4-25-2744/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr.

4-25-2744

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.10.2025.a. Tallinn

Väärteoasja number

4-25-2744

Kohtukoosseis

Kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Kadri Vlassov

Kohtuasi

Aleksander Akker’i (isikukood: 36807314228)

väärteokaebus nr 4-25-2744

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

27.06.2025.a otsus väärteoasjas nr. 2317,25,004333.

Asja läbivaatamise kuupäev

24.09.2025.a, 23.10.2025.a.

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Aleksander Akker

kaitsja Tõnis Loorits

kohtuvälise menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi esindajad Triin Lindau, I. M.

RESOLUTSIOON

I Jätta Aleksander Akker’i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 27.06.2025.a

otsus väärteoasjas nr. 2317,25,004333 muutmata.

II Määratud rahatrahv 480 eurot tuleb tasuda 45-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

avalikult teatavaks tehtud, s.o hiljemalt 15.01.2026.a. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS,

EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Maksekorraldusse märkida viitenumber 10220255045130.

III Kaitsja Tõnis Looritsa taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 alusel

jätta läbi vaatamata. Antud taotlus kuulub esitamisele riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel kahju

tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

IV Kaitsja Tõnis Looritsa taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise

soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks

tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 01.12.2025.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik R.

Pardel koostas 04.06.2025.a väärteoprotokolli nr. AB 1639871 Aleksander Akker’i selle eest, et

tema, 03.06.2025.a kella 22:55 ajal Harjumaal, Saue vallas, Vanamõisa külas, Vabaõhukeskuse tee 21

juures solvas avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid politseiametnikke G. K. ja K. O. seoses nende

ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid:

näitas keskmist sõrme, ütles Fuck You, käige perse, te olete sama head kui Putin, sa oled mõrtsukas, sa

oled kasutu, te olete nõdrameelsed, te olete Putini käsilased, te olete KGB ülekuulajad, te olete Eesti

oma Putinid, mistõttu tundsid politseiametnikud end solvatuna. Nimetatud tegevusega rikkus

Aleksander Akker väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 nõuet, pannes

sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija I. M. koostas 27.06.2025.a väärteoasjas nr. 2317,25,004333

Aleksander Akker’i suhtes väärteootsuse ning KarS § 56 lg 1 alusel karistas Aleksander Akker’it

KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 eurot.

Eelnimetatud otsuse peale esitas Aleksander Akker’i kaitsja Tõnis Loorits kaebuse Harju Maakohtule.

Kaebuses palub kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel, süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning menetluskulude väljamõistmist

riigilt. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteoasja

tagastamist Politsei- ja Piirivalveametile menetluse jätkamiseks ja/või nõuetekohase väärteoprotokolli

ning väärteotoimiku vormistamiseks.

Kaebuse kohaselt tuleb väärteootsus tühistada muuhulgas põhjusel, et kohtuväline menetleja ei

arvestanud väärteootsuse koostamisel kaitsja esitatud vastulausega. Samuti ei vasta väärteoprotokoll

nõuetele. Kaebuse kohaselt ei ole ka KarS § 275 lg 1 süüteokoosseis täidetud. Väärteomaterjalidest

nähtuvalt ei olnud väidetava solvumise aluseks väärteoprotokollis kajastatud asjaolud, vaid sündmus,

mida aset ei leidnud ja mis objektiivses reaalsuses kedagi solvata ei saa ning mis kolmandale

mõistlikule isikule objektiivselt hinnatuna ka solvanguna tunduda ei saa.

Menetlusalusele isikule on läbiviidud süüteomenetlusega tekitatud kahju, mis kuulub väljamõistmisele

sõltumata sellest, millisel alusel ja viisil süüteomenetlus lõpetatakse. Kaebuses on märgitud, et

vastavasisuline täpsustatud taotlus esitatakse kohtumenetluse käigus.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Ta selgitas, et oli tavaline tööpäeva õhtu,

ta käis hobuste karjakopli väravaid üle vaatamas, hakkas tuppa minema ning nägi, et värava taga seisis

vilkuritega politseiauto. Kuna ta mõtles, et midagi on juhtunud, siis helistas naisele, et uurida, kas

viimane teab midagi. Kuna midagi juhtunud ei olnud, siis politseinikud viipasid teda enda poole ning

ta kuulis, et tegemist on öörahu rikkumisega. Kaebuse esitaja naaber on sarikaebaja ning kuna kaebuse

esitaja oli väsinud, siis ta näitas kogu selle sündmuse peale keskmist sõrme. Vastusena kaitsjale

selgitas kaebuse esitaja, et ta pidas terminiga ,,Fuck you“ ja keskmise sõrme näitamisega silmas, et

kuidas selline olukord on võimalik pidades sellise olukorra all silmas öörahu rikkumist, mida ei olnud

ja korraga on politsei ukse taga.

Kaitsja selgitas kohtuvaidlustes, et vaidlustatud otsuses on tuginetud tõenditele, mida ei ole ei otsuse

ega väärteoprotokolli tõendite loetelus. Ühtlasi on rikutud vastulause arvestamise kohustust. Tuleb

hinnata, kas objektiivselt vaadatuna sai antud situatsioonis fraas ,,Fuck you“ ja keskmise sõrme

näitamine kedagi solvata. Tegemist on käibefraasiga. Kaitsja hinnangul on tunnistajate ütlused

kohtumenetluses muutunud võrreldes kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Politseiametnike

solvumine ei väljendunud nende tegevuses. Kaitsja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist

ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, menetlusekulude väljamõistmist riigilt

ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitajale etteheidetava väärteo toimepanemine on

tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise taotlus ei kuulu maakohtu pädevusse, vaid see allub halduskohtule. Määratud karistus on

proportsionaalne ning puuduvad alused ka rahatrahvi vähendamiseks. Kohtuväline menetleja palus

jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte

esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus

rahuldamisele ei kuulu.

Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) §-st 133 ning VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

KarS § 275 lg 1 sätestab vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema

ametikohustuste täitmisega. KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuleb lisaks tuvastada,

kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset

seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKKo 3-1-1-31-16, p 10).

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibis väärteoprotokollis nimetatud

ajal ja kohas ning näitas patrullpolitseinikele keskmist sõrme ja ütles ,,Fuck you“. Seda kaebuse esitaja

ise ka ei eita (tl 60), kuid kaebuse esitaja ütluste kohaselt väljendas ta antud käitumisega oma arvamust

olukorra suhtes (kaebuse esitaja sõnul olematu öörahu rikkumisele politsei väljakutsumine ning

patrulli saabumine tema värava taha). Väärteoprotokollis märgitud ülejäänud väljendite osas selgitas

kaebuse esitaja, et tegi seda põhjusel, et ta väänati käeraudadega pikali.

Käesolevas kohtuasjas leidis tuvastamist, et politsei läks sündmuskohale seoses kutsega öörahu

rikkumisele. Seda kinnitasid kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud politseinikud K. O. (tl 65) ja G.

K. (tl 68), kui ka tunnistajana ülekuulatud naaber V. J., kes selgitas, et ta kutsus politsei seoses öörahu

rikkumisega (tl 104). Niisamuti selgitas kaebuse esitaja, et politseinikud tulid tema elukoha aia taha

seoses väidetava öörahu rikkumisega. Antud asjaolu kinnitab üheselt ka kohtuistungil vaadeldud

rinnakaamera videosalvestis (U07729 [03.06.2025 22_53_25]). Käesolevas asjas pole vaidlust sellest,

et tunnistajate G. K. ja K. O.e näol oli tegemist politseinikega, kes saabusid väljakutsele. Samuti leidis

kohtuasjas tõendamist, et kaebuse esitaja kasutas öörahu rikkumise väljaselgitamiseks temaga vestlust

alustanud patrullpolitseinike suhtes väärteoprotokollis etteheidetud väljendeid ning näitas keskmist

sõrme.

Kohtuistungil vaadeldi vahetult patrullpolitseinike rinnakaamerate videosalvestisi, milline on

objektiivne tõend, tehiolusid vahetult kajastav ning mille ehtsuses puudub kohtul alus kahelda. Sellest

nähtub, et videosalvestis algab momendist, kus vestlus on juba alanud ning politseinikud selgitavad aia

tagant aias viibivale kaebuse esitajale, et öörahu algab kell 22:00, misjärel kaebuse esitaja eemaldub,

peatub, pöörab politseinike suunas, näitab politseinikele keskmist sõrme ja lausub ,,Fuck you“.

Seejärel sisenevad patrullpolitseinikud hoovi, märkides, et neid solvati, kaebuse esitaja jätkab politsei

eest ära kõndimist. Politseinikud annavad kaebuse esitajale korduvalt korraldusi seisma jäämiseks,

seda selgel häälel, kuid kaebuse esitaja ei reageeri politseinike korraldustele ning jätkab vestlust

sõnadega ,,Te olete Vene riigi agendi mõju all“. Politseinik K. O. selgitab taaskordselt, et öörahu algab

kell 22:00, kuid kaebuse esitaja vaidleb vastu. Kaebuse esitajal palutakse esitada isikut tõendav

dokument, kuid seepeale kaebuse esitaja kutsub patrullpolitseinike ,,mängupolitseiks“ ning vaidleb

taaskord öörahu algusajale vastu. Talle selgitatakse taaskordselt öörahu algusaega ning küsitakse

uuesti isikut tõendavat dokumenti ning kaebuse esitaja lausub ,,te olete sama head kui Putin“ ning

kaebuse esitaja jätkab eemaldumist. Taaskord kohustatakse kaebuse esitajat esitama isikut tõendav

dokument, ka selgitatakse, et politsei korraldustele mitteallumisel toimetatakse kaebuse esitaja

jaoskonda. Seejärel ilmub vaatevälja kaebuse esitaja abikaasa, kellele kaebuse esitaja lausub ,,see on

politsei“. Kuivõrd kaebuse esitaja ei allu politsei korraldustele ning liigub jätkuvalt maja sissepääsu

suunas, kasutatakse kaebuse esitaja suhtes sundi, palutakse minna kõhuli, kaebuse esitaja parem käsi

pannakse raudu ning ta keeldub vasakut kätt hoolimata mitmest korraldusest selja peale panemast ning

karjub ,,käige perse“ (videosalvestis U07729 [03.06.2025 22_53_25]). Kaebuse esitaja jätkab

vabanduste leidmist korralduste mittetäitmiseks, käe selja peale panekuks, mistõttu on politsei

kohustatud kasutama jõudu kaebuse esitaja käe kättesaamiseks kõhu alt. Kaebuse esitaja lausub

väljendeid ,,kuradi nõdrameelsed“. Kaebuse esitaja aidatakse püsti, mispeale liigutakse hoovist välja

politseiauto suunas. Teel auto poole selgitatakse taaskordselt, mis põhjusel politsei hoovi sisenes,

jõudes auto juurde palutakse kaebuse esitajal rahuneda ning seepeale vastab kaebuse esitaja ,,mina

rahunen, aga sina oled mõrtsukas…sa oled täiesti kasutu…te olete niikui Putin, sõidate teerulliga üle…

te olete nõdrameelne“. Kaebuse esitajal palutakse edasi liikuda, kuid kaebuse esitaja keeldub ning

lausub ,,Eesti politsei Putini käsilased ja Te olete ju need“. Seejärel jätkub vestlus politsei sõiduki

juures, kus kaebuse esitaja muuhulgas lausub …,,te olete seltsimees Ivanovist, kes mind KGB-s

ülekuulas….meil ei ole ju Putinit vaja, meil on ju oma Putinid siin olemas“.

Videosalvestiselt nähtub üheselt, et kaebuse esitaja ei allunud mitte ühelegi korraldusele, mida

politseinikud talle andsid ja ta püüdis politseist eemalduda neid korduvalt solvates. Seejuures olid

politseinikud äärmiselt kannatlikud ning tasakaalukad, korraldusi anti selgehäälselt, arusaadavalt,

korduvalt ja kannatlikult.

Kaebuse esitaja selgitas kohtus, et ta ei saanud aru, et tegemist on politseiga, kuid videosalvestiselt

nähtub, et politsei kannab ametivormi ning kaebuse esitaja lausus hoovis oma abikaasale sõnad ,,see

on politsei“. Niisamuti selgitas ta kohtus, et ta näitas keskmist sõrme ja lausus ,,Fuck you“, kuna oli

häiritud asjaolust, et öörahu rikkumist ei olnud, kuid politsei tuli vilkuritega värava taha. Niisamuti

kinnitas kohtuistungil tunnistaja G. K., et ta tutvustas ka, et nad on Lääne-Harju politseijaoskonnast

ning nad olid politseivärvides patrullsõidukiga (tl 70). Seega ei pea kohus usaldusväärseks kaebuse

esitaja väidet, et ta ei saanud aru, et tegemist on politseiga.

Eeltoodust tulenevalt leidis tõendamist, et K. O.e ja G. K. näol oli tegemist avalikku korda kaitsvate

võimuesindajatega, kes täitsid oma ametikohustusi.

Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab

väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine

seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse

esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse

alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult

negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (Sootak J., Pikamäe P. Karistusseadustik.

Kommenteeritud väljaanne. 5 vlj. Tallinn: Juura 2021. § 115, komm 7).

Kaebuse kohaselt ei saa ,,fuck you“ ütlemine kedagi solvata arvestades toimunut ning kaebuse esitaja

eesmärk ei olnud kellegi solvamine. Kaitsjale jäi mõistmatuks, mis ning millisel ajahetkel tunnistajaid

solvas ning videosalvestistest ei nähtu, et tunnistajad oleksid solvunud. Kohus selgitab, et solvavad

väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Arvestades seda,

et termin solvamine on määratlemata õigusmõiste, saab selle sisustaja olla lõppkokkuvõttes

kohtupraktika. Selleks aga, et hinnata mingit sõna või tegu solvavana, peab kuriteo asjaolude

kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt

solvatud (Sootak J., Pikamäe P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5 vlj. Tallinn: Juura

2021. § 275, komm 3.2).

Kohus eelnevalt selgitas, et kohtus leidis tõendamist, et kaebuse esitaja esmalt näitab

politseiametnikele keskmist sõrme ning seejärel ütleb ,,fuck you“.

On üldteada, et keskmise sõrme näitamisega väljendatakse adressaadi suhtes põlgust, solvangut või ka

agressiivsust ning keskmine sõrm on ajalooliselt fallose sümbol, ka on fraasi ,,fuck you“ näol antud

konteksti arvestades ilmselgelt tegemist solvanguga. Ka kinnitasid tunnistajad K. O. ja G. K., et

eelnimetatu solvas neid (tl 67-68, 70). Kohus on seisukohal, et keskmise sõrme näitamise ja

fraasi ,,fuck you“ kasutamise eesmärk oli ilmselgelt avaliku korda kaitsvate võimuesindajate

solvamine. Niisamuti kinnitasid mõlemad politseinikud, et ka edasised väärteoprotokollis kajastatud

väljendid solvasid neid ning solvati ka üldiselt Eesti politseid. Seega, lisaks tunnistaja poolt antud

selgitustele, et nad tundsid end solvatuna, selgitab kohus, et arvestada tuleb ka maailmapoliitilist

olukorda ning väljendid, mis käivad Eesti politsei kohta ning puudutavad politsei seotust Venemaa

ja/või Putiniga, on ilmselgelt solvavad. Eeltoodust tulenevalt leidis tuvastamist, et kaebuse esitaja

solvas avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid seoses nende ametikohustuste täitmisega ning

solvamine riivas võimuesindaja au ja väärikust. Seega on kohtu hinnangul KarS § 275 lg 1 objektiivne

koosseis täidetud. Kaitsja poolt tõstatatud hüpotees, et videosalvestistelt ei nähtu, et politseinikud

oleksid solvunud, on absurdne. Kohus selgitab, et tegemist oli ametikohustusi täitvate

politseiametnikega, kes pidid oma tööd jätkama olenemata sellest, et neid solvati. Ei ole mõeldav, et

ametnikku solvatakse ja sel põhjusel ta katkestab oma tööülesande.

Kaitsja väitel oli ka põhjust kahelda tunnistajate (politseinikud) ütluste usaldusväärsuses. Kohus

sellega ei nõustu. Need riimusid rinnakaamera videosalvestustega. Asjaolu, et esines üksikuid erisusi

detailides varasema küsitluse ja kohtus antu vahel, ei muuda ütlusi mitteusaldusväärseteks. Tuleb

arvestada asjaolu, et politseinikel on väljakutseid kogu aeg ja palju ning sündmus leidis aset peaaegu

pool aastat tagasi, mistõttu võivadki detailides erisused esineda.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud K. A. vastusena kohtule selgitas, et ta kuulis, kui kaebuse

esitajale anti korraldus seisma jäämiseks, esitada dokument, samuti kuulis ta kaebuse esitaja poolt

putinistide väljendite karjumist (tl 73), millised on samuti kooskõlas tunnistajate poolt väidetuga. Ka

selgitas ta, et öörahu ajal sõideti traktoriga (tl 75-76).

Kohus eelnevalt refereeris kaebuse esitaja motiive keskmise sõrme näitamise ja fraasi ,,Fuck you“

kasutamise osas. Ülejäänud väljendite osas märkis kaebuse esitaja, et ta oli hirmunud ja segaduses ning

ei osanud enam käituda (tl 63). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et

kaebuse esitaja on kõike muud kui hirmunud. Ta õigustab end ning vaidleb politseiametnikega, mida ei

saa võrdsustada hirmunud olekuga. Kohus on seisukohal, et Aleksander Akker pani KarS § 275 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et tema käitumine nii

keskmise sõrme näitamisega kui ka solvavate väljendite kasutamisega solvab politseiametnikke, ta

tahtis või vähemalt möönis seda. Ka tuleb arvestada, et tegemist ei olnud ühekordse fraasi

kasutamisega vaid solvati mitmete väljendite ja žestiga.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Käesolevas asjas leidis tuvastamist, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel rikkunud VTMS §

74 lg 1 p 8, kuivõrd kohtuväline menetleja ei arvestanud otsuse koostamisel esitatud vastulausega.

Leidis tõendamist, et kaebuse esitaja kaitsja esitas vastulause 19.06.2025.a, s.o tähtaegselt, kuid antud

vastulause edastati asutuse siseselt väärteoasja menetlevale uurijale alles 30.06.2025.a, s.o peale otsuse

koostamist, mistõttu vastulausega otsuse koostamisel ei arvestatud. Ka heitis kaitsja ette, et

väärteoprotokollis ja otsuses ei ole kajastatud tõendite loetelus vormikaamerate videosalvestisi. Kohus

on seisukohal, et eelnimetatud rikkumised ei ole sellised, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamise, kuivõrd maakohus arutab väärteoasja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo) ja kohus

arvestab ka esitatud vastulausega, kuivõrd vastulause avaldati kohtuistungil. Mingeid muid rikkumisi

kohus ei tuvastanud.

Väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu kaebuse esitaja käitumises

tuvastatud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega

puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1

mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning

selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus KarS § 275 lg 1

sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteona vastavalt KarS § 275 lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti

kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise

otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka

väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik

menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et ta käitumine oli ennast

õigustav ning ta ei ole senini oma teo keelatusest aru saanud.

Järgnevalt peatus kohus karistusel. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 alusel on karistamise alus

isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 275 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei ole

tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Aleksander Akkerile määratud

karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja, et kaebuse

esitaja süü on alla keskmise. Praegusel juhul, kui karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule

määratud karistus sanktsiooni alammääras. Arvestades kaebuse esitaja süü suurust, õiguskorra

kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul kohtuvälise

menetleja määratud rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 eurot põhjendatud, kohtus ei

ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas.

Kaebuse esitaja kaitsja Tõnis Loorits esitas kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse kogusummas

5395,80 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23, § 38 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd

kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Kaebuse esitaja kaitsja esitas kohtule kohtumenetluse käigus korrigeeritud kahju hüvitamise taotluse

varalise kahju osas summas 1952,68 eurot ning mittevaralise kahju osas summas 20 000 eurot. Kaitsja

oma taotlus viitab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 5 lg 2 p-le 1,

alternatiivselt § 7 lg-le 1. SKHS § 5 reguleerib kahju hüvitamist õigeks mõistmise või

kriminaalmenetluse lõpetamise korral, s.o käesoleval juhul väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29

lg 1 p-de 1-3, 5-6 sätete alusel. Kuivõrd käesoleval juhul kohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis puudub

ka alus hüvitise väljamõistmiseks eelviidatud alusel. SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub

süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju

hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

Kohus jätab taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 alusel läbi

vaatamata, kuivõrd antud taotlus kuulub esitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS)§ 17 lg 1 alusel

kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS lg 1 kohaselt antud seadus sätestab

avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja

taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Käesoleval juhul taotleb

kaitsja kahju hüvitamist seoses politsei tegevusega seonduvalt korrakaitseseadusega, mistõttu tuleb

antud taotlus lahendada RVastS alusel.

Kaitsja esitas kaebuses alternatiivse taotluse tagastada väärteoprotokoll menetlejale nõuetekohase

väärteoprotokolli koostamiseks. Kaitsja on viidanud VTMS § 2-le ning KrMS § 262 lg 1 p-le 2, mis

sätestab süüdistusakti tagastamist prokuratuurile eelistungil. Kohus leiab, et selline tõlgendus on liiga

kaugele ulatuv ning kohtul puudub õigus väärteoprotokolli menetlejale tagastada, kuna kohus eelnevalt

selgitas, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo) ning kohtu otsustused piirduvad VTMS §

132 p-des 1-3.

Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/