Legislator Case Law & Legislation
3-25-4241/2 AI generated

3-25-4241/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-25-4241/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kinnipeetav X esitas 21. mail 2025 vanglale pöördumise, milles taotles luba vanglateenistus annab loa osalemiseks isa matustel. See tagaks, et otsuse korral ei takistaks

Legislator headnote

AI generated

3-25-4241/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: mail 2025 vanglale pöördumise, milles taotles luba vanglateenistus annab loa osalemiseks isa matustel. See tagaks, et otsuse korral ei takistaks

Keywords

AI generated
visa leave on personal grounds extension of visiting rights deportation despite health issues asylum of Sri Lankan nationals right of removal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-4241

Määruse kuupäev

30. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsuse nr 2-3/3-

25/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-

25/154-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks

lubada paigutada kaebaja isiklike asjade lattu pakiga

saadetav ülikond

Menetlusosalised

Kaebaja X , esindaja Aleksei Smelov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebaja esindajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 21. mail 2025 vanglale pöördumise, milles taotles luba

isiklike riiete (ülikond) hoiustamiseks vanglas, et nende kasutamine oleks võimalik juhul, kui

vanglateenistus annab loa osalemiseks isa matustel. See tagaks, et otsuse korral ei takistaks

vorminõuded või logistikaprobleemid väärikat osalemist lähedase ärasaatmisel.

2. Viru Vangla jättis 13. augusti 2025. a otsusega nr 2-3/3-25/4045-3 X taotluse riiete

paigutamise lubamiseks isiklike asjade lattu rahuldamata. Vangla leidis, et kaebaja soov saada

riided pakiga ei ole põhjendatud, kuna tal puudub riiete vanglasse toimetamiseks vajadus,

kuivõrd ta ei hakka vabanema ning talle ei ole planeeritud ühtegi väljaviimist, kus oleks

võimalik kaaluda erariiete kandmise lubamist.

3-25-4241

3. X esitas 11. septembril 2025 vaide, milles taotles Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsuse nr

2-3/3-25/4045-3 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldataks X taotlus ja

lubataks tema isiklikud riided (üks ülikond) paigutada vangla isiklike asjade lattu tingimusel, et

riided antakse eelnevalt vanglale põhjalikuks kontrolliks.

4. Viru Vangla 13. oktoobri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/154-2 jäeti X vaie

rahuldamata.

5. X esitas 11. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru

Vangla 13. augusti 2025. a otsus nr 2-3/3-25/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsus nr 1-

8/3-25/154-2 ning kohustada Viru Vanglat tegema uus otsus, millega rahuldataks X 21. mai

2025. a taotlus ja lubataks tema isiklikud riided (üks ülikond) paigutada vangla isiklike asjade

lattu tingimusel, et riided antakse eelnevalt vanglale üle põhjalikuks kontrolliks. Vangla otsus

on ebaproportsionaalne ja tugineb ilmselgele kaalutlusveale. Vastustaja on jätnud täielikult

arvestamata kaebaja põhiõigused ning on keeldumist põhjendanud formaalsete ja eluvõõraste

argumentidega, ignoreerides täielikult asja tegelikku konteksti ja eesmärki. Kaebaja taotlus

põhineb ennetaval vajadusel ning on tingitud soovist tagada põhiõiguste (inimväärikus,

perekonnaelu) kaitse olukorras, mis on oma olemuselt ettearvamatu (lähedase surm). Nõudes

kaebajalt juba eksisteerivat väljasõidu otsust, loob vangla administratiivse lõksu, mis muudab

õiguse väärikale hüvastijätule praktikas võimatuks. Kaebaja ei nõustu sellega, et vangla ei

tohtinud antud olukorras teha tulevikku suunatud otsust. Kaebaja on korduvalt pakkunud välja

vähem riivava meetme, mis saavutaks vangla julgeolekueesmärgid: riiete vastuvõtmine, vangla

poolt põhjalik läbivaatamine ja seejärel nende turvaline hoiustamine vangla laos. Vastustaja ei

ole isegi analüüsinud, miks see meede ei ole piisav. Vangla on jätnud kaalumata riive

intensiivsuse ja eesmärgi olulisuse suhte.

Kaebaja taotleb vastustajalt tema kasuks kantud menetluskulude, sealhulgas tasutud riigilõivu

ja õigusabikulude väljamõistmist.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule tühistamiskaebuse 13. augusti 2025. a otsuse nr

2-3/3-25/4045-3 ja 13. oktoobri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/154-2 peale (HKMS § 37 lg 2

p 1) ning kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks Viru Vanglat lubama paigutada kaebaja

isiklike asjade lattu pakiga saadetav ülikond (HKMS § 37 lg 2 p 2).

7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas

esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

7.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

3-25-4241

Asjas on vaidluse all see, kas Viru Vangla 13. augusti 2025. a otsus, millega ei antud kaebajale

luba saada pakiga isiklikke riideid, oli õiguspärane või mitte. Kaebaja soovis saada pakiga

vaglasse erariideid (ülikonda), kuna väidetavalt on tema isa raskelt haige ning kui isa peaks

surema ja antakse luba osaleda tema matustel, siis saab ta taotleda seal erariiete kandmist. Kui

riided on vangla laos juba olemas, siis ei takista vorminõuded või logistikaprobleemid seda

kasutamast. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“

(VSkE) § 741 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetav võib pakiga saada riideesemed ja jalanõud

vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele.

Seega on pakiga riideesemete saamise üheks eelduste peatne vabanemine ning samuti võib

riiete saamiseks taotleda luba mingi muu põhjendatud vajaduse olemasolul.

Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja puhul ei ole VSkE 741 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimused

täidetud – kaebaja ei ole vanglast vabanemas ning samuti puudub kaebajal pakiga riiete

saamiseks vajadus, kuivõrd kaebajale ei ole planeeritud ühtegi väljaviimist, kus oleks võimalik

kaaluda erariiete kandmise lubamist. Üksnes asjaolu, et kaebaja isa on raskelt haige ning võib

kaebaja arvates surra, ei anna alust teha vastavat otsust ennetavalt. Pakiga erariiete lubamisel

tuli vanglal arvestada sellega, et väljastpoolt vanglat riiete saatmisega kaasneb vanglale

julgeolekuoht, kuna riideesemeid on keeruline läbi otsida ning seetõttu on tegemist erandlike

olukordade jaoks mõeldud võimalusega. Kohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul taolisi

erandlikke asjaolusid, mis oleksid õigustanud kaebajale isiklike riiete pakiga saamise lubamist.

Vangla selgitas vaideotsuses, et laos olevate isiklike asjade piiramisel ja nende vanglasse

saatmise lubamisel mängib lisaks julgeolekuohule rolli ka kinnipeetavate isiklike asjade

kogukaal, sest vangla laoruumid ei mahuta asju piiramatult. Seetõttu peab vangla

süüdimõistetute puhul enne paki saamise lubamist kaaluma selle vajalikkust vastavalt

asjaoludele. Kohtu hinnangul ei ole vangla praegusel juhul riideesemete pakiga saamise osas

otsuse tegemisel kaalutlusvigu teinud. Vangla on asjakohaselt selgitanud, et lähedased saavad

riided varakult valmis panna ning Eesti postiteenuses liiguvad pakid kiiresti. Samuti on

lähedastel võimalik tuua pakke vangla pääslasse. Seega ei ole alust arvata, et võimalikel

matustel võiks erariiete kandmisel saada takistuseks riiete kohaletoimetamise logistika. Kohtul

ei ka alust arvata, et seda takistaks vastava loa saamise menetluskord. Seega ei ole alust pidada

vangla tegevust õigusvastaseks ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

7.2. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Vaidlusaluse otsusega otsustati üksnes

kaebaja isiklike riiete vanglasse saatmise lubamise üle. Kuna küsimuse all ei ole see, kas

kaebaja lubatakse väljaviimisele isa matusele või kas ta saab väljaspool vangla territooriumit

erariideid kanda, siis ei saanud vangla vaidlusalune otsus kaebaja eraellu märkimisväärselt

sekkuda ega ka tema väärikust alandada.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

9. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 4).

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen