2-24-2722/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

1. detsember 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2722

Tsiviilasi

D.C hagi R.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

74,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.C (isikukood XXX)

Kostja R.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu D.C loobumine hagist R.L vastu järgmiste nõuete osas: põhinõue 183,94

eurot ja viivisenõue 66,06 eurot.

2. Rahuldada osaliselt D.C (isikukood XXX) hagi R.L-i (isikukood XXX) vastu.

3. Välja mõista R.L-ilt D.C kasuks 54,03 eurot, s.o põhinõue.

4. Jätta rahuldamata D.C hagi R.L-i vastu 20,93 euro osas, s.o põhinõue 12,03 ja

viivisenõue 8,90 eurot.

5. Jätta menetluskulud R.L-i kanda.

6. Mõista R.L-ilt (isikukood XXX) riigi tuludesse Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv

100 eurot, mis tuleb tasuda Eesti Vabariigile 15 päeva jooksul alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu

maksmise nõude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

1 (5)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.C (hageja) esitas 16. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.L-i (kostja) vastu,

mida täiendas 4. aprillil 2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 324,96 eurot, sh

põhinõue 250 eurot ja viivise 74,96 eurot.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt lõi kostja 23.01.2021 Tartumaal Kambja vallas XXX

kinnistul tänavaharjaga mitmel korral hagejale kuuluvat sõiduautot Hyundai I30 (reg. märk

XXX), mille tulemusena purunes auto kõrvalistujapoolsel küljel tagumise ukse aknaklaas ja

mõlgitud oli ukse väliskülg. Kostja süü auto lõhkumises on tõendatud 08.11.2021 otsusega

väärteoasjas nr 2780,21,011470. Hagejale tekkinud kahju koosneb autoremondi omavastutusest

190 eurot ning asendusauto rendist remondi perioodiks 60 eurot. Hagejal oli vaja autot kasutada

igapäevaselt nii enda kui ka oma alaealiste laste transpordiks. Hageja seadusjärgses määras

viivisenõue perioodi 23.01.2021–03.04.2024 eest on 74,96 eurot. Kostja saatis 09.02.2022

hagejale e-kirja, milles lubas kahju hüvitada. Hageja saatis 24.03.2022 kostjale e-kirja, milles

nõudis kahju hüvitamist. Kostja ei ole kahju hüvitanud.

2. Hageja teatas 05.11.2025 vastuses kohtule, et hageja loobub osaliselt oma nõuetest. Kostja

tasus 250 eurot. Hageja loobub põhinõudest summas 183,94 eurot ja viivise nõudest summas

66,06 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja teatas kohtule, et ta ei tunnista hageja põhinõudelt arvestatud viivisenõuet. Kostja ei ole

keeldunud kahju hüvitamast. Kostja ei vaidlusta hageja esitatud arveid ega juhtumi toimumist.

Kostja on hüvitanud hagejale tekitatud kahju 24.07.2024. Kostja ei nõustu hüvitama hagejale

viivist, sest hageja on venitanud nõude esitamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et

kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine

on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

2 (5)

Hageja loobus põhinõudest summas 183,94 eurot ja viivise nõudest summas 66,06 eurot. Kohus

võtab vastu hageja hagist loobumise eelnimetatud nõuete osas ning lõpetab nimetatud nõuete

osas menetluse.

Kohus märgib, et TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi

esitamise aeg. Hagi esitamise ajal 16.02.2024 oli hagihinnaks 324,96 eurot. Pärast nõuetest

loobumist on tsiviilasja hinnaks 74,96 eurot.

6. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut

arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei

anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21

sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

7. Hageja esitatud asjaoludel tuleb hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja §

1050 järgi. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS §

1050 lg 1 ja § 104).

8. Hageja tugineb sellele, et kostja lõi 23.01.2021 Tartumaal Kambja vallas XXX kinnistul

tänavaharjaga mitmel korral hagejale kuuluvat sõiduautot Hyundai I30 (reg. märk XXX), mille

tulemusena purunes auto kõrvalistujapoolsel küljel tagumise ukse aknaklaas ja mõlgitud oli ukse

väliskülg. Hageja esitas kohtule tõendina otsuse väärteoasjas nr 2780,21,011470, kust nähtub, et

kostja on eelnimetatud teo toime pannud. Vastuses kohtule teatas kostja, et ta ei vaidlusta

juhtumi toimumist (dtl 133). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja tegu oli õigusvastane

ja kostja on kahju tekitamises süüdi.

9. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 250 eurot.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks

ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise

korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Kahju suuruse tõendamiseks esitas hageja kohtule Ifan-Auto OÜ arve nr 21056, millest nähtuvalt

oli omavastutuse suurus 190 eurot (dtl 6) ja arve nr 21057, millest nähtuvalt oli asendusauto

remondiperioodil 26. jaanuar kuni 08. veebruar kokku 60 eurot (dtl 7). Kostja märkis kohtule

3 (5)

esitatud vastuses, et hageja esitatud arved on õiged (dtl 133). Eeltoodust tulenevalt tuvastab

kohus, et hagejale tekkinud kahju suuruseks on 250 eurot.

10. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise perioodi 23.01.2021–03.04.2024

eest 74,96 eurot. Viivisenõue on esitatud võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kostja ei nõustu hageja viivisenõudega, sest hageja on venitanud nõude esitamisega

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese

lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

VÕS § 113 lg 2 esimene lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest

tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

Hageja tõi välja, et kostja kinnitas nõude kättesaamist 09.02.2022 e-kirjas, kui teatas, et maksab

hagejale tema soovitud 284 eurot (dtl 150). Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtuvalt pidasid

pooled läbirääkimisi lepituskokkuleppe sõlmimiseks. E-kirjale oli lisatud ka vastava

lepituskokkuleppe projekt, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale tekitatud kahju katteks 284

eurot (dtl 35, 36). Hageja ei ole tõendanud, millal ta kostjale kahjunõude esitas, sh on

tõendamata see, et kostjale esitati kahjunõue 23.01.2021. Hageja on tõendanud, et kostja sai

kahjunõudest teada hiljemalt 09.02.2022. Seega tuleb ka kahjunõude esitamise ajaks lugeda

09.02.2022. Kuivõrd kostjale oli kahju ulatus ja hageja pangakonto andmed lepitusmenetluse

kaudu teada, siis tekkis kostjal võimalus nõue rahuldada ja seeläbi viivisenõuet vältida. Kostja

väljatoodud asjaolud ei anna alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks.

Hageja viivisenõue perioodi 09.02.2022–03.04.2024 eest on põhjendatud 54,03 euro ulatuses.

11. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tasus hagejale 24.07.2024 250 eurot (dtl 136).

VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja

intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks

muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses hõlmab

ka viivist (vt RKTKo 04.01.2012, 3-2-1-138-11, p 11).

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus VÕS § 88 lg 8 järgi, et täitmine on toimunud esmalt viivise

ning seejärel põhivõla katteks. Kohus leidis eelnevalt, et hageja viivisenõue on põhjendatud

54,03 euro ulatuses. Arvestades eeltoodut loeb kohus kostja poolt makstud 250 eurost tasutuks

viivise 54,03 eurot ja seejärel osaliselt põhivõlgnevuse summas 195,97 eurot (250-54,03). Seega

on kostjal hagejale põhivõlgnevusest tasumata 54,03 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

4 (5)

Pärast hagist loobumist jäi hageja põhinõude suuruseks 66,06 eurot ja viivisenõude suuruseks

8,90 eurot. Arvestades, et kohus rahuldas hageja põhinõude 54,03 eurot ulatuses, siis jääb hageja

põhinõue rahuldamata 12,03 euro ulatuses ja viivisenõue jääb rahuldamata 8,90 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja

loobus osaliselt hagist, sest kostja tasus hagejale kohtumenetluse ajal 250 eurot. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude

nimekirja, seega hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule

menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud,

mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu

hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud,

mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi

määrusega.

Kohus andis 12.07.2024 kohtumäärusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 100

eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Arvestades,

et pärast hagist osalist loobumist on hagihinnaks 74,96 eurot, millelt kuulus taumisele riigilõiv

100 eurot, siis ei kuuluks riigilõiv osalisele tagastamisele. Kohus mõistab kostjalt riigi tuludesse

Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 100 eurot, mis tuleb tasuda Eesti Vabariigile 15 päeva

jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud

makseinfolehele. Kohus selgitab, et rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib

menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei

ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Tasumiseks vajalikud andmed lisatakse kohtumäärusele (TsMS § 179 lg 2¹).

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)