3-25-4429/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4429

Määruse kuupäev

1. detsember 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu teise isiku huvides

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X.

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi

saamiseks.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).

Kohtu seisukoht

1. X.X. esitas 30.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on kaebajana märgitud

Riho Lätte ja kaebaja volitatud esindajana X.X.. Kaebusele ei ole lisatud esindusõigust

tõendavaid dokumente. Kaebuses puudub põhjendus, millisel halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 32 lg 1 sätestatud alusel on X.X.-il õigus olla volitatud esindajaks

halduskohtumenetluses. Kaebuse nõudeks on Riho Lätte suhtes tehtud toimingute

õigusvastasuse tuvastamine ja kahju hüvitamine Riho Lättele.

2. HKMS § 28 lg 2 sätestab, et kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või

nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

Kohtu hinnangul ei ole kaebust võimalik tõlgendada nii, et selle on esitanud X.X. teise isiku

volitatud esindajana. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebajaks on X.X.. Kohus põhjendab

seda järgmiselt.

Kohtu teada ei esine käesolevas asjas ühtegi HKMS § 32 lg 1 sätestatud alust, mis võimaldaks

kaebajal olla teise isiku esindaja. Kaebajale on teada, et tal puudub õigus olla volitatud

esindajaks halduskohtumenetluses (vt näiteks kohtu selgitused kaebajale kohtuasjas 3-25-

2984). Kaebaja jätkab vaatamata sellele kaebuste esitamist teiste isikute nimel.

Kaebaja esitas praeguses asjas elektrooniliselt kaebuse pikkusega 14 lehekülge. Samas

väidab kaebaja teises kohtuasjas, et tal puudub võimalus kasutada e-toimikut (kaebaja

25.11.2025.a avaldus kohtuasjas 3-25-2216). Kaebaja väidab ennast olevat teise isiku

esindaja, kuid samal ajal taotleb kaebuses teise isiku nimel riigi õigusabi põhjendusel, et

muidu võivad isiku õigused jääda kaitseta. Kaebaja on taotlenud teistes kohtuasjades oma

nimel riigi õigusabi põhjendusel, et iseseisev menetlustes osalemine on talle üle jõu (vt

näiteks kaebus kohtuasjas 3-25-2216). See näitab, et kaebajal puudub tegelikult tahe tegutseda

teise isiku esindajana.

Eelkirjeldatud tegevus kujutab endast menetlusõiguste jämedat kuritarvitamist, mida kohus ei

saa lubada. Kaebust tuleb tõlgendada nii, et selle on esitanud kaebaja X.X. teise isiku huvides.

3. HKMS § 44 lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes

oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks,

võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse teise isiku huvides. Seda võimaldav õigusnorm

puudub. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks. Kohus jätab selle

taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel, kuna määruse punktis 2-3

toodud põhjendustel ei saa kaebajal olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

5. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi.

6. Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175

lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks