3-25-2333/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2333

Määruse kuupäev

30. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu talle tema vanglasiseste

ümberpaigutamistega ajavahemikus 2. mai 2023 kuni 9. aprill

2025 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus

toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 15. juulil 2025 Tartu Halduskohtule X nimel kaebuse

Tartu Vangla vastu. Kaebuses on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses X

vanglasiseste ümberpaigutamistega ajavahemikus 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025. Kaebajat on

nimetatud perioodil vanglas ümber paigutatud 31 korda ning see on vabaduses viibiva isikuga

võrdne uude elukohta kolimisega. Kaebaja arvates on ümberpaigutamise näol tegemist

moodusega tema terroriseerimiseks ja karistamiseks ning see kahjustab tema vaimset tervist ja

alandab tema väärikust. Kaebajale põhjustatakse ebamugavusi, mis ei tohiks vangistusega

paratamatult kaasneda. Kaebajal on vaimse tervise probleemid ja ta vajab stabiilset keskkonda.

Kaebajale põhjustati vaimse tervise häireid nagu ärevust, paanikat, agressiivsushoogu,

meelesegadust ja stressi ning masendust. Kaebaja nõuab tema vaimse tervise kahjustamise eest

3-25-2333

hüvitist 5000 eurot ja väärikuse alandamise eest 5000 eurot. Kaebuse kohaselt pole Tartu

Vangla X kahjunõudele nr 2-25/2-2/5056 õigeaegselt vastanud.

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

Kaebaja taotleb ka riigi õigusabi määramist. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna tal

puuduvad selleks vastavad teadmised ja haridus. Kaebajal pole kogemusi menetlustes

osalemiseks. Tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda.

2. Tartu Halduskohus jättis 29. juuli 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ja andis talle tähtaja

teatamiseks, kas ta kiidab Yi esitatud kaebuse heaks. Kohus selgitas kaebajale, et Y ei saa

kaebaja volitatud esindajaks olla.

3. X esitas 30. juulil 2025 kohtule volikirjana pealkirjastatud pöördumise, milles teatab, et ta

on nõus sellega, et Y esitab tema nimel nõudeid.

4. Tartu Vangla edastas 13. augustil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 24. aprilli 2025. a

kahjunõude ja selle täiendused ning Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/185-2.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille

vangla tekitas talle sellega, et ajavahemikus 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025 paigutati teda

vanglasiseselt ümber 31 korral.

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

Vanglasisest paigutamist reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 2 ja justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6. Vanglasisese

paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning

julgeolekukaalutlusi (VSkE § 5). VSkE § 5 lg 2 sätestab, et osakondi ja kambreid eraldades

tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise

põhimõtteid. Vanglasisese paigutamise kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud ning

seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse

(vt Riigikohtu 28. aprilli 2011. a otsus nr 3-3-1-10-11, p-d 10 ja 14).

Tartu Vangla on 25. juuni 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/185-3 väga põhjalikult ja veenvalt

põhjendanud, miks ei ole vangla tegevus perioodi 2. mai 2023 kuni 9. aprill 2025 puudutavas

osas kaebaja vanglasisestel ümberpaigutamistel õigusvastane. Kohus nõustub nende

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi, millest kohus saaks järeldada, et just vaidlusalusel

2

3-25-2333

perioodil teostatud ümberpaigutused tekitasid kaebajale ülemääraseid kannatusi või tema

vaimsele tervisele kahju. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada vaimse tervise

kahjustamisega. Kaebaja üldsõnalised viited ärevusele, paanikale, agressiivsushoole,

meelesegadusele, stressile ja masendusele ei osuta ümberpaigutamistega seonduva

mittevaralise kahju tekkimisele. Kohus arvestab seejuures ka vangla poolt väljatoodud selgitusi

kaebaja ümberpaigutamiste põhjuste kohta, mille kohaselt toimusid vanglasisesed

ümberpaigutused vajaduspõhiselt ja suuresti ka kaebaja enda käitumisest tulenevalt.

6.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

Vanglasisesed ümberpaigutused võisid kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust, kuid

arvestades seda, et kaebaja viidatud ümberpaigutused toimusid ca kahe aasta jooksul, ei saanud

need tema õigusi niivõrd intensiivselt riivata. Kaebajal tuleb arvestada sellega, et vangistust

kandva isiku õiguste ja vabaduste maht vangla territooriumil viibides ei ole samane vabaduses

viibivate isikute omadega. Kaebaja ei saa eeldada, et teda vangistuse jooksul üldse ümber ei

paigutada.

6.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

7. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kuigi käesolevas asjas esitas kohtule kaebuse kaebaja asemel teine kinnipeetav, on kaebaja

iseseisvalt suutnud kohtule esitatud kaebuse heaks kiita. Samuti on kaebaja varasemalt

iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud (vt nt haldusasjad nr 3-22-2453, 3-23-2853, 3-24-

471 ja 3-25-4). Seega ei ole kaebaja halduskohtumenetluses kogenematu ja riigi õigusabi

andmine ei ole RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi

andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on tema võimalus

oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

3