Legislator Case Law & Legislation
2-24-11374/7 AI generated

2-24-11374/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-11374/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 35 eurot, intressinõue 7,88

Legislator headnote

AI generated

2-24-11374/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 35 eurot, intressinõue 7,88

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11374

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M Ji vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2597,94 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja A T

Kostja: M J (isikukood xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1680 eurot, intress perioodi 30.06.2023-

21.11.2023 eest 243,60 eurot, viivis perioodi 22.11.2023-24.07.2024 eest 413,28 eurot,

viivis perioodi 26.07.2024-01.12.2025 eest 254,24 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 35 eurot, intressinõue 7,88

euro ulatuses ja 24.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 12,38 euro

ulatuses.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 25.07.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx

AS ja kostja vahel 25.07.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus

1680 eurot, intress 251,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 425,66 eurot ning viivis

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.07.2024 kuni põhinõude

rahuldamiseni.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja sõlmis 25.07.2022 xxx AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr xxx, mille

järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1680 eurot.

Kostja esitas 25.07.2022 krediidikonto limiidiga kuni 1680 eurot avamise taotluse mobiilis

(IPhone) Smart ID kaudu. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud

otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel.

Krediidikonto personaalsetes tingimustes on viide, et lepingule kohalduvad krediidikonto

üldtingimused. Lepingu üldtingimuste punkt 5.1.4. sätestab, et taotluse esitamisega kinnitab

klient, et ta on tähelepanelikult tutvunud ja saanud aru Üldtingimustest ning Euroopa

Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehest ja on teadlik õigusest saada krediidiandjalt

üksikasjalikku (täiendavat) teavet ja selgitusi Krediidilepingu ning oma õiguste ja kohustuste

kohta. Kuivõrd leping oli kostjale saadetud ja kostja ei taganenud 14 päeva jooksul lepingust

üldtingimuste punkti 16.1. alusel, siis on ilmne, et kostja oli nõus kokkulepitud tingimustega.

Leping oli saadetud kostjale 26.07.2022 krediidiandja teadaoleva e-posti aadressile xxx.

2.2. Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto väljavõtet

perioodi 28.03.2022 – 24.07.2022 kohta. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek

3 kuu põhjal on 1953,27 eurot, finantskohustused on 151,67 eurot (XXX laen). Krediidiandja

on pidanud kostjaga ka vestlust seoses tema kohustustega. Kõnesalvestises kinnitas kostja, et

tal on kehtiv laen krediidiasutuses XXX AS, mille igakuine tagasimakse moodustub umbes

65 eurot kuus. Lisaks teatas kostja, et soovib lõpetada lepingu XXX-s, kuivad sealne pakutav

protsendimäär on kõrgem, kui xxx AS-s. Krediidiandja uuris ka eraisikutele tehtud

ülekannete kohta. Kostja kinnitas, et need on tavalised ülekanded emale ja lapsepõlve

sõbrale, mis ei ole kuidagi seotud finantskohustuste täitmisega. Krediidiandja arvestas

majapidamiskulude hulka 200 eurot. Kuna kostja poolt avaldatud ülalpeetavate arv oli 1, siis

arvestas krediidiandja ülalpeetava kohta 100 eurot. Tagasimakse xxx-le on 63,30 eurot. Vaba

raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 1 438,30 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot).

2.3. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi

60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 39,72% aastas. Tulenevalt

lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 39,72% aastas.

Krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit

võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi

võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 39,72% ja igakuine kontohaldustasu

on 0,00 €.

Krediidiandja teatas, et alates 28.01.2023 kohaldatakse kostja krediidikonto lepingule nr xxx

intressimäär 37,68% aastas (lisa 4). Intressimäära muutmise tõttu korrigeeriti ka krediidi

kulukuse määra (KKM), mis on 45,67%.

2.4. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse

võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja tegi perioodil 12.08.2022 –

29.06.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 5 091,87 eurot.

2.5. Kostja jättis tasumata juuli (summas 62,97€; maksetähtaeg oli 25.07.2023), augusti

(summas 63,30€; maksetähtaeg oli 31.08.2023), septembri (summas 63,30€; maksetähtaeg oli

02.10.2023) ja oktoobri (summas 63,30€; maksetähtaeg 31.10.2023) osamaksed.

Krediidiandja saatis 01.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava

tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 21.11.2023. Kostja võlga ei tasunud ja

leping loeti ülesöelduks 22.11.2023.

Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata

jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le.

2.5. Kostja sai krediiti kokku 5091,87 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma

katteks 3411,87 eurot, seejuures viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 01.02.2023

1680 eurot. Seejärel võttis kostja 29.06.2023 uuesti krediiti 1680 eurot kasutusele ning enam

tagasimakseid ei teinud. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset

krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees

hagi esitamise seisuga 1680 eurot (5 091,87 – 3 411,87).

Hageja nõuab intressi vastavalt lepingu punktile 13.2.1 intressi 37,68% aastas krediidijäägilt

1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest kokku 251,48 eurot.

Hageja nõuab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.11.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 24.07.2024 intressiga võrdses määras 37,68% aastas, kokku 425,66

eurot.

OTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohtuotsuse tegemise eeldused

3.1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetad 06.10.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.

Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis

üksikasjalikult selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 06.08.2024

kirjaga.

3.2. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu pdf failina (dtl 10). Lepingus on

kostja andmed ning lepingu kuupäevaks on märgitud 27.07.2022.

Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 40), millest nähtub, et laenu taotleti 25.07.2022 kell 8:41

(andmetes on ka ip-aadress). Hageja on esitanud ka kõnesalvestise (dtl 266). Nende tõendite

alusel kohus tuvastab, et kostja tegi 25.07.2022 tahteavalduse krediidiandjalt laenu saamiseks.

Hageja väitel saadeti kostjale lepingudokumendid 26.07.2022 kostja e-posti aadressile xxx.

Hageja oma väidet tõendanud ei ole.

Vaatamata kohtu poolt hagejale menetlusse võtmise määruses antud üksikasjalikele

selgitustele ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, kas ja millisel viisil kostja nõustus

lepingutingimustega, st tegi selleks tahteavalduse. Hageja väidetest nähtub, et kostja taotles

laenu ning krediidiandja tegi laenuotsuse ja saatis lepingu.

VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Hageja on märkinud, et kuna kostja

lepingust ei taganenud, siis seda saab pidada lepingutingimustega nõustumiseks.

Tegevusetusest ei saa tarbijakrediidilepingu puhul tahteavaldust järeldada, samuti ei ole

hageja tõendanud, et krediidiandja kostjat sellisest õigusest informeeris, sest

lepingudokumentide kostjale saatmine ei ole tõendatud.

Kuid antud juhul hakkas kostja krediidi kasutama, tegi seda korduvalt ning tegi ka

tagasimakseid. Seega saab öelda, et kostja poolt raha krediidikonto limiidi kasutusse võtmises

väljendus tegu, mida saab pidada lepingutingimustega nõustumiseks.

4.3. Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud

andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud

andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama

(mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

Hageja on esitanud konto väljavõtted raha kostjale välja maksmise kohta (dtl 117-120).

4.4. Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra minuraha.ee kalkulaatoriga (sest hageja ei ole

esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud tagasimaksete kuupäevi ja

summasid, mis on eelduseks krediidi kulukuse määra täpseks kontrollimiseks) ning

kalkulaatori kohaselt lepingus välja toodud krediidi kulukuse määr ei ületanud sel ajal

kehtivat maksimaalset määra (mis oli 48,90%).

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktis 2.2. toodud faktiväited.

Hageja on tõenditena esitanud kostja Swedbank konto lõpuga 8477 väljavõtte perioodi

28.03.2022-24.07.2022 kohta (dtl 42). Samale kontole maksis krediidiandja välja ka kostjale

antud krediidi.

Konto väljavõttelt nähtub hageja väidetud finantskohustus, ühistuarved ning suurel hulgal

makseid eraisikutele. Hageja on esile toonud, et küsis kostjalt selgitusi eraisikutele tehtud

kannete kohta. Kohus kuulas hageja esitatud tõendit, telefonikõne salvestust, ning selles

kostja kinnitas, et maksed eraisikutele ei kujuta endast finantskohustusi. Kuigi sellisel hulgal

ülekanded eraisikute vahel tekitavad küsimusi, ei saa antud juhul öelda, et tegemist oleks

finantskohustustega, sest kandeid on tehtud edasi-tagasi, st eraisikud on ka hulgaliselt teinud

kandeid kostjale. Laenu taotlemisel on kostja avaldanud, et elas oma eluruumis ning konto

väljavõttelt nähtuvalt tasus regulaarselt ka korteriga seotud kommunaalarveid.

Hageja poolt esitatu põhjal ei saa kohus öelda, et krediidiandja oleks rikkunud

vastutustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. Hageja nõuab põhivõlana, st tagastamata krediidisummana, 1680 eurot.

Kohus tuvastas tõendite alusel, et krediit hageja väidetud summades oli kostja kasutusse

antud. Kostja ei ole menetluses osalenud ega seega ka vaielnud vastu hageja väidetele selle

kohta, kui palju kostja tagasimakseid teinud on.

Hageja väitel on tagastamata põhivõlg muutunud sissenõutavaks, sest kostja jäi viivitusse

kolme järjestikuse makse tasumisega ning krediidiandja ütles lepingu üles, olles andnud

kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hageja esitatud laekumiste tabelist nähtub, et

kostja ei ole pärast 29.06.2023 tagasimakseid teinud. Makseid tuli aga teha igakuiselt.

Kohus märgib, et kui üles ütlemise teates oli antud võla tasumiseks tähtaeg 21.11.2023, saab

lepingu lugeda üles öelduks järgmisest päevast alates. Üles ütlemise teates oli ka märgitud, et

krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast (dtl

276).

Kohus tuvastab, et leping on alates 22.11.2023 üles öeldud ja tagastamata krediidi tasumise

nõue sissenõutavaks muutunud.

Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja

tagastamata krediidisumma 1680 eurot (põhivõlg).

6.2. Hageja nõuab intressi vastavalt lepingu punktile 13.2.1 intressi 37,68% aastas

krediidijäägilt 1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest kokku 251,48 eurot. Hageja

väitel oli algselt lepingus intressimääraks 39,72 % aastas, kuid krediidiandja teatas, et alates

28.01.2023 kohaldatakse kostja krediidikonto lepingule nr xxx intressimäär 37,68% aastas.

Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 115), milles on märgitud, et alates 28.01.2023 on sinu

krediidikonto lepingule nr xxx kohalduv intressimäär 37.68% aastas (0.10% päevas). Uus

intressimäär kohaldub kogu sinu poolt kasutusse võetud krediidilimiidi summale, mis on

hetkel 1 680,00 €.

Arvestades intressi hageja poolt esitatud tõendis toodud päevamäära alusel, 0,10% päevas,

1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest, tuleb perioodi intressi kogusummaks 243,60

eurot. Hageja väitel on kostjal intress tasumata ning kostja ei ole vastu vaielnud. Kohus

mõistab kostjalt tasumata intressid välja.

6.3. Hageja nõuab viivist alates 22.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2024

intressiga võrdses määras, kokku 425,66 eurot.

Nagu hageja esile tõi ja tõendas, oli krediidiandja teavitanud kostjat intressimäära

alanemisest. Seega alates 28.01.2023 tuli viivist arvestada 0,10% päevas.

Viivis 1680 eurolt perioodi 22.11.2023-24.07.2024 eest 0,10% päevas on 413,28 eurot. Alates

26.07.2024 nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

on sissenõutavaks muutunud viivis (st perioodi 26.07.2024-01.12.2025 eest) 1680 eurolt

254.24 eurot. Hageja väitel ei ole kostja viivist tasunud ning kostja ei ole vastu vaielnud.

Seega mõistab kohus kostjalt viivise välja.

6.4. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamist.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga

lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude

hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte

piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut

kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju

tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmise kulude

hüvitamise määrade kohta ega tõendanud ka, et need tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu

jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt.

Sama nõude on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, tsiviilasi nr 2-24-108858.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja intressi 256,73 eurot, märkides samas

intressimääraks 30%. Hagis nõuab hageja intressi kõrgema intressimäära, 37,68% alusel, kuid

väiksemas summas – 251,48 eurot. Hageja on seega maksekäsu kiirmenetluses esitanud

intressinõude 5,25 euro võrra suuremana ja seda alusetult, sest mitte kuidagi ei oleks hageja

saanud 30%-lise intressimäära alusel arvestada sama perioodi eest intressi rohkem. Kuivõrd

37,68% määra korral oleks intress perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest 251,48 eurot, nagu

hageja hagis nõuab, ei saanud hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduses olla

põhjendatud.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud ka varasemalt ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla

teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega.

Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist

eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi

sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud

andmed on õiged.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus

lahendi edasikaebamiseks luba ei andnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik