3-25-4241/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav X esitas 21. mail 2025 vanglale pöördumise, milles taotles luba vanglateenistus annab loa osalemiseks isa matustel. See tagaks, et otsuse korral ei takistaks
Legislator headnote
AI generated3-25-4241/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: mail 2025 vanglale pöördumise, milles taotles luba vanglateenistus annab loa osalemiseks isa matustel. See tagaks, et otsuse korral ei takistaks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUM Ä ÄR US
Kohtuasja number
3-25-4241
Määruse kuupäev
30. november 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsuse nr 2-3/3-
25/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-
25/154-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks
lubada paigutada kaebaja isiklike asjade lattu pakiga
saadetav ülikond
Menetlusosalised
Kaebaja X , esindaja Aleksei Smelov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 21. mail 2025 vanglale pöördumise, milles taotles luba
isiklike riiete (ülikond) hoiustamiseks vanglas, et nende kasutamine oleks võimalik juhul, kui
vanglateenistus annab loa osalemiseks isa matustel. See tagaks, et otsuse korral ei takistaks
vorminõuded või logistikaprobleemid väärikat osalemist lähedase ärasaatmisel.
2. Viru Vangla jättis 13. augusti 2025. a otsusega nr 2-3/3-25/4045-3 X taotluse riiete
paigutamise lubamiseks isiklike asjade lattu rahuldamata. Vangla leidis, et kaebaja soov saada
riided pakiga ei ole põhjendatud, kuna tal puudub riiete vanglasse toimetamiseks vajadus,
kuivõrd ta ei hakka vabanema ning talle ei ole planeeritud ühtegi väljaviimist, kus oleks
võimalik kaaluda erariiete kandmise lubamist.
3-25-4241
3. X esitas 11. septembril 2025 vaide, milles taotles Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsuse nr
2-3/3-25/4045-3 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldataks X taotlus ja
lubataks tema isiklikud riided (üks ülikond) paigutada vangla isiklike asjade lattu tingimusel, et
riided antakse eelnevalt vanglale põhjalikuks kontrolliks.
4. Viru Vangla 13. oktoobri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/154-2 jäeti X vaie
rahuldamata.
5. X esitas 11. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru
Vangla 13. augusti 2025. a otsus nr 2-3/3-25/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsus nr 1-
8/3-25/154-2 ning kohustada Viru Vanglat tegema uus otsus, millega rahuldataks X 21. mai
2025. a taotlus ja lubataks tema isiklikud riided (üks ülikond) paigutada vangla isiklike asjade
lattu tingimusel, et riided antakse eelnevalt vanglale üle põhjalikuks kontrolliks. Vangla otsus
on ebaproportsionaalne ja tugineb ilmselgele kaalutlusveale. Vastustaja on jätnud täielikult
arvestamata kaebaja põhiõigused ning on keeldumist põhjendanud formaalsete ja eluvõõraste
argumentidega, ignoreerides täielikult asja tegelikku konteksti ja eesmärki. Kaebaja taotlus
põhineb ennetaval vajadusel ning on tingitud soovist tagada põhiõiguste (inimväärikus,
perekonnaelu) kaitse olukorras, mis on oma olemuselt ettearvamatu (lähedase surm). Nõudes
kaebajalt juba eksisteerivat väljasõidu otsust, loob vangla administratiivse lõksu, mis muudab
õiguse väärikale hüvastijätule praktikas võimatuks. Kaebaja ei nõustu sellega, et vangla ei
tohtinud antud olukorras teha tulevikku suunatud otsust. Kaebaja on korduvalt pakkunud välja
vähem riivava meetme, mis saavutaks vangla julgeolekueesmärgid: riiete vastuvõtmine, vangla
poolt põhjalik läbivaatamine ja seejärel nende turvaline hoiustamine vangla laos. Vastustaja ei
ole isegi analüüsinud, miks see meede ei ole piisav. Vangla on jätnud kaalumata riive
intensiivsuse ja eesmärgi olulisuse suhte.
Kaebaja taotleb vastustajalt tema kasuks kantud menetluskulude, sealhulgas tasutud riigilõivu
ja õigusabikulude väljamõistmist.
KOHTU SEISUKOHT
6. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas
välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta
jätmiseks.
Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule tühistamiskaebuse 13. augusti 2025. a otsuse nr
2-3/3-25/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/154-2 peale (HKMS § 37 lg 2
p 1) ning kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks Viru Vanglat lubama paigutada kaebaja
isiklike asjade lattu pakiga saadetav ülikond (HKMS § 37 lg 2 p 2).
7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas
esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava
õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline.
7.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.
3-25-4241
Asjas on vaidluse all see, kas Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsus, millega ei antud kaebajale
luba saada pakiga isiklikke riideid, oli õiguspärane või mitte. Kaebaja soovis saada pakiga
vaglasse erariideid (ülikonda), kuna väidetavalt on tema isa raskelt haige ning kui isa peaks
surema ja antakse luba osaleda tema matustel, siis saab ta taotleda seal erariiete kandmist. Kui
riided on vangla laos juba olemas, siis ei takista vorminõuded või logistikaprobleemid seda
kasutamast. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“
(VSkE) § 741 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetav võib pakiga saada riideesemed ja jalanõud
vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele.
Seega on pakiga riideesemete saamise üheks eelduste peatne vabanemine ning samuti võib
riiete saamiseks taotleda luba mingi muu põhjendatud vajaduse olemasolul.
Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja puhul ei ole VSkE 741 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimused
täidetud – kaebaja ei ole vanglast vabanemas ning samuti puudub kaebajal pakiga riiete
saamiseks vajadus, kuivõrd kaebajale ei ole planeeritud ühtegi väljaviimist, kus oleks võimalik
kaaluda erariiete kandmise lubamist. Üksnes asjaolu, et kaebaja isa on raskelt haige ning võib
kaebaja arvates surra, ei anna alust teha vastavat otsust ennetavalt. Pakiga erariiete lubamisel
tuli vanglal arvestada sellega, et väljastpoolt vanglat riiete saatmisega kaasneb vanglale
julgeolekuoht, kuna riideesemeid on keeruline läbi otsida ning seetõttu on tegemist erandlike
olukordade jaoks mõeldud võimalusega. Kohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul taolisi
erandlikke asjaolusid, mis oleksid õigustanud kaebajale isiklike riiete pakiga saamise lubamist.
Vangla selgitas vaideotsuses, et laos olevate isiklike asjade piiramisel ja nende vanglasse
saatmise lubamisel mängib lisaks julgeolekuohule rolli ka kinnipeetavate isiklike asjade
kogukaal, sest vangla laoruumid ei mahuta asju piiramatult. Seetõttu peab vangla
süüdimõistetute puhul enne paki saamise lubamist kaaluma selle vajalikkust vastavalt
asjaoludele. Kohtu hinnangul ei ole vangla praegusel juhul riideesemete pakiga saamise osas
otsuse tegemisel kaalutlusvigu teinud. Vangla on asjakohaselt selgitanud, et lähedased saavad
riided varakult valmis panna ning Eesti postiteenuses liiguvad pakid kiiresti. Samuti on
lähedastel võimalik tuua pakke vangla pääslasse. Seega ei ole alust arvata, et võimalikel
matustel võiks erariiete kandmisel saada takistuseks riiete kohaletoimetamise logistika. Kohtul
ei ka alust arvata, et seda takistaks vastava loa saamise menetluskord. Seega ei ole alust pidada
vangla tegevust õigusvastaseks ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
7.2. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Vaidlusaluse otsusega otsustati üksnes
kaebaja isiklike riiete vanglasse saatmise lubamise üle. Kuna küsimuse all ei ole see, kas
kaebaja lubatakse väljaviimisele isa matusele või kas ta saab väljaspool vangla territooriumit
erariideid kanda, siis ei saanud vangla vaidlusalune otsus kaebaja eraellu märkimisväärselt
sekkuda ega ka tema väärikust alandada.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).
10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja
§ 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen