Legislator Case Law & Legislation
4-25-3728/21 AI generated

4-25-3728/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 4-25-3728/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Vitalii Akimovi kaitsja Sofia Pevzner-Belošitski kaebus osaliselt. kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 140 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb

Legislator headnote

AI generated

4-25-3728/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 140 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-25-3728

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Lõpposa)

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3728 (2302,25,011699)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuistungi sekretär

Katrin Lopsik

Tõlk

Irina Demjanovskaja

Kohtuasi

Vitalii Akimovi kaitsja Sofia Pevzner-Belošitski

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

30.09.2025 otsusele väärteoasjas nr 2302,25,011699

Menetlusalune isik

Vitalii Akimov

Isikukood: 38609140464, elukoht: xxx; Ukraina

kodanik; valdab vene keelt; töökoht: XXX, xxx; e-

posti aadress: xxx

Kaitsja

Sofia Pevzner-Belošitski (valitud kaitsja)

SPB Estonia Õigusbüroo; aadress: V. Reimani 5a,

Tallinn; telefon: 53745367; e-posti aadress:

spbestonia@gmail.com

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur

Lääne-Harju politseijaoskond

asukoht Rahumäe tee 6/1, Tallinn

Kohtuistungil osalenud isikud

menetlusalune isik

Vitalii Akimov

Kaitsja

Sofia Pevzner-Belošitski

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Triin Lindau

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 135, 155-156,

maakohus otsustas:

1. Rahuldada Vitalii Akimovi kaitsja Sofia Pevzner-Belošitski kaebus osaliselt.

4-25-3728

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna 30.09.2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,011699

osaliselt, s.o mõistetud karistuse ja selle täitmise aja osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

a.

Karistada Vitalii Akimovit liiklusseaduse § 201 lg-le 1 vastava teo toimepanemise

eest rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 560 eurot.

b.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et Vitalii Akimovil tuleb tasuda liiklusseaduse §

201 lg 1 alusel määratud rahatrahv 560 eurot ositi 4 kuu jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 140 eurot. Rahatrahvi osamaksed tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank

AS pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS pangas,

arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV Pank AS pangas või arveldusarvele nr

EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas, märkides ära kohustusliku

viitenumbri 10220255070927. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi

rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia

kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD plaat väärteoasja juurde.

Edastada kohtuotsus Vitalii Akimovile, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. 08.09.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik EL väärteoasjas nr 2302,25,011699

väärteoprotokolli, millest nähtuvalt Vitalii Akimov juhtis 08.09.2025 kella 16.11 paiku

Tallinnas Lasnamäel K. Kärberi tänaval mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW reg

nr XXX omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimelt esitas

Vitalii Akimov liiklusjärelevalve käigus selle kinnituseks Ukraina riigi juhiloa nr XXX,

milline ei kehti, kuivõrd tegemist on võltsinguga. Eeltooduga rikkus menetlusalune isik

Vitalii Akimov liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei

ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) nõuet ja tema poolt toime pandud

väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg 1 (mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt) järgi.

2. 30.09.2025 väärteoasjas nr 2302,25,011699 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi

otsusega määrati Vitalii Akimovile karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 alusel LS § 201 lg 1

järgi karistuseks 100 trahviühiku, s.o 800 euro suurune rahatrahv. Kohtuväline menetleja

lähtus otsuse tegemisel järgnevast.

2.1 Menetleja leidis, et menetluse käigus kogutud materjalidega (tunnistaja ütlused,

dokumendi uurimise akt nr 161/2025 ja Transpordiameti liiklusregistri andmete väljatrükk,

4-25-3728

vastulauset menetlusalune isik ei esitanud) on tõendatud, et Vitalii Akimov on toime pannud

temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ja alused väärteomenetluse

lõpetamiseks puuduvad. Dokumendi uurimise aktis nr 161/2025 esitatud eksperdi järelduste

kohaselt on isiku poolt kontrollijale esitatud Ukraina juhiluba nr. XXX võltsitud dokument,

jaotuse liik- täielik võltsing.

2.2 Menetleja selgitas, et LS § 90 lg 1 p 1 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik,

kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sama

seaduse § 96 lg 2 sätete kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel (so kehtiv

juhiluba, esmane juhiluba, ajutine juhiluba, piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi

pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega

ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument). LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit

võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle

juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt

kõrvaldatud. Vitalii Akimov kasutades enda juhtimisõiguse tõendamiseks võltsitud juhiluba

rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1 sätteid.

2.3 Menetleja lähtus Vitalii Akimovile karistust mõistes KarS § 56 lg 1 alusel tema süüst

toimepandus. Lisaks arvestas ta selle juures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Menetleja juhindus kohtupraktikast (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13,

3-1-1-52-13) ja võttis karistuse mõistmisel lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmise määra.

Vitalii Akimovi käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse

käigus menetleja ei tuvastanud. Liiklusseaduse § 201 lg 1 sanktsioonis on ettenähtud

rahatrahv kuni 200 trahviühikut s.o 1600 eurot või arest. Nii määraski menetleja Vitalii

Akimovile karistuseks rahatrahviks sanktsiooni keskmise 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

3. 13.10.2025 esitas Vitalii Akimovi kaitsja jurist Sofja Pevzner-Belošitski Harju Maakohtule

kaebuse väärteoasjas nr 2302,25,011699 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi otsuse

peale. Kaebaja taotles eeltoodud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebaja leidis, et

Vitalii Akimovi käitumises puuduvad nii süüteo objektiivsed kui subjektiivsed tunnused,

samuti puuduvad süü ja tahtlus. Vitalii Akimov ei teadnud ega saanudki teada, et tema

valduses olnud juhiluba oli võltsitud, ta tegutses heas usus, pidades dokumenti ehtsaks.

Alternatiivselt taotles kaebaja, et juhul, kui kohus leiab, et väärteo koosseis on siiski

tuvastatav, vähendada määratud rahatrahvi suurust, arvestades järgmisi asjaolusid: Vitalii

Akimov tegutses heas usus ja ilma tahtluseta seadust rikkuda; tegemist on esmakordse

rikkumisega; ta on perekonna ainus ülalpidaja ja ametlikult töötav isik; ta on viivitamatult

alustanud Eestis juhilubade omandamist, et täita seaduse nõudeid ja vältida tulevikus

sarnaseid olukordi. Sellisel juhul palus kaebaja vähendada trahvimäära miinimumini või

asendada see hoiatusega.

3.1 Kaebuses märgiti, et Vitalii Akimov selgitas, et saabus Eestisse Ukrainast, tema elukoht

Ukrainas on Hersoni oblastis, Kahhovka rajoonis, linnas xxx. Tegemist on praegu okupeeritud

territooriumiga, mistõttu ei ole tal võimalik sinna naasta ega isiklikult pöörduda Ukraina

ametiasutuste poole. Nii ei ole olnud võimalik tal Ukrainas oma juhiluba taastada, kuna

selleks on nõutav isiklik kohalviibimine. Sellest tulenevalt pöördus Vitalii Akimov oma

tuttava poole, kes kinnitas, et saab aidata juhiloa taastamisel ametlikul ja seaduslikul viisil

ilma isikliku kohalviibimiseta. Talle selgitati, et menetlus toimub Ukraina riiklike struktuuride

kaudu ja kõik tehakse ametlikult. Arvestades olukorda, kus Vitalii Akimov viibis Eestis ega

4-25-3728

saanud Ukrainasse reisida, usaldas ta saadud teavet ja nõustus vastava abi kasutamisega,

eeldades, et dokument vormistatakse õiguspäraselt.

3.2 Kaebaja selgitas, et süüteo koosseisu kuuluvad teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Objektiivsed tunnused kirjeldavad väliseid asjaolusid – milline tegu toime pandi, millise

tagajärje see tõi ning millises põhjuslikus seoses tegu ja tagajärg on. Subjektiivsed tunnused

seevastu puudutavad teo toimepanija tahtlust ja süüd, s.t. isiku sisemist suhtumist oma

tegudesse ja nende tagajärgedesse. Süü tähendab isiku õiguslikku vastutust oma teo eest

olukorras, kus ta on olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja seda juhtima. KarS §

16 ja § 17 kohaselt on süü vormid tahtlus (isik soovis või vähemalt möönis, et tema tegu toob

kaasa õigusvastase tagajärje) ja hooletus (isik ei tahtnud tagajärge, kuid rikkus

hoolsuskohustust, jättes ette nägemata või vältimata tagajärje, mida ta oleks pidanud ette

nägema).

3.3 Eeltoodut arvestades oli kaebaja seisukohal, et Vitalii Akimovi tegevuses puuduvad nii

süü kui ka tahtlus. Ta ei teadnud ega saanudki teada, et tema valduses olnud juhiluba ei ole

ehtne. Ta tegutses heas usus, uskudes, et dokument on saadud seaduslikul viisil. Ta pöördus

abi saamiseks isiku poole, kes väitis, et saab juhiloa taastada ametliku protseduuri kaudu

Ukraina riigiasutustes ja Vitalii Akimov oli veendunud, et kõik toimub korrektselt. Nii leidis

kaebaja kokkuvõtlikult, et kuivõrd Vitalii Akimovi elukoht asub Ukrainas okupeeritud

territooriumi, kuhu tal ei ole võimalik minna; tema suhtes kehtib rahvusvahelise kaitse saajana

liikumispiirang, mis ei luba Eestist lahkuda; ta sai dokumendi kontrollimata usaldusväärse

isiku kaudu, pidades seda ametlikuks ja varasem politsei kontroll ei tuvastanud juhiloas

mingeid rikkumisi (kaebaja märkis, et umbes aasta tagasi peatas politsei Vitalii Akimovi

tavapärase kontrolli käigus. Nii kontrolliti tema dokumente kui ka alkoholi tarvitamist, kuid

rikkumisi ei tuvastatud ja dokumentide suhtes ei tehtud mingeid märkusi) ei olnud kaebajal

Vitali Akimovil objektiivset ega subjektiivset võimalust teada, et tema juhiluba on võltsitud.

Sellises olukorras ei saanud kaebaja arvates Vitalii Akimovi käitumist pidada tahtlikuks ega

hooletuks süüteoks, kuna puudus teadlik soov rikkuda seadust või kasutada ebaseaduslikku

dokumenti. Tema tegevus ei vastanud seega süüteo subjektiivsetele tunnustele,

3.4 Ülaltoodu alusel väitis kaebaja, et Vitalii Akimovi käitumises puuduvad süüteo tunnused.

Vitalii Akimov on tegutsenud heas usus ja järginud seadust, püüdes täita oma kohustusi

vastutustundlikult. Ta on teinud koostööd ametiasutustega, esitanud kõik nõutud dokumendid

ja selgitused ning tegutsenud viisil, mis vähendab võimalikke arusaamatusi ja näitab tema

valmisolekut olukorda seaduslikult lahendada. Vitalii Akimovi eesmärk ei ole olnud rikkuda

seadust, vaid vastupidi – tagada, et kõik tema tegevused oleksid kooskõlas õigusnormidega.

3.5 Kohe pärast seda, kui Vitalii Akimov sai teada, et tema valduses olnud Ukraina juhiluba ei

ole kehtiv, astus ta viivitamatult samme olukorra seadustamiseks ja asus õppima Eestis

juhiloa saamiseks. Vastavalt õppetöö päevikule on Vitalii Akimov liitunud B-kategooria

koolitusega 18.09.2025. Teooriaõpetajaks on AŠ ja õppetöö sisaldab kõiki nõutud teemasid,

sealhulgas liiklusohutust, juhi käitumist, teekonna valikut, kiiruse reguleerimist ja eri

liiklussituatsioonide lahendamist. Õppetöö päevikust nähtub, et Vitalii Akimov on aktiivselt

osalenud tundides ja teinud järjepidevaid edusamme. See kinnitab, et Vitalii Akimov ei ole

eiranud seadust ega püüdnud vältida vastutust, vaid vastupidi – on teadlikult ja omal algatusel

asunud täitma kõiki seaduslikke nõudeid, et omandada Eestis kehtiv juhtimisõigus. Selline

käitumine näitab tema heatahtlikkust ja soovi järgida kehtivat õiguskorda.

3.6 Kaebuses selgitati ka Vitalii Akimovil juhilubade vajalikkust. Vitalii Akimov on pere

ainus ülalpidaja. Ta töötab ametlikult, tema tööobjektid asuvad erinevates piirkondades üle

Eesti. Töö iseloomu tõttu peab ta igapäevaselt liikuma autoga, vedama endaga kaasa tööks

4-25-3728

vajalikke tööriistu. Seega on juhilubade olemasolu tema jaoks hädavajalik nii tööülesannete

täitmiseks kui ka pere toimetuleku tagamiseks.

3.7 Alternatiivse taotluse osas märkis kaebaja, et juhul kui kohus leiab, et Vitalii Akimovi

teos on siiski tuvastatav väärteokoosseis, siis arvestades juhtumi erandlikke asjaolusid tuleks

rahatrahvi suurust vähendada. Kaebaja rõhutas, et Vitalii Akimov tegutses heas usus ega

olnud teadlik sellest, et tema valduses olnud juhiluba ei ole ehtne. Ta ei püüdnud tahtlikult

seadust rikkuda ega vältida ametlikku vastutust, vaid uskus, et dokument on saadud

seaduslikul viisil. Lisaks on Vitalii Akimov kohe pärast juhtunu selgumist asunud õppima

Eestis juhiloa saamiseks, mis näitab tema soovi täita seaduse nõudeid ja vältida tulevikus

sarnaseid olukordi. Arvestades, et tegemist on esmakordse rikkumisega, puuduvad süüd

raskendavad asjaolud ja Vitalii Akimov on perekonna ainus ülalpidaja ja ametlikult töötav

isik, kelle töö iseloom eeldab igapäevast liikumist sõidukiga, oleks põhjendatud ja õiglane

karistuse leevendamine KarS § 56 lg 1 ja § 57 lg 1 alusel.

4. 16.10.2025 võttis Harju Maakohus Vitalii Akimovi kaitsja kaebuse menetlusse ja arutas

seda 06.11.2025 toimunud istungil. Kohtupidamise käigus uuris kohus väärteoasja nr

2302,25,011699 järgmisi materjale: 08.09.2025 koostatud väärteoprotokoll; 08.09.2025

koostatud vallasasja - Ukraina juhiloa nr XXX hoiulevõtmise protokoll; 08.09.2025 Vitalii

Akimovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; Vitalii Akimovi isikut ja tema

kontaktandmeid puudutavate detailandmete päringu vastus; dokumendi uurimise akt nr

161/2025 koos fototabelite ja fotodega CD plaadil; väärteo otsus 30.09.2025; sõidukit Opel

Insignia Sports Tourer SW reg nr XXX puudutavate andmete päringu vastus; karistusregistri

väljavõte ja kuulas ära menetlusaluse isiku Vitalii Akimovi ütlused.

5. Kohtuistungil jäi Vitalii Akimov ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde ning palusid kohtul

selles toodud seisukohtadega arvestada kohtuotsuse tegemisel. Kaitsja rõhutas, et Vitalii

Akimov ei teadnud ja ei saanud teada seoses Ukrainas valitseva olukorraga, et temale

saadetud juhiluba oli võltsitud. Vitalii Akimov tegi kõik endast võimaliku, et taastada oma

juhiload. Kohe kui selgus, et nendega ei ole võimalik Eestis edasi toimetada, läks ta

kursustele. Lisaks märkis kaitsja, et Vitalii Akimov on varasemalt karistamata, talle ei ole

määratud trahve, ta ei ole liiklusreegleid rikkunud. Seega on tema näol tegemist

seadusekuuleka isikuga.

6. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Vitalii Akimovi

süüline käitumine talle inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemises on tõendamist

leidnud. Toimepandud väärtegu on õigusevastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud

puuduvad.

6.1 Kohtuväline menetleja märkis, et menetluse käigus ja kohtuistungil ei ole Vitalii Akimov

esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ta omab või on üldse kunagi omandanud

juhtimisõiguse. Samas on väärteo materjalidega tõestatud, et ta juhtis mootorsõidukit ja esitas

politseile Ukraina juhiloa. Nimetatud juhiluba on võltsimistunnustega, seda on kinnitanud

dokumendi ekspert oma aktis.

6.2 LS § 90 lg 1 p 1 alusel ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel

on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja, kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud ega kehtetuks tunnistatud või, keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Vitalii Akimov ei

ole omandanud Eestis juhtimisõigust.

6.3 Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse kõiki olulisi asjaolusid,

eripreventiivseid eesmärke ja rikkuja isikut. Vitalii Akimov tunnistas kohtuistungil, et tal on

kasutanud võltsitud juhiluba, mistõttu saab ka järeldada, et ta pani võltsitud juhiloa

4-25-3728

kasutamise toime teadlikult ja tahtlikult. Selline käitumine näitas kohtuvälise menetleja

arvates Vitalii Akimovi üleolevat suhtumist liikluskohustustesse ja reeglitesse ning

hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Liikluses osalemine tähendab ka

vastutuse võtmist. Karistuse eesmärgiks on rikkuja mõjutamine edaspidi seadusekuulekalt

käituma. Karistus ei pea olema mugav vaid eesmärgipärane. Karistuse määramisel arvestas

kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 sätestatut, süüdlase süüd kergendada või raskendada

asjaolusid, võimalust hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistuse aluseks oli sanktsiooni keskmine määr. Vitalii Akimovi käitumises

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja määras

karistuse, mis on vastavuses Vitalii Akimovi poolt toime pandud teo raskusega. LS § 201 lg 1

sanktsiooni kohaselt on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot või arest.

Kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule trahvi 100 trahviühikut ehk

keskmises määras. Sellega on ka arvestatud õiguskorra kaitsmise huvidega.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus märgib, et väärteoasjas nr 2302,25,011699 puudub vaidlus selles, et menetlusalune

isik Vitalii Akimov juhtis 08.09.2025 kella 16.11 paiku Tallinnas Lasnamäel K. Kärberi

tänaval mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW reg nr XXX ja esitas

liiklusjärelevalve käigus patrullpolitseinikele enda poolt B kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguse tõestamiseks võltsitud Ukraina riigi poolt välja antud juhiloa nr XXX. Samas

esineb vaidlus selles, kas Vitalii Akimov on saanud aru sellest, et tema poolt 08.09.2025

esitatud liikluses osalemist võimaldav ja juhtimisõigust kinnitav Ukraina juhiluba on

võltsitud.

9. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas nr 2302,25,011699 kogutud ja uuritud tõendid

võimaldavad kinnitada 30.09.2025 Vitalii Akimovi suhtes tehtud otsuse tõendatust, et ta

rikkus süüliselt 08.09.2025 kella 16.11 paiku Tallinnas Lasnamäel K. Kärberi tänaval

mootorsõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 1 sätteid ehk juhtis mootorsõidukit ilma vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, esitades selle õiguse kinnituseks teadvalt võltsitud

juhiloa. Nii leiab kohus, et väärteootsuses on Vitalii Akimovi tegu õigesti kvalifitseeritud LS

§ 201 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt.

10. Kohtumenetluse raames uuritud 08.09.2025 koostatud väärteoprotokoll, 08.09.2025

koostatud vallasasja Ukraina juhiloa nr XXX hoiulevõtmise protokoll, 08.09.2025 Vitalii

Akimovi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mootorsõiduki Opel Insignia Sports Tourer

SW reg nr XXX detailandmete päringu vastus ja menetlusaluse isiku Vitalii Akimovi ütlused

kinnitavad fakti, et viimane juhtis 08.09.2025 kella 16.11 ajal Tallinnas Kärberi tänaval

mootorsõidukit Opel Insignia Sports Tourer SW reg nr XXX, mille omanikuks on IK.

Nimetatud tõenditest nähtuvalt peeti Vitalii Akimovi juhitud sõiduauto liiklusjärelevalve

käigus kinni ja paluti tal esitada enda juhtimisõiguse tõendamiseks juhiluba. Vitalii Akimov

esitas Ukraina juhiloa nr XXX, millist vaadeldi ja uuriti patrullpolitseinike poolt

sündmuskohal Regula luubiga ning täheldati sellel ilmsed võltsimistunnused. Eeltoodust

tulenevalt kõrvaldati Vitalii Akimov kell 16.13 mootorsõiduki juhtimiselt ehk ta kõrvaldati

selle juhtimiselt kui isik, kellel puudub mootorsõiduki juhtimiseks vastava kategooria

juhtimisõigus. Et patrullpolitseinike kahtlus esitatud juhiloa võltsitusest osutus tõeseks nähtub

08.09.2025 koostatud dokumendi uurimise aktist nr 161/2025. Dokumendieksperdi AK poolt

teostatud uuringu tulemusena (selle raames võrdles ekspert Ukraina riigi poolt välja antud

4-25-3728

originaal juhiluba ekspertiisiks esitatud loaga) selgus, et Vitalii Akimovi poolt esitatud

juhiloas on foto trükitud originaalist erineva trükitehnikaga, turvaelement OVI on imiteeritud

ning ei muuda kallutades värvi, juhiloa aluspõhja trükitehnika erineb originaalist ja selle

mikrokirjed on loetamatud. Ekspert lisas akti juurde fototabelid ja uuringu CD plaadil, kus

näitas ka visuaalselt ära arvamuse aluseks olevad andmed. Nagu märgitud, nimetatud

asjaolude osas väärteoasjas vaidlust ei esine. Vitalii Akimov on 08.09.2025 mootorsõiduki

juhtimiselt liiklusjärelevalve käigus kinni pidamisel esitanud enda juhtimisõiguse kinnituseks

võltsitud Ukraina juhiloa.

11. Menetlusalune isik Vitalii Akimov ja tema kaitsja on aga seisukohal, et Vitalii Akimov ei

olnud teadlik sellest, et tema poolt 08.09.2025 patrullpolitseinikele esitatud Ukraina juhiluba

võinuks olla võltsitud. Ta ei teadnud ega saanudki teada, et tema valduses olnud juhiluba ei

ole ehtne. Ta tegutses heas usus, uskudes, et dokument on saadud seaduslikul viisil. Ta

pöördus abi saamiseks isiku poole, kes väitis, et saab juhiloa taastada ametliku protseduuri

kaudu Ukraina riigiasutustes ja Vitalii Akimov oli veendunud, et kõik toimub korrektselt.

12. Kohtumenetluse raames selgitas Vitalii Akimov, et ta avastas kuskil 2022 veebruaris

Ukraina sõja alguses Eestis, et ta ei ole juhilube. Ta arvas, et jättis need Ukrainasse elukohta,

kuid tema elukaaslane neid sealt ei leidnud. Samas oli tal töö pärast lube vaja ja ta otsustas

need hankida uuesti, hoolimata sõjast, Ukrainast. Sellest, et tal on juhiload kaduma läinud,

rääkis Vitalii Akimov on tuttava DTga Messengeri vahendusel. Sealsamas oli ka viimane talle

pakkunud, et ajab asja korda, et hangib Vitalii Akimovile, ilma viimase osavõtuta protsessis,

uued juhiload. Et tal on üks tuttav, kes võib aidata, kes töötab ühes ametis. Nii saatis Vitalii

Akimov vastavalt kokkuleppele 200 eurot sularahas saatjaga bussiga Ukrainasse ja sai samal

viisil umbes kolm nädalat hiljem taastatud loa kätte. Ta avastas taastatud juhilubadel talle

väljastatud ühe mootorsõiduki kategooria juhtimisõiguse enam, kui tal selleks õigust oli,

nimelt C kategooria sõiduki juhtimisõiguse. See asjaolu tekitas temas küsimusi. Nii pöördus

ta lubade hankimisega Ukrainas tegelenud DT poole. Viimane ei näinud selles asjaolus aga

probleemi, väites, et „nii on ja las jääb nii“. Eelkirjeldatud moel lubade hankimist õigustas

Vitalii Akimov kõigepealt sellega, et ei teadnud, et juhtimisõiguse oleks ta võinud saada ka

Eestis kursustele minnes. Teiseks aga märkis, et kuivõrd tal olid varasemalt load olemas, siis

arvas, et lihtsam oleks need taastada Ukrainas, kui minna Eestis autojuhi kursustele.

13. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku Vitalii Akimovi väide selle kohta, et ta ei

saanud aru, et ta hankis endale Ukrainast võltsitud juhiload nende hankimise viisi ega ka tema

enda ütlustega kinnitust leidnud.

13.1 Kohus märgib kõigepealt, et ei pea tõsiseltvõetavaks Vitalii Akimovi ütlusi selle kohta,

et see viis, kuidas ta enda juhiload taastas, võiks keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale näida

seaduslikuna. Kohtu hinnangul on Vitalii Akimov selliselt toimetades lihtsalt lootnud ilma

sõidukursusi ja selleks rahalisi kulutusi tegemata omale Eesti Vabariigis kehtivad juhiload

saada. Arvata tõsiseltvõetavalt, et keegi kolmas isik ilma mistahes volituseta, dokumendi

saamisest huvitatud isiku juuresolekuta ja tema isikusamasust kinnitavate andmeteta võiks

hankida talle 50-aastase kehtivusajaga tema isikusamasust kinnitavate andmetega dokumendi,

ei ole kindlasti keskmise mõistliku täisealise isiku poolt võimalik. Vitalii Akimov vastab

keskmise mõistliku täisealise isiku kriteeriumitele (need nähtuvad tema vanusest,

perekondlikest suhetest, elu- ja töökorraldusest, üldisest kogemusest asuda alaliselt elama

välisriigis). Niisamuti pole ka tõsiseltvõetavalt võimalik sellisel isikul eeldada, et sellise

protseduuri vahendusel, et kellegi tuttava tuttav politseinik korraldab välisriigis viibivale

tundmatule isikule juhilubade taastamise, uute väljastamise, saadakse seaduslik, tegelikkusega

kooskõlas olev dokument.

13.2 Kohus märgib, et Vitalii Akimovil on vajalik elukogemus ja teadmised, et õigesti hinnata

4-25-3728

ametlike dokumentide hankimise viise ja protseduure. Ta on Eesti Vabariiki elama asudes

suutnud endale hankida elamisloa, samuti leidnud töö- ja elamiskoha. Nii ei saa Vitalii

Akimov eirates eelnevalt esiletoodud juhilubade taastamise protseduuri kirjeldust, tugineda

pelgalt väitele, et Ukrainast lubade taastamiseks kulunud aeg võiks viidata nende saamise

seaduslikkusele, et see võiks luua temas ettekujutuse, et sellisel moel on võimalik

hankida/taastada Ukraina juhiloa seaduslikul viisil.

13.3 Lisaks eeltoodule on tegelikult Vitalii Akimov ka oma sõnadega möönnud, et ta sai

Ukrainast võltsitud juhiload. Kui nentida, et Vitalii Akimovil puudub Ukrainast talle saadetud

juhilube vaadates oskus veenduda nende väliste tunnuste võltsituses, on ta aga ise täheldanud

saadud lubade tegelikkusele mittevastavuse ja seda selles kajastatud andmete ebaõigsuses ehk

juhtimisõiguse kategooriates. Vitalii Akimov märkis, et ta avastas juhiload saades nendes

üleliigse juhtimisõiguse kategooria, C kategooria, milleks tal õigust ei olnud. Ta ei piirdunud

selle asjaolu üksnes teadmiseks võtmisega, vaid pidas vajalikuks selle kohta aru pärida,

kontakteeruda lubade vahendamisega tegelenud isikuga. Peale vastust, et „nii on, las jääb nii“,

jättis Vitalii Akimov teema sinnapaika ja kasutas neid Eesti Vabariigis liikluses osalemisel.

Selliselt tegi ta teadlikult otsuse, et kasutab enda juhtimisõiguse tõestuseks tegelikkusele

mittevastavaid juhilube. Lihtsam oli võltsitud juhilubadega leppida, kui tekitada endale tüli

uute hankimisega Eesti Vabariigist. Seega teadvustas Vitalii Akimov endale nende asjaolude

valguses vähemalt, et talle väljastatud juhiload ei kajasta tegelikke andmeid, näitab neid

üksnes osaliselt ehk mõistis, et need load on võltsitud. Kohus lisab, et ka asjaolu, et Vitalii

Akimov ei kasutanud neid lube C kategooria mootorsõiduki juhtimisel, vaid üksnes B

kategooria mootorsõiduki juhtimisel, milleks tal enda sõnul õigus oli, ei muuda fakti, et

Ukrainast saadud juhilubadel kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele ehk, et neid tuleb

pidada võltsituteks.

13.4 Eeltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Vitalii Akimov pidi Ukrainast juhilubade

taastamise viisi ja saadud lubade andmeid arvestades möönma, et nende näol ei olnud

tegemist seaduslike, õigeid andmeid sisaldavate lubadega ehk möönma nende võltsitust.

Kohtu hinnangul tegutses Vitalii Akimov selliseid juhilube liikluses kasutades vähemalt

kaudse tahtlusega.

14. Kohus ei tuvastanud Vitalii Akimovi tegevuses õigusvastasust ja tema süüd välistavaid

asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Vitalii Akimov pani toime

koosseisulise, õigusvastase ja süülise väärteo, millise on 30.09.2025 väärteootsuses õigesti

kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Eeltoodud järeldusele jõudis kohtuväline menetleja

väärteomenetlusõigust õigesti kohaldades.

Karistus

15. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava

süüteo sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr.

18. LS § 201 lg 1, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, näeb karistusena

ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

19. 30.09.2025 Vitalii Akimovi suhtes tehtud väärteootsuse alusel määrati talle LS 201 lg 1

4-25-3728

märgitud rikkumise eest karistuseks 100 trahviühikut, s.o 800 eurot ehk lähtuti sanktsiooni

keskmisest määrast. Seega leidis kohtuväline menetleja, et Vitalii Akimovi süü tema poolt

võltsitud Ukraina juhiloaga mootorsõiduki juhtimises on keskmine. Selle mõjutamiseks tema

käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud karistuse määr on

kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega ehk õiguskorra huvidega.

20. Kohus on seisukohal, et kuigi kohtuväline menetleja on väärteootsuses äärmiselt

lakooniliselt põhjendanud Vitalii Akimovile karistuse liigi ja selle määra valikut, on siiski

võimalik sellest välja lugeda, et ta on lähtunud etteheidetava süüteo asjaoludest ning selles

tegevuses süüdlase süüd kergendada või raskendada võivate asjaolude puudumisest. Vitalii

Akimovile etteheidetavat süütegu ei ole peetud vähetähtsaks, millele reageerimine võinuks

piirduda üksnes noomitusega. Kohus nõustub eeltoodus kohtuvälise menetlejaga. Ka kohtu

hinnangul ei ole mootorsõiduki juhtimine ilma kohast juhtimisõigust omamata väheohtlik

süütegu. Sõltumata süüdlase ettekujutusest enda juhtimisoskustest ja liiklusalastest

teadmistest, ei ole põhjendatud nende andmete alusel ilma asjakohaste kursuste ja hindamiste

läbimist lubada sellisel isikul liikluses osaleda. Vitalii Akimovi puhul esineb kohtu hinnangul

tähendust seegi, et ta on juhtimisõiguse saanud enda sõnul aastaid tagasi Ukrainas.

Teadaolevalt erineb riigiti liikluskultuur, kuid välistatud ei ole ka mitmete liiklusalaste muude

reeglitegi erinev rakendus ja hindamine. Nii tulnuks Vitalii Akimovil juba ainuüksi eeltoodud

põhjustel seaduskuuleka juhi rolli asumiseks erinevused liikluses selle ohutuse kaalutusel

endale selgeks teha. Vitalii Akimovi süüteo raskuse hindamisel ei saa ka eirata fakti, et lisaks

ei piirdunud tema tegu vaid juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises, vaid ka ilmselgelt

ebaõigete andmetega juhtimisõigust kinnitava dokumendi kasutamisega.

21. Samas leiab kohus, et kohtuväline menetleja, jäädes Vitalii Akimovile karistust mõistes

rahatrahvi sanktsiooni keskmisele pidama, on sanktsioonimäära kohaldades arvestanud

ülemääraselt õiguskorra huvidega ja jätnud tähelepanuta Vitalii Akimovi suhtumise

toimepandusse ja tema kohta teadaolevad isikuandmed. Nii leiab kohus, et sellest tulenevalt

on ka kohtuväline menetleja eksinud tema süü ja selliselt ka mõistetava karistuse määra

suuruse hindamisel.

22. Kuigi Vitalii Akimov on kohtu hinnangul võltsitud juhiloa kasutamise faktis tegutsenud

vähemalt kaudse tahtlusega, võib pidada seda intsidenti tema elus üksikjuhtumiks. Ta on

varasemalt karistamata. Kohtule esitatud andmetest tulenevalt ei ole Vitalii Akimov kindlasti

selliseks isikuks, kes järjekindlalt näitaks üles ükskõikset suhtumist liiklusreeglitesse. Ta on

kohtumenetluse eelselt, avastatud sündmuse järgselt kohe asunud endale seaduslikul viisil

juhtimisõigust taotlema ja on tänaseks päevaks lõpetamas (lõpetanud) mootorsõiduki juhi

kursuse. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Vitalii Akimov oleks peale talle rahatrahvi

määramist taas mistahes kaalutlusel (nt mugavus või tööalane vajadus) istunud ilma vastavat

juhiluba omamata autorooli. Nii on kohtu arvates Vitalii Akimov mõistnud tema poolt

toimepandu tähendust ja enda käitumist selle järgi korrigeerinud. Eeltoodu võimaldab kohtu

nägemuse kohaselt vähendada ka Vitalii Akimovi süüd toimepandus.

23. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rahatrahvi määrates arvestanud Vitalii

Akimovi reaalsete võimalustega seda tasuda ilma, et mõistetav rahatrahv ei kahjustaks

oluliselt tema perekonna toimetulekut. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja mõttekäiguga

sellest, et liiklusrikkumise eest mõistetav karistus, antud juhul rahatrahv, peab olema mõjus,

kuid selle kohaldamisel peab siiski arvestama ka süüdlase võimalike rahaliste kohustuste,

sissetuleku suuruse, tema rolliga pere ülalpidamisel jne. Vitalii Akimovi ütlustest nähtuvalt

omab ta küll töökohta, kuid pakutav töö on hooajaline, mistõttu ka tema sissetuleku suurus

kõigub. Ta töötab katuseehitajana, tema sissetulek kevad-suvisel perioodil on kuus 1050 euro

ringis, sügisel-talvel vaid 850 eurot kuus. Kohtu hinnangul on Vitalii Akimovi igakuine

4-25-3728

sissetulek niivõrd väike, et tal võib esineda raskusi igapäevaselt elamis- ja toidukulude

katmisega ning seda ka juhul, kui perele tooks sissetulekut lisaks ka tema elukaaslane. Nii on

kohtu hinnangul Vitalii Akimovile mõistetava rahatrahvi tasumine ühekordse maksena teda ja

tema peret ülemääraselt koormav ja ei mõjutaks teda enam ka personaalselt uute süütegude

toimepanemiselt hoiduma. Sellise olukorra vältimiseks peab kohus kohaseks määrata Vitalii

Akimovile mõistetav rahatrahv tasumisele osade kaupa. Nii oleks kohtu hinnangul endiselt

täidetud ka karistuse mõjususe aspekt. Igakuine väljaminek Vitalii Akimovi sissetulekust

tuletab meelde toimepandut ja võimaldab hoida enda tegevust liikluses seaduskuulekana.

24. Seega märgib kohus kokkuvõtlikult Vitalii Akimovile mõistetava karistuse osas, et

vähendab mõistetud rahatrahvi määra 100 trahviühikult 30 trahviühiku võrra ja mõistab talle

juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistuseks rahatrahvi 70 trahviühikut, s.o 560

eurot. Arvestades aga Vitalii Akimovi majanduslikke võimalusi määrab kohus mõistetud

rahatrahvi tasumise osade kaupa 4 kuu jooksul nii, et igakuiselt tuleb tal tasuda riigi tuludesse

140 eurot.

Asitõend

25. Toimiku materjalide juures asuv elektrooniline andmekandja – CD plaat tuleb jätta VTMS

§ 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik