2-24-11374/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedlg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 35 eurot, intressinõue 7,88
Legislator headnote
AI generated2-24-11374/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 35 eurot, intressinõue 7,88
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.12.2025 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-11374
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi M Ji vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2597,94 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),
lepinguline esindaja A T
Kostja: M J (isikukood xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel sõlmitud
krediidikontolepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1680 eurot, intress perioodi 30.06.2023-
21.11.2023 eest 243,60 eurot, viivis perioodi 22.11.2023-24.07.2024 eest 413,28 eurot,
viivis perioodi 26.07.2024-01.12.2025 eest 254,24 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 35 eurot, intressinõue 7,88
euro ulatuses ja 24.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 12,38 euro
ulatuses.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1. Hageja esitas 25.07.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx
AS ja kostja vahel 25.07.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus
1680 eurot, intress 251,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 425,66 eurot ning viivis
põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.07.2024 kuni põhinõude
rahuldamiseni.
2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1. Kostja sõlmis 25.07.2022 xxx AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr xxx, mille
järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1680 eurot.
Kostja esitas 25.07.2022 krediidikonto limiidiga kuni 1680 eurot avamise taotluse mobiilis
(IPhone) Smart ID kaudu. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud
otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel.
Krediidikonto personaalsetes tingimustes on viide, et lepingule kohalduvad krediidikonto
üldtingimused. Lepingu üldtingimuste punkt 5.1.4. sätestab, et taotluse esitamisega kinnitab
klient, et ta on tähelepanelikult tutvunud ja saanud aru Üldtingimustest ning Euroopa
Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehest ja on teadlik õigusest saada krediidiandjalt
üksikasjalikku (täiendavat) teavet ja selgitusi Krediidilepingu ning oma õiguste ja kohustuste
kohta. Kuivõrd leping oli kostjale saadetud ja kostja ei taganenud 14 päeva jooksul lepingust
üldtingimuste punkti 16.1. alusel, siis on ilmne, et kostja oli nõus kokkulepitud tingimustega.
Leping oli saadetud kostjale 26.07.2022 krediidiandja teadaoleva e-posti aadressile xxx.
2.2. Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto väljavõtet
perioodi 28.03.2022 – 24.07.2022 kohta. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek
3 kuu põhjal on 1953,27 eurot, finantskohustused on 151,67 eurot (XXX laen). Krediidiandja
on pidanud kostjaga ka vestlust seoses tema kohustustega. Kõnesalvestises kinnitas kostja, et
tal on kehtiv laen krediidiasutuses XXX AS, mille igakuine tagasimakse moodustub umbes
65 eurot kuus. Lisaks teatas kostja, et soovib lõpetada lepingu XXX-s, kuivad sealne pakutav
protsendimäär on kõrgem, kui xxx AS-s. Krediidiandja uuris ka eraisikutele tehtud
ülekannete kohta. Kostja kinnitas, et need on tavalised ülekanded emale ja lapsepõlve
sõbrale, mis ei ole kuidagi seotud finantskohustuste täitmisega. Krediidiandja arvestas
majapidamiskulude hulka 200 eurot. Kuna kostja poolt avaldatud ülalpeetavate arv oli 1, siis
arvestas krediidiandja ülalpeetava kohta 100 eurot. Tagasimakse xxx-le on 63,30 eurot. Vaba
raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 1 438,30 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot).
2.3. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi
60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 39,72% aastas. Tulenevalt
lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 39,72% aastas.
Krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit
võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi
võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 39,72% ja igakuine kontohaldustasu
on 0,00 €.
Krediidiandja teatas, et alates 28.01.2023 kohaldatakse kostja krediidikonto lepingule nr xxx
intressimäär 37,68% aastas (lisa 4). Intressimäära muutmise tõttu korrigeeriti ka krediidi
kulukuse määra (KKM), mis on 45,67%.
2.4. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse
võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja tegi perioodil 12.08.2022 –
29.06.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 5 091,87 eurot.
2.5. Kostja jättis tasumata juuli (summas 62,97€; maksetähtaeg oli 25.07.2023), augusti
(summas 63,30€; maksetähtaeg oli 31.08.2023), septembri (summas 63,30€; maksetähtaeg oli
02.10.2023) ja oktoobri (summas 63,30€; maksetähtaeg 31.10.2023) osamaksed.
Krediidiandja saatis 01.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava
tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 21.11.2023. Kostja võlga ei tasunud ja
leping loeti ülesöelduks 22.11.2023.
Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata
jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le.
2.5. Kostja sai krediiti kokku 5091,87 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma
katteks 3411,87 eurot, seejuures viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 01.02.2023
1680 eurot. Seejärel võttis kostja 29.06.2023 uuesti krediiti 1680 eurot kasutusele ning enam
tagasimakseid ei teinud. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset
krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees
hagi esitamise seisuga 1680 eurot (5 091,87 – 3 411,87).
Hageja nõuab intressi vastavalt lepingu punktile 13.2.1 intressi 37,68% aastas krediidijäägilt
1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest kokku 251,48 eurot.
Hageja nõuab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.11.2023 kuni
hagiavalduse esitamiseni 24.07.2024 intressiga võrdses määras 37,68% aastas, kokku 425,66
eurot.
OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohtuotsuse tegemise eeldused
3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude
summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on
hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetad 06.10.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.
Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis
üksikasjalikult selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 06.08.2024
kirjaga.
3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv
krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning
kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §
4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud
ületada maksimaalset lubatud määra.
4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub
andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub
krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste
võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata
anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on
jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista
tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu
sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival
andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408
lg 1.
4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu pdf failina (dtl 10). Lepingus on
kostja andmed ning lepingu kuupäevaks on märgitud 27.07.2022.
Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 40), millest nähtub, et laenu taotleti 25.07.2022 kell 8:41
(andmetes on ka ip-aadress). Hageja on esitanud ka kõnesalvestise (dtl 266). Nende tõendite
alusel kohus tuvastab, et kostja tegi 25.07.2022 tahteavalduse krediidiandjalt laenu saamiseks.
Hageja väitel saadeti kostjale lepingudokumendid 26.07.2022 kostja e-posti aadressile xxx.
Hageja oma väidet tõendanud ei ole.
Vaatamata kohtu poolt hagejale menetlusse võtmise määruses antud üksikasjalikele
selgitustele ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, kas ja millisel viisil kostja nõustus
lepingutingimustega, st tegi selleks tahteavalduse. Hageja väidetest nähtub, et kostja taotles
laenu ning krediidiandja tegi laenuotsuse ja saatis lepingu.
VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Hageja on märkinud, et kuna kostja
lepingust ei taganenud, siis seda saab pidada lepingutingimustega nõustumiseks.
Tegevusetusest ei saa tarbijakrediidilepingu puhul tahteavaldust järeldada, samuti ei ole
hageja tõendanud, et krediidiandja kostjat sellisest õigusest informeeris, sest
lepingudokumentide kostjale saatmine ei ole tõendatud.
Kuid antud juhul hakkas kostja krediidi kasutama, tegi seda korduvalt ning tegi ka
tagasimakseid. Seega saab öelda, et kostja poolt raha krediidikonto limiidi kasutusse võtmises
väljendus tegu, mida saab pidada lepingutingimustega nõustumiseks.
4.3. Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud
andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud
andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama
(mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).
Hageja on esitanud konto väljavõtted raha kostjale välja maksmise kohta (dtl 117-120).
4.4. Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra minuraha.ee kalkulaatoriga (sest hageja ei ole
esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud tagasimaksete kuupäevi ja
summasid, mis on eelduseks krediidi kulukuse määra täpseks kontrollimiseks) ning
kalkulaatori kohaselt lepingus välja toodud krediidi kulukuse määr ei ületanud sel ajal
kehtivat maksimaalset määra (mis oli 48,90%).
5. Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,
mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel
tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi
teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.
Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:
a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,
üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3
p 1);
b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud
hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate
määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p
3);
d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast
täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,
pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest
kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab
krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,
pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).
Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks
vajalikku teavet esitamata jätma.
Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja
säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi
mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad
tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke
andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude
õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse
punktis 2.2. toodud faktiväited.
Hageja on tõenditena esitanud kostja Swedbank konto lõpuga 8477 väljavõtte perioodi
28.03.2022-24.07.2022 kohta (dtl 42). Samale kontole maksis krediidiandja välja ka kostjale
antud krediidi.
Konto väljavõttelt nähtub hageja väidetud finantskohustus, ühistuarved ning suurel hulgal
makseid eraisikutele. Hageja on esile toonud, et küsis kostjalt selgitusi eraisikutele tehtud
kannete kohta. Kohus kuulas hageja esitatud tõendit, telefonikõne salvestust, ning selles
kostja kinnitas, et maksed eraisikutele ei kujuta endast finantskohustusi. Kuigi sellisel hulgal
ülekanded eraisikute vahel tekitavad küsimusi, ei saa antud juhul öelda, et tegemist oleks
finantskohustustega, sest kandeid on tehtud edasi-tagasi, st eraisikud on ka hulgaliselt teinud
kandeid kostjale. Laenu taotlemisel on kostja avaldanud, et elas oma eluruumis ning konto
väljavõttelt nähtuvalt tasus regulaarselt ka korteriga seotud kommunaalarveid.
Hageja poolt esitatu põhjal ei saa kohus öelda, et krediidiandja oleks rikkunud
vastutustundliku laenamise kohustust.
6. Hageja nõuded
6.1. Hageja nõuab põhivõlana, st tagastamata krediidisummana, 1680 eurot.
Kohus tuvastas tõendite alusel, et krediit hageja väidetud summades oli kostja kasutusse
antud. Kostja ei ole menetluses osalenud ega seega ka vaielnud vastu hageja väidetele selle
kohta, kui palju kostja tagasimakseid teinud on.
Hageja väitel on tagastamata põhivõlg muutunud sissenõutavaks, sest kostja jäi viivitusse
kolme järjestikuse makse tasumisega ning krediidiandja ütles lepingu üles, olles andnud
kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hageja esitatud laekumiste tabelist nähtub, et
kostja ei ole pärast 29.06.2023 tagasimakseid teinud. Makseid tuli aga teha igakuiselt.
Kohus märgib, et kui üles ütlemise teates oli antud võla tasumiseks tähtaeg 21.11.2023, saab
lepingu lugeda üles öelduks järgmisest päevast alates. Üles ütlemise teates oli ka märgitud, et
krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast (dtl
276).
Kohus tuvastab, et leping on alates 22.11.2023 üles öeldud ja tagastamata krediidi tasumise
nõue sissenõutavaks muutunud.
Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja
tagastamata krediidisumma 1680 eurot (põhivõlg).
6.2. Hageja nõuab intressi vastavalt lepingu punktile 13.2.1 intressi 37,68% aastas
krediidijäägilt 1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest kokku 251,48 eurot. Hageja
väitel oli algselt lepingus intressimääraks 39,72 % aastas, kuid krediidiandja teatas, et alates
28.01.2023 kohaldatakse kostja krediidikonto lepingule nr xxx intressimäär 37,68% aastas.
Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 115), milles on märgitud, et alates 28.01.2023 on sinu
krediidikonto lepingule nr xxx kohalduv intressimäär 37.68% aastas (0.10% päevas). Uus
intressimäär kohaldub kogu sinu poolt kasutusse võetud krediidilimiidi summale, mis on
hetkel 1 680,00 €.
Arvestades intressi hageja poolt esitatud tõendis toodud päevamäära alusel, 0,10% päevas,
1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest, tuleb perioodi intressi kogusummaks 243,60
eurot. Hageja väitel on kostjal intress tasumata ning kostja ei ole vastu vaielnud. Kohus
mõistab kostjalt tasumata intressid välja.
6.3. Hageja nõuab viivist alates 22.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2024
intressiga võrdses määras, kokku 425,66 eurot.
Nagu hageja esile tõi ja tõendas, oli krediidiandja teavitanud kostjat intressimäära
alanemisest. Seega alates 28.01.2023 tuli viivist arvestada 0,10% päevas.
Viivis 1680 eurolt perioodi 22.11.2023-24.07.2024 eest 0,10% päevas on 413,28 eurot. Alates
26.07.2024 nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga
on sissenõutavaks muutunud viivis (st perioodi 26.07.2024-01.12.2025 eest) 1680 eurolt
254.24 eurot. Hageja väitel ei ole kostja viivist tasunud ning kostja ei ole vastu vaielnud.
Seega mõistab kohus kostjalt viivise välja.
6.4. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamist.
VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga
lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude
hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust
kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei
sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte
piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige
leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut
kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et
meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte
vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju
hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju
tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.
Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmise kulude
hüvitamise määrade kohta ega tõendanud ka, et need tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu
jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7. Menetluskulud
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus rahuldas hagi osaliselt.
Sama nõude on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, tsiviilasi nr 2-24-108858.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja intressi 256,73 eurot, märkides samas
intressimääraks 30%. Hagis nõuab hageja intressi kõrgema intressimäära, 37,68% alusel, kuid
väiksemas summas – 251,48 eurot. Hageja on seega maksekäsu kiirmenetluses esitanud
intressinõude 5,25 euro võrra suuremana ja seda alusetult, sest mitte kuidagi ei oleks hageja
saanud 30%-lise intressimäära alusel arvestada sama perioodi eest intressi rohkem. Kuivõrd
37,68% määra korral oleks intress perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest 251,48 eurot, nagu
hageja hagis nõuab, ei saanud hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduses olla
põhjendatud.
Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)
märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu
kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on
maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud ka varasemalt ning maksekäsuavaldused on
edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla
teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega.
Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist
eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi
sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud
andmed on õiged.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus
lahendi edasikaebamiseks luba ei andnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha
kohtunik