2-25-16382/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-16382

Kohtuasi

Hagihind

LHV Pank AS hagi K-G Ki vastu võla nõudes

12 104,60 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

LHV Pank AS (registrikood 10539549,

asukoht: Tartu mnt 2, Tallinn)

T R (e-post: xxx)

K-G K (isikukood xxx, postiaadress: xxx)

RESOLUTSIOON

1. LHV Pank AS hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K-G Kilt LHV Pank AS kasuks laenulepingu nr EAL-xxx alusel

võlgnevus kokku 11 374,95 eurot, millest põhiosa on 6 534,09 eurot, intress 558,93,

kindlustusmaksed 306,57 eurot ja viivis 3 975,36 eurot (perioodi eest 10.11.2023. a -

30.09.2025. a) ning viivis põhinõudelt (6 534,09 eurot) 8% aastas alates 01.10. 2025. a

kuni põhinõude täitmiseni.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja K-G Ki kanda.

3.1. Välja mõista K-G Kilt LHV Pank AS kasuks menetluskulud kokku 840 eurot.

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui TsMS §

313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks

tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes

Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole

nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, riigilõivu 560 eurot ja esitades kohtule selle

kohta maksekorralduse (RLS § 59 lg 19).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse

peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LHV Pank AS esitas Viru Maakohtule hagiavalduse K-G Ki vastu võlgnevuse nõudes.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 09.09.2022. a LHV Pank AS-iga laenulepingu nr

EAL-xxx, mille alusel sai kostja laenu 26 100 eurot, korteriomandi xxx osaliseks

finantseerimiseks. Koos laenulepinguga sõlmisid hageja ja kostja ka käenduslepingu nr KL-

xxx. Alates 16. oktoobrist 2023. a puudus tagatisvaral kehtiv kindlustus, seetõttu sõlmis hageja

ise AS-iga LHV Kindlustus tagatisvara sundkindlustamiseks kodukindlustuse lepingu

perioodiks 16.10.2023. a - 15.10.2024. a, igakuise kindlustusmaksega 27,87 eurot. Kostja jättis

alates 2023. a novembrist hagejale tasumata kolm järjestikku lepingust tulenevat tagasimakset.

Kuna kostja ei tasunud hagejale tähtajaks võlgnevust, ütles hageja laenulepingu 21.02.2024. a

erakorraliselt üles. Hageja saatis kostjale 22. veebruaril 2024. a laenulepingu täitmise nõude,

milles selgitas, et kuivõrd laenuleping on erakorraliselt üles öeldud, on kostjal hageja ees

võlgnevus 26 224,07 eurot, mis koosnes tagastamata laenu põhiosast 25 542,96 eurot, tähtajaks

tagastamata intressimaksetest 558,93 eurot, viivistest 10,70 eurot ning kindlustusmaksetest

111,48 eurot. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja tagastanud hagejale laenu kokku 557,04

eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja kostjaga ühendust ei saanud. 18. märtsil 2024.

a esitas hageja avalduse kohtutäitur xxx täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur xxx algatas

täitemenetluse nr 197/2024/741. Kuivõrd kinnisasjale registriosa nr xxx oli seadnud käsutamise

keelumärke kohtutäitur xxx, esitas kohtutäitur xxx kohtutäiturile xxx 20. märtsil 2024. a

sundtäitmisega ühinemise avalduse hageja kui hüpoteegipidaja nõude ühinemiseks võlgnikule

kuuluva kinnisvara suhtes läbiviidava täitemenetlusega. Kohtutäitur xxx tegi 21. märtsil 2024. a

otsuse hüpoteegipidaja nõude ühinemise kohta. Pärast laenulepingu ülesütlemist kuni

korteriomandi võõrandamiseni vähendas kolmas isik kostja arvelduskonto kaudu tasudes

laenulepingu põhiosa veel 538,91 euro võrra. Seega 29. aprilli 2025. a seisuga oli hageja nõue

kostja vastu 29 456,91 eurot, mis koosnes tagastamata laenu põhiosast 25 004,05 eurot,

intressimaksetest 558,93 eurot, viivistest 3 587,36 eurot, kindlustusmaksetest 306,57 eurot.

Kostja oli 29. aprilli 2025. a seisuga tagastanud hagejale laenu kokku summas 1 095,95 eurot.

Korteriomand õnnestus enampakkumisel müüa hinnaga 17 300 eurot uuele omanikule.

Vastavalt 09. mai 2025. a tulemi jaotuskavale kuulus hagejale kohtutäituri poolt ülekandmisele

13 665,91 eurot. Kohtutäiturilt laekus 29. mail 2025. a hagejale 13 665,91 eurot, mis arvestati

laenulepingu põhiosa võlgnevuse katteks. Laenulepingu põhiosa võlgnevuseks jäi seega 11

338,14 eurot. 11. juunil 2025. a esitas hageja xxx pooltevahelisest koostööleppest tuleneva

hüvitistaotluse 4 804,05 euro hüvitamiseks. Sihtasutus maksis nimetatud summa kostja kontole

03. juulil 2025. a ja selles ulatuses vähenes ka nõude põhiosa. Hagiavalduse esitamise seisuga

(01. oktoober 2025. a) on hageja nõue kostja vastu kokku summas 11 374,95 eurot, s.h põhiosa

6 534,09 eurot, intress 558,93 eurot, kindlustusmaksed 306,57 eurot, viivis 3 975,36 eurot.

Hageja palub välja mõista K-G Kilt LHV Pank AS-i kasuks välja võlgnevus kokku 11 374,95

eurot ning viivis põhinõudelt alates 01.10.2025. a kuni põhinõude täitmiseni seadusega

sätestatud määras. Jätta menetluskulud 840 eurot K- G Ki kanda ja mõista 840 eurot temalt

LHV Pank AS-i kasuks välja ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates

30.11.2025. a. Kohus saatis kostjale 09.10.2025. a e-posti aadressile xxx, 14.10.2025. a

postiaadressile xxx, hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate

dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul

alates dokumentide kättesaamisest. Kostja tegelik asukoht oli teadmata, mistõttu toimetati

kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.10.2025. a.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja kohtule vastanud ja

vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1 kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi

on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 järgi, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

6. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ning

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

7. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 1132, § 402 jj, TsMS § 367.

8. Hagiavaldusele on lisatud poolte vahel sõlmitud ja kostja allkirjastatud laenuleping ja

käendusleping EAL-xxx ning pangakonto väljavõte (laenu väljamaksmine). Nimetatuga on

tõendatud lepingu sõlmimine. Krediidilepingute vorm ja sisu vastavad VÕS § 404 lg 1 ja 2,

krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg 1 sätestatud määra. Hageja ütles lepingu üles.

Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034). Krediidisaaja krediidivõimekuse hindamiseks on hageja kogunud andmeid- lisaks

laenutaotlustes krediidisaaja esitatud andmetele nõudnud krediidisaaja kontoväljavõtted. Võla

(põhivõlg, intress, viivis) arvestus on esitatud.

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

10. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja

kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja K- G K.

11. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

12. Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 840 eurot. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 840 eurot.

13. Riigilõivu tasumise kohustus ja selle suurus (sõltuvalt hagihinnast) tuleneb seadusest, seega

kulu hüvitamise nõue on põhjendatud.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik