3-25-3291/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-3291

Määruse kuupäev

30. november 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle

vangla kulul proteesiliim

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus

toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse, et talle

väljastataks proteesiliim.

2. Tartu Vangla jättis 25. mai 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/1859-2 X-i taotluse vangla poolt

proteesiliimi väljastamiseks rahuldamata.

3. X esitas 27. mail 2025 vaide Tartu Vangla 25. mai 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/1859-2 peale,

milles nõudis, et talle väljastataks vangla kulul proteesiliim.

4. Tartu Vangla 10. septembri 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/130-2 jäeti X-i vaie

rahuldamata.

3-25-3291

5. X esitas 9. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab enda 14. mai 2025. a

vanglale esitatud taotlusele ja Tartu Vangla 10. septembri 2025. a vaideotsusele nr 1-8/2-

25/130-2 leiab, et Tartu Vangla peab talle väljastama proteesiliimi. Kaebaja arvates ei ole

proteesiliim lihtsalt hügieeni küsimus, vaid tegemist on abivahendiga. Kaebaja kannatab

igapäevaselt füüsilisi ja hingelisi valusid. Kaebajal ei ole sissetulekuid ja ta ei käi poes.

Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ning palub anda talle

advokaat.

6. Tartu Vangla edastas 6. novembri 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja 14. mai 2025. a

taotluse, Tartu Vangla 25. mai 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/1859-2, kaebaja 27. mai 2025. a

vaide ja Tartu Vangla 10. septembri 2025. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/130-2.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, et kohus kohustaks Tartu

Vanglat väljastama talle vangla kulul proteesiliimi (HKMS § 37 lg 2 p 2). Sama nõude esitas

kaebaja ka kaebuses viidatud vaidemenetluse raames.

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

8.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla

kodukorra“ punkt 11.3.1. sätestab, et kinnipeetav, kes hügieenitarbeid ei oma ja kellel

puuduvad vahendid nende soetamiseks, võib nende saamiseks esitada taotluse, kui tema

isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu vabaks kasutuseks olnud rahasumma

alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Lühema vanglas viibimise korral

rahasumma ei muutu.

Tartu Vangla 25. mai 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/1859-2 kohaselt on proteesiliimi puhul

tegemist hügieenitarbega, mida alates 24. aprillist 2025 väljastatakse vangla majanduslaost

üksnes vähekindlustatud kinnipeetavatele Tartu Vangla kodukorra punkti 11.3.1. alusel. Vangla

selgitas, et rahalise piiri kehtestamine hügieenitarvete väljastamisel oli vajalik selleks, et

kinnipeetav kasutaks kaupluses oma rahalisi vahendeid eesmärgipäraselt ja soetaks eelkõige ise

vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul kulutab kinnipeetav kaupluses raha muudele

esemetele, eeldades, et vangla tagab talle hügieenivahendeid. Kohus nõustub vanglaga, et

proteesiliimi saab lugeda hügieenitarbeks. Veebiapteekides müüdavate proteesiliimide

tooteinfo kirjelduse kohaselt kasutatakse seda suuõõne hügieeni ja mugavuse tagamiseks, et

hoida proteese kindlalt paigal ning vältida toidujääkide sattumist proteeside ja igemete vahele.

Proteesiliim ei kuulu ravimite ega meditsiiniseadmete kategooriasse. Tartu Vangla jättis

kaebaja taotluse vangla poolt proteesiliimi väljastamiseks rahuldamata, kuna kaebaja 14. mai

2025. a taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine kontojääk oli 83,46 eurot ehk

oluliselt suurem tasuta hügieenitarvete väljastamiseks kodukorra punktis 11.3.1. ette nähtud

summast. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla tegevus on õigusvastane.

3-25-3291

8.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Proteesiliimita

proteeside kandmine võib küll põhjustada teatud ebamugavustunnet, kuid kaebaja väide, et

selle tagajärjel tunneb ta füüsilist ja hingelist valu, on kohtu hinnangul üle paisutatud. Hästi

sobivate proteeside puhul ei ole proteesiliimi kasutamist ilmtingimata vajalikuks peetud.

Samuti ei ole proteesiliimi puhul tegemist väga kalli tootega. Haldusasjas nr 3-25-1611 kohtule

esitatud Tartu Vangla 3. juuni 2025. a vastuse kohaselt saab vanglas osta kahte erinevat

proteesiliimi hinnaga 7,59-8,53 eurot. Kaebaja rahalist seisu arvestades oli tal võimalik liimita

proteeside kandmise tagajärgi vältida, ostes ise enda vabakasutuskontol oleva raha eest vangla

kauplusest proteesiliimi.

8.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

9. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

10. Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohtule

arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses

kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei

pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest

tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen