2-24-8322/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8322

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind/vastuhagi

hind

OÜ ECP hagi Bonava Eesti OÜ vastu võla nõudes ning

Bonava Eesti OÜ vastuhagi OÜ ECP vastu võla nõudes

11 067,21 eurot/4194,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja (vastuhagis kostja): OÜ ECP (registrikood

12001915)

Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Indrek Naur (e-post indrek@in.ee)

Kostja (vastuhagis hageja): Bonava Eesti OÜ (registrikood

11398856; e-post info@bonava.ee)

Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja:

vandeadvokaat

Risto

Sidok

(e-post

risto.sidok@walless.com)

Kohtuistung 28.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Bonava Eesti OÜ-lt OÜ ECP kasuks põhivõlg summas 8991,55

eurot, võla sissenõudmisekulud summas 120 eurot, viivis seisuga 27.05.2024

summas 314,70 eurot ja viivis alates 28.05.2024 põhivõlalt (s.o 8991,55 eurot) 0,05

% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta vastuhagi rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta Bonova Eesti OÜ kanda.

5. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

27.05.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Bonava Eesti OÜ (kostja) osaühinguga ECP

(hageja) töövõtulepingu nr 2101572-10 (Aiandi 8 ja 10). Bonava Eesti OÜ lepingu üldtingimuste

punkt 11.10 sätestas, et garantiiaegse tagatise jääk (st ulatus, mida ei ole kasutatud Peatöövõtja

poolt Garantiitööde finantseerimiseks) tagastatakse Alltöövõtjale pärast Garantiiaja lõppu 10

päeva jooksul alates Alltöövõtja vastavasisulise avalduse saamist tingimusel, et Peatöövõtjal ei

ole nõudeid Alltöövõtja vastu. 28.07.2021 sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti p 4.1.

alapunkt 4 järgi oli garantiiaegse tagatise jääk 5484,85 eurot, mille kostja pidi hagejale tagastama

peale vastavasisulise avalduse saamist. Avalduse garantiitagatise tagastamiseks esitas hageja

kostjale 07.03.2024 ja kostja oli kohustatud tagatise tagastama Lepingu üldtingimuste punkt

11.10 järgi kümne päeva jooksul st 17.03.2024. Tagatis on tagastamata.

Kostja sõlmis hagejaga 29.04.2021 alltöövõtulepingu nr PRJ0002574-20 (Sõpruse pst 44,

Tallinn). Lepingu p 2.4 alusel oli garantiiperioodi lõpp 29.02.2024. Lepinguga ettenähtud

garantiiaegse tagatise suurus on 3% lepingu hinnast ehk 1706,70 eurot. Alltöövõtu tööd oli üle

antud 07.10.2021 alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtu aktiga. Ehitusperioodi tagatise

vabastamise taotlusega 07.10.2021 lepiti kokku, et garantiiperioodi tagatis summas 1706,70

eurot vabastatakse 29.02.2024. Avalduse garantiitagatise tagastamiseks esitas hageja kostjale

07.03.2024 ja kostja oli kohustatud tagatise tagastama Lepingu üldtingimuste punkt 11.10 järgi

kümne päeva jooksul st 17.03.2024. Tagatis on tagastamata.

Kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu nr 2101510-08 (Printsu tee 5/3 ja Printsu tee 5/4).

Lepingu p 2.4.2 alusel oli garantiiperioodi lõpp 29.12.2023. Lepinguga ettenähtud garantiiaegse

tagatise suurus on 3% lepingu hinnast ehk 1800 eurot. Tööd anti üle 14.08.2020 aktiga.

Ehitusperioodi tagatise vabastamise taotlusega 19.08.2021 lepiti kokku, et garantiiperioodi

tagatis summas 1800 eurot vabastatakse 29.12.2023. Avaldus garantiitagatise tagastamiseks

esitas hageja kostjale 07.03.2024 ja kostja oli kohustatud tagatise tagastama Lepingu

üldtingimuste punkt 11.10 järgi kümne päeva jooksul st 17.03.2024. Tagatis on tagastamata.

Hageja lepinguline esindaja esitas 28.03.2024 kostjale nõudekirja, millega palus kostjat tasuda

hagejale töövõtulepingutest nr 2101572-10, nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08 tulenevad

garantiiaegsed tagatised kokku summas 8991,55 eurot hageja arvelduskontole hiljemalt 01.04.

2024. Kostja sai nõudekirja kätte ning esitas 10.04.2024 vastuse nõudekirjale, milles leidis, et

kostjal on teistest lepingutest tulenev vastunõue, millega ta soovib hageja nõude tasaarvestada.

Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust ega alust vastunõudega hageja nõuet tasaarvestada.

Hageja leiab, et kostja on rikkunud oma garantiiaegse tagatise tagastamise kohustuse jättes

tagatise maksmata. Garantiiaeg lõppes töövõtulepingu nr 2101572-10 puhul 31.01.2024;

töövõtulepingu nr PRJ0002574-20 puhul 29.02.2024 ning töövõtulepingu nr 2101510-08 puhul

29.12.2023. Hageja esitas avaldused garantiiaegse tagatise väljamaksmiseks 07.03.2024. Seega

oli kostja kohustatud garantiiaegse tagatise kogusummas 8991,55 eurot tasuma hiljemalt

17.03.2024 ja hageja tagatise jäägi tagasinõudmise nõue muutus sissenõutavaks alates

18.03.2024. Lepingu üldtingimuste p 7.19 annab hagejale õiguse nõuda viivist arvete tasumisega

viivitamisel 0,05% viivituses olevast summast päevas. Viivis alates 19.03.2024 kuni hagi

esitamiseni moodustab 314,70 eurot. Hageja esitab ka viivisenõude TsMS § 367 alusel.

VÕS § 113¹ lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist iga arve kohta

kogusummas 120 eurot, see tähendab nõue tagatisraha tagastamise töövõtuleping nr 2101572-10

puhul summas 40 eurot; nõue tagatisraha tagastamise töövõtulepingu nr PRJ0002574-20 puhul

summas 40 eurot ja nõue tagatisraha tagastamise töövõtulepingu nr 2101510-08 puhul summas

40 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla 8991,55 eurot, viivise hagi

esitamiseni 314,70 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 120 eurot. Samuti palus hageja

kostjalt välja mõista viivise 0,05% päevas põhivõlast 8991,55 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kostja vastus ja vastuhagi

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei vaidlusta

hageja poolt hagis avaldatut, mille kohaselt on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud nr

2101572-10 (leping I), nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08 (leping II). Lisaks hageja poolt

viidatud töövõtulepingutele on poolte vahel sõlmitud ka töövõtulepingud nr 2100083-223

(leping III); nr 2101668-104 (leping IV) ja nr 2101702-125 (leping V). Kõikide viidatud

lepingute kohaselt tagastatakse garantiiaegse tagatise jääk alltöövõtjale pärast garantiiaja lõppu

tingimusel, et peatöövõtjal ei ole nõudeid alltöövõtja vastu. Lepingutes ei sisaldu piirangut, mille

kohaselt saaks peatöövõtja keelduda konkreetse tagatise jäägi tagastamisest üksnes konkreetsest

lepingust tulenevate kohustuste olemasolul. Seega on kostja seisukohal, et tal on võimalik hageja

poolt lepingute alusel antud tagatissummasid ristkasutada erinevate poolte vahel

sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Vastupidine tõlgendus oleks

selgelt ebamõistlik, kuivõrd kohustaks kostjat tagastama nt lepingu I alusel antud tagatissumma

olukorras, kus selle esemeks olevatel objektidel küll puudused puuduvad, kuid samade poolte

vahel nt lepingu II esemeks oleval objektil on puudused, mille eest kostja vastutab ning mille

likvideerimismaksumus kostja kui peatöövõtja jaoks ületab hageja kui alltöövõtja poolt antud

tagatissummat märkimisväärselt.

Eeltoodule tuginedes kinnitab kostja, et tunnistab iseenesest hageja põhinõude suurust summas 8

991,55 eurot, mis tuleneb pooltevaheliste lepingute alusel kostja poolt kinni peetud

tagatissummadest. Hageja viivisnõuet kostja ei tunnista, kuivõrd kostja ei ole põhjendamatult

viivitanud hageja poolt viidatud tagatissummade tagastamisega. Kostja on jätnud pooltevaheliste

lepingute alusel kinni peetud tagatissummad tagastamata, kuivõrd kostja on tuvastanud hageja

poolt lepingute alusel teostatud ehitustöödes puudused ning kandnud nende likvideerimisega

seoses kulusid, mis kogumahus ületavad hageja arvelt lepingute alusel kinni peetud summasid

ehk hageja poolt hagis esitatud põhinõuet. Kuivõrd nii hageja poolt hagis esitatud

tagatissummade tagastamise nõude kui kostja hüvitisnõude näol on tegemist samaliigiliste ehk

rahaliste ning sissenõutavaks muutunud nõuetega on nende tasaarvestamine võimalik.

Kostja vastas hageja 28.03.2024 nõudekirjale 10.04.2024, millest nähtuvalt on kostja avalduse

esitamisega tasaarvestanud hageja poolt hagis esitatud põhinõude osaliselt oma nõudega

põhisummas 5 985 eurot. 10.04.2024 seisuga olid pooltevahelised nõuded seega lõppenud

viidatud summa ulatuses. Nõuded, millega hageja kostja nõude valdavas ulatuses tasaarvestas

moodustasid esiteks kostja 17.11.2021 hüvitisnõue põhisummas 2 756 eurot (KM-ta, nõue I)

ning teiseks kostja poolt hagejale avalduse lisana esitatud koondtabelist nähtuvad poolte vahel

sõlmitud lepingute esemeteks olevatel objektidel hageja töödes tuvastatud puuduste

likvideerimisega seoses kostja poolt kantud kulud summas 3 229 eurot (KM-ta, nõue II).

Avalduse esitamise järgselt toimusid avamised Printsu 5/3 ja Printsu 5/4 (lepingu II objektid)

majades 22.04.20247, 16.05.20248 ja 03.06.20249. Hageja esindaja nendest osa ei võtnud.

Avamiste käigus tuvastati viidatud objektidel hageja töödes puudused, mille likvideerimise

maksumus oli Kortle Ehitus OÜ arvetele nr 1278 (642,50 eurot), 1287 (599,58 eurot) ja 1291

(828,32 eurot) tuginedes kokku 2 070,40 eurot (KM-ta). Koos 24.03.2024 Aiandi 5/1 ja Aiandi

5/2 majades tuvastatud puuduste likvideerimiseks vajalike kuludega summas 1 127 eurot (KM-

ta) ning Printsu 5/4 majas 17.11.2021 kuluhüvitisnõude esitamise järgselt korduvate leketega

seonduvate kulutustega summas 1 825 eurot (KM-ta), Aiandi 9/3-39 parapeti parandamise

kuludega summas 1 208,48 eurot (KM-ta) ja Aiandi 9 krohvi parandustööde kuluga summas 325

eurot (KM-ta) on kostjal tekkinud hageja vastu kokku hüvitisnõue summas 6 555,88 eurot (KM-

ta, nõue III). Eeltoodust tulenevalt on lepingute alusel hageja puudulike tööde likvideerimisega

seoses kandnud kostja kulusid kokku põhisummas 12 538,65 eurot (KM-ta). Viidatud

nõudesummast osa (s.o põhisummas 5 985 eurot) nõudeõigus on avalduse esitamise seisuga

lõppenud. Kostja nõude põhisumma jääk vastuse esitamise seisuga on seega 6 553,65 eurot

(KM-ta) (12 538,65 - 5 985).

Kostja esitas koos vastusega kohtule vastuhagi ning hagejale menetlusliku tasarvestamise

avalduse. Avalduse esitamisega palub kostja lugeda kohtule hageja poolt esitatud tagatiste

tagastamise nõude jäägi summas 3 006,55 eurot (KM-ta) lõppenuks osas, milles see kattub

kostja nõude jäägiga suuruses 6 553,65 eurot (KM-ta). Tasaarvestamise tulemusena hageja hagis

esitatud nõue lõppeb tervikuna. Kostja hüvitise nõue jääb kehtima hageja nõuet ületavas ulatuses

ehk põhisummas (6 553,65 - 3 006,55) 3 547,10 eurot (KM-ta).

Lepingute kohaselt leppisid pooled kokku, et garantiiajal ilmnenud puudused ja/või ehitusvead

kõrvaldab eelduslikult kostja peatöövõtjana alltöövõtja ehk hageja kulul ise. Seega leppisid

pooled kokku, et garantiiajal ei teosta hageja garantiitöid reeglina ise, vaid nende teostamise

korraldab kostja hageja kulul. Kostja leiab, et nõuded I – III, millega kostja on hageja hagis

esitatud nõude tagatiste tagastamiseks tasaarvestanud, moodustavad kostja vajalikud,

põhjendatud ja mõistlikud kulud, mis on tekkinud kostjale seoses hageja puudulike tööde

tuvastamise, likvideerimise või nendega seotud kahjude hüvitamisega. Nõude I näol on tegemist

kostja poolt hagejale 17.11.2021 esitatud hüvitisnõudega. Nõude I esitas kostja hagejale seoses

Printsu 5/4 katuse läbijooksudega korteritesse 13, 14 ja 15. Läbimärja katuse probleemide

tuvastamise ja puuduste likvideerimisega tekkis kostjale kulu summas 2 756 eurot (KM-ta).

Nõude II näol summas 3 226,77 eurot (KM-ta) on tegemist avalduses käsitletud kostja

hüvitisnõudega hageja vastu, mille moodustavad kulud, mis nähtusid avaldusele lisatud

koondtabelist. Sisuliselt on tegemist kostjale tekkinud kuludega seoses hageja töödes tuvastatud

puuduste likvideerimisega. Osaliselt on kostjale kulu tekkinud läbi kostja enda tehnikute

töötundide, mis on kulunud puuduste likvideerimiseks. Vastavad töötunnid on kostja

hinnastanud tunnihinnaga 25€/tund, mis on ehituse siseviimistluse valdkonnas tavapärane hind.

Ka nõude III moodustavad kostja hüvitisnõuded, mis seonduvad hageja poolt puudulikult

teostatud ehitustööde puuduste tuvastamise ja likvideerimisega. Tegemist on aga kuludega, mis

ei sisaldu ei nõudes I ega II, kuivõrd on valdavas osas selgunud pärast avalduse esitamist. Nõude

III suuruseks on kokku 6 555,88 eurot (KM-ta). Nõude III moodustavad Aiandi 5 (lepingu III

objekt), Aiandi 9 (lepingu IV objekt) ja Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3 (lepingu II objektid) majades

hageja töödes avastatud puuduste tuvastamise ja likvideerimisega kostjale tekkinud kulud

summas 1 127,00 eurot (KM-ta), 1 208,48 eurot (KM-ta), 2 070,40 eurot (KM-ta), 325,00 eurot

(KM-ta) ja 1 825 eurot (KM-ta). Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue põhisummas (2 756 + 3

226,77 + 6 555,88) 12 538,65 eurot (KM-ta) hageja hagis toodud nõudega suuruses 8 991,55

eurot (KM-ta) tasaarvestamise tulemusena vähenenud 3 547,10 euroni (KM-ta).

Eeltoodust tulenevalt palus kostja hagejalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3 547,10 eurot

(KM-ta) ning viivisvõlgnevuse arvates 20.06.2024 määras 0,05% päevas tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täies ulatuses tasumiseni või põhinõude summa (3

547,10 eurot) täitumiseni.

Hageja vastus vastushagile

Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.

Hageja leiab, et kostja annab lepingule tõlgenduse, mis ei vasta lepingu sõnastusele. Lepingus ei

ole kirjas, et tagatist võib ristkasutada erinevate poole vahel sõlmitud lepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingu üldtingimuste p 11.8 sätestab õiguse peatada konkreetse

lepingu alusel tehtavad maksed kui alltöövõtja ei teosta garantiitöid, kuid mitte ristkasutada

tagatissummasid. Lepingu punktid 11.8- 11.10 annavad peatöövõtjale õiguse konkreetse lepingu

raames peatada maksed kui alltöövõtja garantiitöid ei teosta (11.8), nõuda alltöövõtjalt

garantiitagatist (11.9) ja keelduda garantiitagatise väljamaksest, kui peatöövõtjal on garantiitööde

osas nõue alltöövõtja vastu (11.10).

Kostja leiab, et tal on vastunõue töövõtulepingust nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08, kuna

Printsu 5/3 ja 5/4 objektidel leiti puudusi, mille likvideerimise maksumus oli 2756 eurot. Kostja

ei ole osundanud ühelegi töövõtulepingu nr PRJ0002574-20 ja nr 2101510-08 punktile, mis

annaks talle õiguse esitada puuduste likvideerimise nõuet. Lisaks ei ole arusaadav lisatud

tõendite seostamine väidetavate puudustega. Lisaks on kostja hagejat 07.03.2022 teavitanud, et

tal puudub Printsu 5/3 ja 5/4 kuluhüvitusnõue, kuna kostja ei tea puuduste tegelikke põhjusi.

Kulu summas 3 226,77 eurot (KM-ta), mis tulenes kostja enda tehnikute töötundidest ja muudest

töödest seoses hageja poolt tehtud puudulike tööde likvideerimisega. Kostja ei ole osundanud

ühelegi lepingu punktile, mis annaks talle nõudeõiguse ja ainus tõend, mis peaks tõendama

kostja vastunõuet on tema enda koostatud tabel. Menetlusosalise koostatud tõend spetsiaalselt

kohtumenetluse tarbeks ei ole objektiivselt asjaolusid fikseeriv tõend ning on ebausaldusväärne

tõend.

Kulu summas 6 555,88 eurot (KM-ta), mis tekkis Aiandi 5, Aiandi 9 ja Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3

majade puuduste likvideerimisel. Kostja ei ole viidanud ühelegi töövõtulepingu nr 2100083-22

(Aiandi 5) , töövõtulepingu nr 2101668-10 (Aiandi 9) ja töövõtulepingu nr nr PRJ0002574-20 ja

nr 2101510- 08 (Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3) sätestatud alusele, mis annaks talle õiguse esitada peale

garantiitööde lõppu nõudeid. Lisaks ei osunda mitte ükski esitatud tõend, et puudus oleks olemas

või väidetava puuduse on põhjustanud hageja või puudus oleks seotud hageja töövõtuga. Oluline

on märkida, et töövõtulepingust nr 2100083-22 (Aiandi 5), nr 2101668-10 (Aiandi 9) ja nr

PRJ0002574-20 ning 2101510- 08 (Printsu 5/1, 5/2 ja 5/3) sätestatud tööd on kostja aktidega

vastu võtnud ja töö vastuvõtmisel eeldatakse, et töö oli nõuetekohane ning kostja ei ole hagejale

esitanud mitte ühtegi garantiinõuet.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Kohus loeb tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud töövõtulepingud nr 2101572-10 (dtl

9-12), nr PRJ0002574-20 (dtl 39-41), nr 2101510-08 (dtl 48-51), nr 2100083-22 (dtl 414-

417), nr 2101668-10 (dtl 580-583) ja nr 2101702-12 (dtl 718-721). Hageja on

hagiavalduses leidnud, et kostja on rikkunud kokkulepitud garantiiaegse tagatise

tagastamise kohustust, jättes tagatise tagastamata töövõtulepingute nr 2101572-10, nr

PRJ0002574-20 ning nr 2101510-08 puhul kokku summas 8 991,55 eurot, mille hageja

palub kohtul kostjalt välja mõista.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 650 lg

1 sätestab, et töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel

eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele

mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja

231 sätestatut. VÕS § 187 lg 2 sätestab, et kohustuse lõppemise korral tuleb nõude

tagamiseks antud tagatis, mis ei ole nõudega seotud, vastavalt tagatise andmise aluseks

olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. VÕS § 100 kohaselt kohustuse

rikkumiseks loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute üldtingimuste (dtl 13-29) punkt 11.10 sätestab, et

garantiiaegse tagatise jääk (st ulatus, mida ei ole kasutatud Peatöövõtja poolt

Garantiitööde finantseerimiseks) tagastatakse Alltöövõtjale pärast Garantiiaja lõppu 10

päeva jooksul alates Alltöövõtja vastavasisulise avalduse saamist tingimusel, et

Peatöövõtjal ei ole nõudeid Alltöövõtja vastu.

5. Puudub vaidlus, et töövõtulepingu nr 2101572-10 garantiiaegse tagatise suuruseks oli

5484,85 eurot, töövõtulepingu nr PRJ0002574-20 garantiiaegse tagatise suuruse jäägiks

1706,70 eurot ning töövõtulepingu nr 2101510-08 garantiiaegse tagatise suuruseks 1800

eurot. Kohus loeb tõendatuks, et lepingute nr 2101572-10, nr PRJ0002574-20 ning nr

2101510-08 järgsed tööd on vastuvõetud ning hageja on palunud kostjalt tagatised

vastavalt lepingule 07.03.2024 kirjaga tagastada (dtl 31-38, 43-47, 52-84). Seega oli

kostja kohustatud garantiiaegsed tagatised kogusummas 8991,55 eurot tagastama

hiljemalt 17.03.2024 ja hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 18.03.2024. Kostja on

menetluses kinnitanud, et tunnistab iseenesest hageja põhinõude suurust, mis tuleneb

pooltevaheliste lepingute alusel kostja poolt kinni peetud tagatissummadest (kostja

19.06.2024 vastuse p 2.4, dtl 100). Samas on kostja menetluses tuginenud asjaolule, et

kostja on hageja nõude osaliselt tasaarvestanud oma kahjuhüvitise nõudega ning esitanud

hageja vastu täiendavalt ka vastuhagi kahju hüvitamiseks. Kostja on märkinud, et kostjal

on tekkinud kahju seoses hageja poolt puudustega teostatud töödega (s.o kulud puuduste

kõrvaldamisega seoses).

Seega tuleb kohtul järgnevalt hinnata, kas kostjal on nõudeid, mida hageja nõudega

tasaarvestada ja/või täiendavalt hagejalt välja mõista. Kohus peab siinkohal vajalikuks

märkida, et kuigi kohtu hinnangul ei saa kostja erinevate töövõtulepingute tagatist

omavahel ristkasutada (tagatis on seotud siiski konkreetse lepinguga ja selles märgitud

objekti ja töödega), siis ei võta see kostjalt õigust seaduse alusel oma võimalikke

kahjunõudeid tasaarvestada hageja tagatise tagastamise nõudega.

6. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja 10.04.2024 vastanud hageja 28.03.2024

nõudekirjale, milles on tasaarvestanud hageja poolt hagis esitatud põhinõude osaliselt

oma nõudega põhisummas 5985 eurot (dtl 858-862). 19.06.2024 vastuses on kostja

täiendavalt esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse ning palunud lugeda kohtule

hageja poolt esitatud tagatiste tagastamise nõude jäägi summas 3 006,55 eurot lõppenuks

osas, milles see kattub kostja nõude jäägiga suuruses 6 553,65 eurot. Samuti palus kostja

vastuhagis hagejalt välja mõista hüvitise, mis ületab hageja nõuet, s.o põhisummas 3

547,10 eurot (6 553,65 - 3 006,55). Kostja on tuginenud asjaolule, et kostjal on tekkinud

kahju seoses hageja poolt puudustega teostatud töödega (s.o kulud puuduste

kõrvaldamisega seoses).

Kostja võimalikud nõuded hageja vastu tulenevad kostja dokumentidest nähtuvalt seega

poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes kokkulepitud töödes ilmnenud puudustes

garantiiperioodil. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-11 (punkt 12) selgitanud, et

garantii sisuks on ehitusettevõtja kohustus kõrvaldada oma kulul ehitise garantii kestuse

ajal ilmsiks tulnud ehitusvead. Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks

on kohustus tagada kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse

andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust, vaid tegemist on lepingujärgse täitmise

nõudega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute üldtingimuste (ÜT, dtl 112 –

128, 250 – 268, 418 – 432, 584 – 600, 722 - 738) kohaselt tähendas garantiiperiood

lepingu mõttes kokkulepitud ajaperioodi, mille vältel ilmnenud puuduste, ehitusvigade ja/

või mistahes mittevastavuste eest vastutab alltöövõtja ehk hageja garantii korras.

Garantiiperioodil ilmnenud puudused ja/või ehitusvead pidi kõrvaldama eelduslikult

peatöövõtja (s.o kostja) alltöövõtja (s.o hageja) kulul ise (erinevate lepingute ÜT p-d

11.3, 11.4, 11.5). Kulude katmiseks, mis garantiiperioodil hageja töödes avaldunud

puuduste kostja poolt likvideerimisel kostjale tekivad, leppisid pooled kokku

garantiiaegses tagatises, s.o 3 % lepingu hinnast (lepingute p 2.5.2). Lepingute ÜT p 11.7

(s.h ka erinevate lepingute puhul 11.6 ja 11.5) sätestas, et garantiiperioodi lõppedes

teostatakse Peatöövõtja (s.o kostja) poolt Garantiiülevaatused. Garantiiülevaatuse kohta

koostatakse garantiiülevaatuse akt, milline saadetakse teadmiseks ka Alltöövõtjale (s.o

hagejale) olukorras, kus akti on märgitud puuduseid, mille eest Alltöövõtja (so hageja)

vastutab. Tuvastatud puudustest informeeritakse Alltöövõtjat (so hagejat) enne puuduste

likvideerimist. Lepingute ÜT p 11.8 (s.h ka erinevate lepingute puhul 11.7 ja 11.6) annab

Peatöövõtjale õiguse igal ajal otsustada, et teatud Garantiitöö teostab Alltöövõtja ise,

millisel juhul esitab Peatöövõtja Alltöövõtjale vastavasisulise nõude, misjärel peab

Alltöövõtja 3 tööpäeva jooksul kinnitama nõude kätte saamist ning esitama töö

teostamise ajakava, kusjuures tööd tuleb teostada igal juhul hiljemalt 2 nädala jooksul

vastavasisulise nõude saatmise kuupäevast Peatöövõtja poolt. Sellise nõude on

Peatöövõtja õigustatud esitama nii Garantiiperioodi kestel kui Garantiiperioodi lõppedes

toimunud ülevaatuste järel.

Kostja kulude hüvitamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks saab aga kohtu hinnangul

olla VÕS § 115 lõige 1 ja lõike 2 esimene lause, millest tulenevalt kui võlgnik rikub

kohustust võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või kohustuse täitmise asemel

nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude eeldustena peavad

üheaegselt tõendamist leidma: kahjustatud isiku ja kahju tekitaja vaheline lepinguline

suhe, kahju tekitaja poolt lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, kahjustatud isikul

kahju tekkimine VÕS § 127 lõike 1 mõttes ning põhjuslik seos rikkumise ning kahju

vahel (VÕS § 127 lõige 4).

7. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja väljatoodud puudustele ja kahjule ning nende

põhjendatusele kostja poolt märgitud objektide kaupa.

7.1 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101572-10 kohaselt olid lepingu objektiks

Aiandi tn 8 ja 10 korterelamud asukohaga Aiandi tn 8, Tallinn ja Aiandi tn 10, Tallinn

ning teostatavaks tööks Aiandi 8 ja Aiandi 10 hoonete ja parklate katusetööd. Objektil

teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel lepinguga kokku kuni

31.01.2024. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on talle

tekkinud kahju kokku summas 500 eurot seoses puuduste kõrvaldamisega Aiandi 8/2-28

ning Aiandi 10/2-32 katuse lekkimisel. Puuduste olemasolu tõendamiseks on kostja

esitanud enda süsteemi väljavõtte ning kirjavahetuse, millest nähtub, et Aiandi 8/2-28

korteri omanik on teavitanud kostjat katuse lekkimisest 10.01.2024 ning 09.02.2024 ning

Aiandi 10/2-32 korteri omanik on katuse lekkest kostjat teavitanud 28.12.2022 (dtl 1009-

1019). Samuti on esitatud paar fotot korteri laest (dtl 1020, 1021). Kohus asub

seisukohale, et üksnes kostja enda süsteemi väljavõte, kirjavahetus ega ka esitatud fotod

ei tõenda puuduste olemasolu ega seost hageja poolt teostatud katusetöödega. Menetluses

puuduvad ka tõendid selle kohta, et kostjal oleks kahju summas 500 eurot seoses

eeltoodud väidetavate puuduste kõrvaldamisega tekkinud. Samuti puuduvad tõendid, et

kostja oleks hagejale garantiiülevaatuse akti saatnud (ÜT 11.7) või esitanud nõuet

garantiitööde tegemiseks (ÜT 11.8). Seega ei ole kostja nõue hageja vastu summas 500

eurot seoses Aiandi 8/2-28 ning Aiandi 10/2-32 väidetavate puuduste kõrvaldamisega

põhjendatud.

7.2 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101510-08 (dtl 246 - 412) objektiks oli lepingu

kohaselt Printsu tee 5/3 ja Printsu tee 5/4 korterelamud asukohaga Printsu tee 5/3 ja

Printsu tee 5/4, Tallinn ning teostatavaks tööks Printsu tee 5/3 ja Printsu tee 5/4

katusetööde teostamine. Teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel

lepinguga kokku kuni 29.12.2023. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude

esemeks on m.h talle tekkinud kahju kokku summas 6651,40 eurot, mis tekkis kostjale

seoses eelnimetatud objektidel hageja töödes garantiiperioodil avaldunud puuduste

kõrvaldamisega. Puuduste olemasolu tõendamiseks on kostja kohtule esitanud tabeli

kostja klientide kaebustest, enda süsteemi väljavõtte ning kirjavahetuse, millest nähtub, et

Printsu 5/3 ja 5/4 korteri omanikud on erinevatel aegadel teavitanud kostjat katuse

lekkest (dtl 1022-1044, 1046-1049). Kostja on välja toonud, et Printsu 5/3 maja katuse

inspekteerimise ning korterite siseviimistluse taastamisega seoses on kostjale tekkinud

kulu summas 2 070,40 eurot (dtl 878-889). Vastava kulu moodustavad kostja selgituste

kohaselt Kortle Ehitus OÜ arved nr 1278 (642,50 eurot), nr 1287 (599,58 eurot) ja nr

1291 (828,32 eurot) seoses veelekete tuvastamise ja likvideerimisega. Korteritele

tekkinud puudused on aga kostja selgituste kohaselt jooksvalt likvideerinud kostja

tehnikud, kellel on kulunud selleks 73 tundi hinnaga 25 eurot tund, s.o kokku 1825 eurot.

Printsu 5/4 korterite ja trepikoja puuduste kõrvaldamisega seoses on kostjale tekkinud

väidetavalt kahju summas 2756 eurot. Kohtule nähtub, et kostja on hagejale 17.11.2021

edastanud e-kirja nimetatud summa nõudes (dtl 864-875).

Kohus asub seisukohale, et kostja dokument, milles on kokku võetud kostja kulud ja

klientide kaebused ning kostja süsteemi väljavõte ega ka kostjale esitatud arved puuduste

likvideerimise kohta ei tõenda puuduste olemasolu ega ka seost puuduste ja hageja poolt

teostatud katusetööde vahel. Samuti nähtub kostja enda esitatud kirjavahetusest seoses

Printsu 5/3-9 aadressiga, et veeleke ei peitunud teostatud katusetöödes (kirjavahetuse

kohaselt on 11.02.2022 teostatud terrassi uputamine ehk veekatse, mille tulemusel

läbijooksu ei täheldatud). Samuti puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale

garantiiülevaatuse akti saatnud (ÜT 11.7) või esitanud nõuet garantiitööde tegemiseks

(ÜT 11.8). Lisaks on tõendamata kostja kulud, mis on seotud kostja tehnikute poolt

väidetavalt teostatud töödega. Eeltoodust tulenevalt kostja nõue hageja vastu summas 6

651,40 eurot ei ole põhjendatud.

7.3 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2100083-22 (dtl 414 - 578) objektiks oli Aiandi

5 korterelamu asukohaga Aiandi 5, Tallinn ning teostatavaks tööks Aiandi 5

fassaaditööde teostamine (lepingu lisa 2 kohaselt katusetööd). Objektil teostatud tööde

osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel lepinguga kokku kuni 31.01.2023. Kostja on

menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on m.h talle tekkinud kahju kokku

2 127 eurot, mis tekkis kostjale seoses objektil hageja töödes garantiiperioodil avaldunud

puuduste kõrvaldamisega. Kostja on märkinud, et puudused hageja töös on fikseerinud

Kortle Ehitus OÜ, millega kaasnes kostjale kahju summas 1127 eurot (dtl 906) ning

esitanud ka objektil teostatud fotod (dtl 1051-1059). Lisaks on kostja puuduste

tõendamiseks esitanud enda süsteemi väljavõtte, millest peaks nähtuma Aiandi 5/1-27

korteri omaniku 08.06.2022 poolt teavitus katuselae lekkest (dtl 1061-1063), Aiandi 5/1-

28 korteri omaniku 16.12.2020 teavitus katuselae lekkest (dtl 1065-1076), Aiandi 5/2-10

korteri omaniku 29.01.2021 teavitus katuselae lekkest (dtl 1078-1082), Aiandi 5/1-28

korteri omaniku 05.02.2021 teavitus katuselae lekkest (dtl 1084-1090), Aiandi 5/3-43

korteri omaniku 11.01.2021 teavitus katuselae lekkest (dtl 1092-1096), Aiandi 5/3-44

korteri omaniku 12.01.2023 teavitus katuselae lekkest (dtl 1098-1099). Kostjale on

väidetavalt tekkinud kahju viidatud korterite siseviimistluse taastamisega kokku 2000

eurot (s.o tööde ajakulu ja materjalid). Kohus asub seisukohale, et kostja süsteemi

väljavõttest ega ka kohtule esitatud fotodest ei saa teha järeldust, et tegemist on

puudustega, mille põhjustasid hageja tehtud katusetööd. Lisaks puuduvad tõendid, et

viidatud puudused oleksid olnud fikseeritud hageja süsteemis või et kostja oleks üldse

teavitanud hagejat tekkinud puudusest, esitanud hagejale garantiiülevaatuse akti (ÜT

11.7) või saatnud nõuet garantiitööde tegemiseks (ÜT 11.8). Lisaks on kostja poolt

väljatoodud siseviimistlusega seotud kulud tõendamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kostja nõue hageja vastu kokku summas 2127 eurot põhjendatud.

7.4 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101668-10 (dtl 580 - 716) objektiks oli Aiandi

7 korterelamud asukohaga Aiandi 7, Tallinn ning teostatavaks tööks Aiandi 7 hoonete,

hoonetevahelise parkla ja autode varjualuste katusetööde teostamine. Objektil teostatud

tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte vahel lepinguga kokku kuni 30.09.2024.

Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude esemeks on m.h talle tekkinud

kulud, suuruses 337,77 eurot, mis tekkisid kostjale seoses objektil hageja töödes

garantiiperioodil avaldunud puuduste kõrvaldamisega (s.o korteri inspekteerimise ning

siseviimistluse taastamisega seoses kostja tehniku ajakulu). Puuduste tõendamiseks on

kostja esitanud enda süsteemi väljavõtte, millest peaks nähtuma, et Aiandi 7/3-32 korteri

omanik on teavitanud kostjat katuselae lekkest 10.01.2023 ning täiendava kirjavahetuse

ning fotod (dtl 1101-1117).

Kostja enda süsteemi väljavõte ega ka fotod ei tõenda iseenesest võimalike puuduste

seost hageja töödega. Kostja lisatud kirjavahetusest nähtub, et 11.01.2023 vastas hageja

esindaja (dtl 1113), et kuna varasemalt ei ole hagejani info jõudnud, et probleeme esineb

ka Aiandi 7 ja Aiandi 10 korterites, siis pole olnud võimalust kontrollida katuse

seisukorda, kas leke võib olla tingitud teostusest või täpid/laigud laes ehitusprotsessist

tingitud niiskusest. Ilmade paranemisel(lume ära sulamisel) tekiks võimalus antud

katuseid kontrollida ja visuaalselt välja selgitada, kas katusekattes võiks olla

problemaatilisi kohtasid, külma ja lumega ei anna visuaalne vaatlus suurt tulemust.

Seega hageja pakkus probleemi uurida ja kõrvaldada, juhul kui tegemist on katuse tööga

tekitatud puudusega. Kohtule ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks võimalikke

puuduseid seoses hageja tööga kõrvaldanud. Kostja on üksnes väidetavalt teinud

siseviimistluse töid, mille tegemist, maksumust ega seost hageja katusetöödega ei ole aga

kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja nõue summas 337 eurot

põhjendatud.

7.5 Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2101702-12 (dtl 718 - 854) objektiks oli Aiandi

9 korterelamud asukohaga Aiandi 9, Tallinn ning teostatavaks tööks Aiandi 9 hoonete,

hoonetevahelise parkla ja autode varjualuste katusetööd ning rõdude põrandatele PVC ja

SBS katete paigaldamine. Objektil teostatud tööde osas lepiti garantiiperioodiks poolte

vahel kokku kuni 15.09.2025. Kostja on menetluses välja toonud, et tema vastunõude

esemeks on m.h talle tekkinud kulud suuruses 1 922,48 eurot, mis tekkis kostjale seoses

objektil hageja töödes garantiiperioodil avaldunud puuduste kõrvaldamisega. Puuduste

tõendamiseks on kostja esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt on Aiandi 9/3-

23 korteri omanik teatanud veelekkest keldris 13.09.2023 (dtl 1119-1129). Samas

puuduvad tõendid, et nimetatud leke oleks seotud hageja katusetöödega. Samuti ei ole

seostavad nimetatud kahjuga kostja poolt esitatud Danvik Äri OÜ poolt osutatud teenuste

eest esitatud arve (s.o krohvi parandustööd) summas 325 eurot (dtl 916) ega ka kostja

poolt korteri omanikule kahjustatud vara kompenseerimiseks tasutud 389 eurot (dtl

1129). Puuduste tõendamiseks seoses Aiandi 9/3-39 aadressiga on kostja esitanud samuti

üksnes väljavõtte enda süsteemist, milles korteri omanik on kostjat teavitanud kahjust

antud korteris (dtl 1131-1132) ning foto korteri seinast (dtl 1133). Kostjale on väidetavalt

tekkinud seoses sellega kulu korteri inspekteerimise ning siseviimistluse taastamisega

1208,48 euro ulatuses (dtl 908-914). Kostja süsteemi väljavõttest ei saa aga järeldada, et

kahju korteris on tekkinud seoses hageja katusetöödega. Lisaks nähtub kostja poolt

lisatud teatisest, et vastutav töövõtja on Premium Fassaad OÜ, kelle töövõtu alusel oli töö

teostatud. Seega ei ole kostja nõue summas 1922,48 eurot põhjendatud. Kohus peab

vajalikuks lisaks märkida, et kahjunõude esitamise ajal ei olnud ka veel garantiiperiood

lõppenud.

7.6 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuigi korteri omanike/kasutajate esitatud

teatistest, kirjavahetustest või fotodest võib järeldada, et teatud probleemid eelviidatud

majades/korterites esinesid, siis ei ole menetluses esitatud ühtegi ekspertarvamust ega

tehnilist hinnangut, mis tõendaksid tööde mittevastavust. Samuti ei ole kostja suutnud

käesolevas menetluses tõendada, et kostja poolt väljatoodud võimalikud veelekked

erinevatel objektidel oleksid põhjustatud hageja poolt tehtud ehitusveast (puudusest), s.t

et tehtu ei vastanud lepingutingimustele või vähemalt asjaolusid arvestades keskmise

kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Kostja ei ole ka tõendanud, et ükski võimalik leke oli

põhjuslikus seoses hageja poolt lepingurikkumisega ja et hageja oleks lepingut rikkunud.

Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et garantiiperioodidel oleks

kostja esitanud hagejale puuduste kohta nõudeid vastavalt lepingute ÜT-le 11.7 ja 11.8.

Kohus asub seega seisukohale, et kostjal puuduvad nõuded, mida hageja nõudega

tasaarvestada või hagejalt täiendavalt välja nõuda.

8. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tagastamata tagatise summas 8991,55 eurot.

Kuna kostjal puuduvad hageja vastu nõuded, mida saaks tasaarvestada hageja nõudega

ning tagatis on kostja poolt tagastamata, siis on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt

tuleb välja mõista põhivõlgnevusena 8991,55 eurot.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise kuni hagi esitamiseni summas 314,70

eurot ning viivise 0,05% päevas põhivõlast 8991,55 eurot alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise lepingute üldtingimuste p 7.19 alusel, mis

annab õiguse nõuda viivist arvete tasumisega viivitamisel 0,05% viivituses olevast

summast päevas. Hageja esitas avaldused garantiiaegse tagatise väljamaksmiseks

07.03.2024 ning kostja kohustus seega tagatise tagastama hiljemalt 17.03.2024. Puudub

vaidlus, et kostja ei ole tagatist hagejale tagastanud. Kuna kostja on põhinõude

tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Hageja on

arvestanud viivist alates 19.03.2024. Perioodil 19.03.2024 kuni 27.05.2024 moodustab

viivis kokku 314,70 eurot (dtl 91). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis

seisuga 27.05.2024 summas 314,70 eurot ning alates 28.05.2024 viivis 0,05% päevas

põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmise kulud summas 120 eurot.

VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Arvestades, et hageja on nõudnud

tagatisraha tagastamist kolme töövõtulepingu alusel, siis on hageja sissenõudmise kulud

summas 120 eurot põhjendatud (3x 40 eurot) ning kuulub kostjalt välja mõistmisele.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista põhivõlg 8991,55 eurot, võla sissenõudmisekulud summas 120 eurot, viivis

seisuga 27.05.2024 summas 314,70 eurot ja viivis alates 28.05.2024 põhivõlalt (s.o

8991,55 eurot) 0,05 % päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Vastuhagi jätab

kohus rahuldamata.

12. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik