku / vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et

parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on

sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja

ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).

27. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukite juhiks oli

vaidlusalustel kuupäevadel, s.o vastavalt 23.12.2023 ja 21.02.2024, ning parkimislepingu

hagejaga sõlmis muu isik. Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada,

tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning parkimislepingu

pooleks saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka

Riigikohus (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31). Kuivõrd antud juhul puuduvad usaldusväärsed ja

selged tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute vastutuse aluseks olevate

asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik /

vastutav kasutaja.

28. Kohus luges käesoleva otsuse punktis 16 tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõidukite

registreerimismärgiga XXX ja XXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusetel

kuupäevadel, s.o vastavalt 23.12.2023 ja 21.02.2024 seisuga, kostja ehk O. V.-K.i (hagiavalduse

lisa 5, dtl 95). Seega järelikult saab eeldada, et lepingud sõlmiti hageja ja kostja O. V.-K.i vahel.

29. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek,

mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel

selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

2-25-120855

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14).

30. Kohus on otsuse p-des 20-30 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimislepingud

VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe.

(II)

31. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes parkimise

nõuetekohaselt fikseerimata ja parkimise eest tasumata.

32. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud.

33. Hagiavalduse lisas 2 (dtl 79-86) esitatud fotodega on hageja tõendanud, et parkimisalale

sissesõidul ja parkimisalal on vastavad info- ja teavitustahvlid, mis teavitavad sõiduki juhti

parkimisalal kehtivatest parkimistingimustest. Vastavalt Balti jaam, Tallinn ja Mustika

keskus, Tallinn parkimisaladel kehtinud parkimistingimuste punktile 4 (lisa 2; dtl 81) ja

punktile 3 (lisa 2; dtl 86) peab sõiduki kasutaja parkimiskoha kasutamise eest tasuma

parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba

olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast.

34. Asja materjalidest (dtl 87-90) nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli pargitud Balti

Jaam, Tallinn parkimisalale ning seejuures ei ole kostja sõiduki armatuurlauale asetatud

parkimisluba. Hageja esitatud parkimistingimustest (lisa 2, dtl 79-81) nähtuvalt on

parkimisala selgelt tähistatud. Hagiavalduse lisas 2 on toodud fotodelt, millest foto nr 1 on

tehtud leppetrahvi väljastamise kuupäeval (s.o 23.12.2023 kell 20:26), on nähtav nii

teavitusmärk (parkimistingimused) kui ka hageja Europark Estonia infotahvel.

Parkimistingimustest (lisa 2; dtl 79-81) nähtuvalt on vaidlusalusel parkimisalal aadressil

Balti Jaam, Tallinn võimalik parkida territooriumi valdaja loaga. Hagiavaldusele lisatud

fotodelt (dtl 87-90) ei nähtu, et kostja oleks sõiduki parkimisel armatuurlauale paigutanud

parkimisloa vm vastaval alal parkimisõigust andva parkimiskaarti. Kostja on lepingut

rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi

rikkudes, s.t kostja sõiduki armatuurlaual ei nähtu territooriumi valdaja parkimisluba.

Hagiavalduses lisas 3 (dtl 87-90) esitatud fotod on tehtud vaidlusalusest sõidukist

leppetrahvi väljastamise ajal ning fotodel on näha sõiduki esiklaas ilma leppetrahvita (dtl 88-

89) ja koos leppetrahviga (dtl 90) sõiduki kojamehe all. Eeltoodud fotodega hageja

tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud, kuivõrd parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Kostja ei ole tõendanud, et

ta oleks omanud parkimisluba.

35. Hageja väljastatud leppetrahvist ja sellele lisatud fotodelt (dtl 91-94) nähtub, et kostjale

kuuluv sõiduk XXX oli pargitud Mustika keskus, Tallinn parkimisalale ja parkimistingimusi

rikkudes, kuna sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata ja sõidukil puudus ka parkimise

algusaja fikseering parkimiskellaga, mis andnuks 3 tundi tasuta parkimisõiguse. Hageja

esitatud parkimistingimustest (lisa 2, dtl 82-86) nähtuvalt on parkimisala selgelt tähistatud.

Hagiavalduse lisas 2 on toodud fotolt 6 (dtl 82), mis on tehtud leppetrahvi väljastamise

kuupäeval (s.o 21.02.2024 kell 15:48), on nähtav nii teavitusmärk (parkimistingimused) kui

ka hageja Europark Estonia infotahvel. Hagiavalduses lisas 4 (dtl 91-94) esitatud fotod on

tehtud vaidlusalusest sõidukist leppetrahvi väljastamise ajal ning fotodel on näha sõiduki

esiklaas ilma leppetrahvita (dtl 92-93) ja koos leppetrahviga sõiduki kojamehe all (dtl 94).

Eeltoodud fotodega on hageja tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud, kuivõrd

sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata ja sõidukil puudus ka parkimise algusaja

fikseering parkimiskellaga, mis andnuks 3 tundi tasuta parkimisõiguse. Parkimistingimustest

(dtl 82-86) nähtub selgelt, et tegemist on tasulise parkimisalaga, kus on võimalik tasuta

parkida kuni 3 tundi üksnes parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga. Kostja on

2-25-120855

lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, s.t jättes parkimise eest maksmata ja parkimise algusaja

fikseerimata.

36. Vastavalt eeltoodule on tuvastatud, et kostja on hagejaga sõlmitud parkimislepinguid

rikkunud, kuivõrd kostjal puudus parkimisalal Balti Jaam, Tallinn parkimisõigust andev

parkimiskaart või -luba ning parkimisalal Mustika keskus, Tallinn on kostja jätnud

parkimistasu maksmata (sh parkimise algusaja parkimiskellaga fikseerimata).

(III)

37. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõuded ja kas nõuded

on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.

38. Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud kostjale parkimistrahvide väljastamist

mõistliku aja jooksul.

39. Hagiavalduse lisadega 3 ja 4 ning neis esitatud fotodega (dtl 87-90; dtl 91-94) on tõendatud,

et hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist (s.o

vastavalt 23.12.2023 ja 21.02.2024), paigutades leppetrahvinõuded kostja sõidukite

tuuleklaasi ja klaasipuhastite vahele. Riigikohus on selgitanud, et kui leppetrahv jäetakse

sõiduki kojamehe vahele, siis on parkimistingimuste rikkujat mõistlikul viisil ja mõistliku

tähtaja jooksul teavitatud leppetrahvist. Leppetrahvi asetamine sõiduki kojamehe vahele on

praktikas tavapärane viis, kuidas parkimisoperaatorid parkimistingimuste rikkumisest

teavitavad. Seega on leppetrahvinõuded esitatud mõistlikul viisil ja aja jooksul TsÜS § 70

mõttes.

40. Lisaks on Riigikohus lahendi nr 2-19-14714 p-s 11.2 selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on

ekiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse,

kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel

juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 18.

aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15- 6538/82, p 14). /.../ Kui tahteavaldus (teade) on

jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb

TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk.

Eeltoodust tulenevalt saab lugeda tõendatuks hageja väite selle kohta, et ta on saatnud

kostjale võlgnevuste osas korduvalt (08.01.2024, 21.03.2024, 24.10.2024, 16.07.2025,

15.09.2025) meeldetuletuskirju lihtpostiga rahvastikuregistrist saadud aadressile Vasara tn

20-33, Tallinn ja e-postile XXX (dtl 116-117; dtl 120). Kuna kostja teadetele ei reageerinud,

oli põhjendatud hageja poolt võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole pöördumine.

41. Kohus selgitab täiendavalt, et parkimiskorraldajal puudub seadusejärgne kohustus saata

täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud leppetrahvide kohta. Seega ei ole leppetrahvi

sissenõudmise eelduseks meeldetuletuskirja saatmine, mistõttu pole iseenesest tähendust

sellel, kas kostja sai (registrijärgsele aadressile) edastatud nõudekirjad kätte (Tallinna

Ringkonnakohtu lahend nr 2-21-121615, p 13).

42. Kostja leiab, et väidetav leppetrahvikviitung „kollase paberina“ ei ole fotodel selgelt loetav

(sh kuupäev, kellaaeg ega rikkumise alus).

43. Kohus selgitab, et ehkki kohtule esitatutud leppetrahvinõuete nr 0372312232033355 ja nr

1412102241602273 juurde lisatud fotodelt (dtl 90; dtl 94) ei ole välja loetav, et tegemist on

leppetrahvinõuetega, siis ühtegi tõendit, et kollane teatis kojamehe all võiks olla mingi muu

dokument kui leppetrahvinõue ei ole kostja esitanud. Seega tõendi alusel ja tulenevalt

tavapärasest praktikast asub kohus seisukohale, et hageja esitatud fotode põhjal on tegemist

kostja sõidukite tuuleklaasile asetatud teatistega leppetrahvi kohta.

2-25-120855

44. Kohus on otsuse p-des 20-30 tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS §

8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuna

kostja on parkimislepingut rikkunud (omamata parkimisluba, jätnud parkimise

nõuetekohaselt fikeerimata ja parkimise eest tasumata, vt ka otsuse p-d 31-36) ja jätnud

leppetrahvinõuded 110 eurot tähtajaks tasumata (VÕS § 100), on hagejal õigus nõuda

kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi.

45. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahvid kogusummas 110 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

47. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

48. Hageja esitas 20.11.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2-

25-120855 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100

eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja

õigusabikulu 570 eurot ilma käibemaksuta (s.o 4,75 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).

49. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

50. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.

51. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv 100 eurot.

52. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9).

See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu

2-25-120855

kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust

suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise

maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul

põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

53. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja

töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

54. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja

keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks

tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja

tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist

tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

55. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ta on

käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta.

56. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 4,75 tundi, mis on kulunud

hagiavalduse koostamisele ja täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

koostamisele. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a

määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole

põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava

menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest,

mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

57. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks

on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud

sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud

hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi

koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja

komplekteerida hagi lisad. Vastavalt eeltoodule peab kohus hagiavalduse koostamise ja kohtusse

esitamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Hageja 10.11.2025 seisukoha koostamisega seotud

toimingute (sh kostja 29.10.2025 vastusega ja 30.10.2025 kohtumäärusega tutvumine)

põhjendatud ajakuluks hindab kohus 1,25 tundi ning hageja 20.11.2025 seisukoha koostamisega

seotud toimingute (sh kostja 20.11.2025 vastusega, 17.11.2025 kohtumäärusega tutvumine,

menetluskulude nimekirja koostamine) põhjendatud ajakuluks hindab kohus 0,75 tundi.

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide (hagiavalduse, täiendavate seisukohtade, menetluskulude nimekirja) sisu

2-25-120855

arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 360

eurot (3x120).

58. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 480

eurot (100+20+360), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuna menetluskulud

jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja

menetluskulude rahalist suurust.

59. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

60. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik