2-25-6082/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

H Mark

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6082

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi H He vastu põhivõlgnevuse ja

viivise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine ja hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja v.adv Keijo Lindeberg, e-post xxx

Kostja H H (endine V) (isikukood xxx), lepinguline

esindaja Kaupo Süvaoja, e-post xxx

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-25-6082 menetlus.

2. Jätta Bondora AS-i hagi H He vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes läbi

vaatamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS-i hagi H He vastu põhivõlgnevuse ja viivise

nõudes.

2. Kohus peatas 24.09.2025 määrusega asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-25-11514

tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et

kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega

pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. TsMS § 361 lg

4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

4. Kohtute infosüsteemist ja kostja 11.11.2025 teatest nähtub, et Harju Maakohus kuulutas

10.11.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-11514 välja H He pankroti ning määras

pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Kõnealune määrus jõustus 26.11.2025. Kuivõrd kohus on

kuulutanud välja kostja pankroti ja vastav määrus on jõustunud, on menetluse peatamise alus

ära langenud ja menetlus tuleb uuendada.

5. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses

nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 2 tuleneb, et kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole

veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise

karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine

kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus

väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate

võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb

jätta läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad

esitada ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (RKTKo 01.03.2017, nr 3-2-1-

145-16, p 13.2). PankrS § 44 lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad

pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud

korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras.

6. Praeguses asjas on hagi varalise nõudega kostja vastu esitatud 21.04.2025 ehk enne

10.11.2025 pankroti väljakuulutamise määruse tegemist. Praeguses asjas ei ole hagi kohta

veel lahendit tehtud. Seega tuleb Bondora AS-i hagi H He vastu jätta TsMS § 423 lg 3 ja

PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei

ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1).

7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata

või asja menetlus lõpetatakse.

8. PankrS § 431 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul

läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

Kuivõrd kohtu hinnangul puudub praegusel juhul alus jaotada menetluskulusid PankrS § 431

lg-s 3 sätestatud üldreeglist erinevalt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudub vajadus.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

10. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist esitada

taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 ning lõigete 4 ja 6 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

H Mark

kohtunik