2-25-6334/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6334

Tsiviilasi

X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

4 146,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Irina Popova (e-post: xxx)

Kostja Y (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht

xxx, tegelik elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja põhivõlgnevus summas 3 500 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised summas 256,39 eurot.

3. Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt alates

20.05.2025.a. kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud Y kanda.

6. Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja tsiviilasja menetluskulud riigilõiv summas

560 eurot ja õigusabikulu summas 708,60 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. X esitas 24.04.2025 Harju Maakohtule hagi Y vastu võla nõudes. Kohtu 05.05.2025

määrusega kohustati hagejat kõrvaldama määruses osundatud puudused, mida hageja tegi

20.05.2025. Kohus keeldus ekslikult 21.05.2025 määrusega asja menetlusse võtmisest.

Kohus võttis hagi menetlusse 26.05.2025.

3. X'i esitatud hagiavalduse kohaselt on kandis hageja laenuna kostjale 20.07.2024 2000

eurot ja 06.08.2024 1500 eurot. Kostja sõnumi järgi pidi ta laenu tagastama septembris

2024, kuid ta seda teinud ei ole. Vaatamata hageja pankrotihoiatuse, ei ole kostja laenu

tagastanud.

4. Harju Maakohtu 26.05.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

5. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1 ja 5

alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 25.10.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 14.11.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

7. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. 24.04.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt on esindajakulud kokku 732 eurot (4h kulunud

hagi koostamiseks, kliendiga konsulteerimisest, 150 eur/h, millele lisandub käibemaks).

12. 08.10.2025 esitatud e-kirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud kokku 840 eurot. E-

kirja kohaselt on hageja lepingulise esindajaga seotud kulud järgmised: hagi koostamine

250 €, e-toimiku analüüs ja nõustamine (45 min) 140 €, puuduste kõrvaldamine koos

tõlkega (1 t 50 min) 345 €, kohtumääruse analüüs (10 min) 30 €, taotluste koostamine (25

min) 75 €. Hageja on kohtule täpsustanud, et hagiavalduse koostamise aja määramisel

võeti arvesse puuduste kõrvaldamise ettevalmistamine, tõendite kogumine, lisade

tõlkimine eesti keelde, viiviste arvutamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule

edastamine, sealhulgas määruskaebuse koostamine, mille tulemusel hagi menetlusse

võetigi.

13. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

14. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hagejat on

esialgu esindanud vandeadvokaat Kaimo Räppo, kelle esindusõiguse lõppemisest on

kohut teavitatud 12.05.2025. Hageja lepinguline esindaja käesoleval ajal on jurist Irina

Popova. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine on põhjendatud

kuivõrd need on tingitud esindaja vahetamise vajadusest.

15. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot ning määruskaebuse esitamisel 70

eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi kuulus kuni 4500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 490 eurot. Tasutud

riigilõiv 490 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. RLS § 59 lg 14 kohaselt

tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Ka riigilõiv

70 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

16. Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu. Vandeadvokaat

Kaimo Räppo menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnitasu 150 eurot

(lisandub käibemaks). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades

on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa

sarnase õigusteenuse eest advokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.

17. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja, jurist Irina Popova,

esindustasu suuruseks 145,16 või 147,55 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (180

eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda

nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda

poolt kehtestatud hinnakirjaga.

18. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline kinnitama menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane. Järelikult lisandub tasule käibemaks.

19. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude

põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest, ei lasku ajakulu

põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest

tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Seega

kohus annab hinnangu nende toimingute osas, mis ei ole kohtu arvates põhjendatud.

20. Kohus leiab hageja menetluskulude osas alljärgnevat:

20.1.

Hageja on hagiavalduses välja toonud hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 2

tunni ulatuses. Kohus märgib, et hagiavalduse sisu on ca 1,5 lehekülge, tegemist ei

ole keeruka õigusvaidlusega ning ka esitatud tõendid ei ole mahukad. Hagiavalduse

koostamisega seonduvad kulud on seega kokku 300 eurot (käibemaksuta,

vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot).

20.2.

Kohtule nähtub, et hagiavalduse on koostanud ning kohtule esitanud hageja

esialgne esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo. Kohtule jäi arusaamatuks, miks

hageja lepinguline esindaja on nõudnud hagi koostamise eest 250 eurot (kuivõrd

hagiavalduse koostamiseks on kulunud 4 tundi, kokku tasu 732 eurot) ning palus

hagejal eelnimetatud täpsustada. Hageja on välja toonud, et hagi koostamise aja

määramisel võeti arvesse puuduste kõrvaldamise ettevalmistamine, tõendite

kogumine,

lisade tõlkimine eesti keelde, viiviste arvutamine, tõendite

komplekteerimine ja kohtule edastamine, sealhulgas määruskaebuse koostamine,

mille tulemusel hagi menetlusse võetigi.

Kohtule nähtub seega, et tegu ei ole mitte hagiavalduse koostamisega seotud

toimingutega, vaid puuduste kõrvaldamisega seotud toimingutega. Kuivõrd hageja on

ka eraldi välja toonud puuduste kõrvaldamiseks kulunud ajakulu, siis on kohus

seisukohal, et 08.10.2025 nimekirjas välja toodud kulu hagiavalduse koostamiseks

(250 eurot) on põhjendamatu. Kohus on hagiavalduse koostamise ajakulu

põhjendatust käsitlenud käesoleva otsuse punktis 20.1.

20.3.

Hagejal on puuduste kõrvaldamiseks (koos tõlkega) kulunud 1 tund ja 50

minutit. Kohus on seisukohal, et puuduste kõrvaldamiseks on piisav ajakulu 30

minutit kuivõrd tegemist ei ole keerukate puuduste kõrvaldamisega (mh on palutud

täpsustada viivisenõuet ning tasuda täiendavat riigilõivu). Hageja on kohtule esitanud

pooltevahelise vestluse tõlked, kuid tegemist ei ole mahuka tõendi tõlkimisega

(tõlgitud on üksikud laused). Määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks peab

kohus 30 minutit. Eeltoodust tulenevalt peab kohus puuduste kõrvaldamise ning

määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund.

20.4.

Muus osas peab kohus hageja menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks ja

vajalikuks.

21. Kuni 01.07.2025 oli käibemaksumäär 22% ning pärast seda 24%. Hageja lepingulise

esindaja on põhjendatud 580 euro ulatuses (300 eurot (hagiavalduse koostamine (2h x

150eur/h) + 90 eurot (e-toimiku analüüs ja nõustamine 45min x 120eur/h) + 120 eurot

(puuduste kõrvaldamine ning määruskaebuse esitamine (1h x 120eur/h) + 20 eurot

(kohtumääruse analüüs 10min x 120eur/h) + 50 eurot (taotluste koostamiseks 25min x

120eur/h), millele lisandub käibemaks 128,6 eurot (530 eur x 22% + 50 eur x 24%).

22. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1268,60 eurot

(lepingulise esindaja kulu 708,6 eurot + riigilõiv 560 eurot).

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik