2-25-117166/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-117166

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.L vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

492,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX,

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

KOSTJA

J.L , ik XXX , elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht

xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J.L-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Elisa Eesti AS

ja J.L vahel 23.04.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx ja

01.11.2023 – 01.02.2024 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 284,51 eurot,

01.12.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 120,58 eurot ja

sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J.L-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine viivis määraga 0,065% päevas põhivõlgnevuse (284,51 euro)

tasumata jäägilt alates 02.12.2025 kuni põhivõlgnevuse 284,51 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ võla sissenõudmiskulude nõue summas

5 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt J.L-ilt hageja Aktiva

Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.

6. Välja mõista kostjalt J.L-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta kostja J.L menetluskulud tema enda kanda.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 04.07.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 30.09.2025 Viru Maakohtule hagi

J.L vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja J.L ja Elisa Eesti AS 23.04.2023 osamaksetega vara

müügilepingu nr xxxx, seadme xxxx Hub monitori ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli

619 eurot, sissemakse 50 eurot, tasumise periood 12 kuud, aastaintress 0%, lepingutasu puudub

ning igakuise osamakse suurus oli 47,417 eurot.

Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu

vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud

arvetel. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa

Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on

kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on

kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud 29.01.2024 (dtl 63).

Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud

arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Kuupäev

Arve nr

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

01.11.2023

2040403811

47,42

18.11.2023

01.12.2023

2040732692

47,42

18.12.2023

01.01.2024

2041168047

47,42

18.01.2024

01.02.2024

2041430943

142,25

18.02.2024

Kokku

284,51

Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 284,51 eurot.

Elisa Eesti AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste punktile 6.10 maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja

arvestab viiviseid sissenõutavaks muutunud põhiosalt 284,51 eurolt alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast 19.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2025 (s.o. 590

päeva eest) määraga 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 109,11 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis alates 01.10.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras

0,065% päevas.

Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja

üldtingimuste punktist 4.2.3. Hageja sissenõudekulude summa 30 euro kujunemine: 07.02.2025

tasulise kirja saatmine 15 eurot, 21.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 11.04.2025 tasulise

kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku

makseviivitusega seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 31.10.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 28 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Menetlusse võtmise määrusega andis kohus kostjale tähtaja hagiavaldusele

kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. TsMS § 317 lg

5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 15.10.2025 ja loeti

kättetoimetatuks 31.10.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 28.11.2025. Kostja kohtule

vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on Elisa Eesti AS 16.01.2025 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevad

nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 65).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja J.L vahel

23.04.2023 osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx ning kostjale perioodil 01.11.2023 –

01.02.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt

on tasumata põhinõude suuruseks 284,51 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised määraga 0,065% päevas

alates 19.02.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.09.2025 kokku summas 109,11 eurot. Kohus

on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest

tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus

vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud viivise üldtingimuste punkti 6.10 kohaselt

määraga 0,065% päevas põhinõudelt 284,51 eurolt alates 01.10.2025 – 01.12.2025 (k.a) 62 päeva

eest, mis moodustab 11,47 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 01.12.2025 seisuga kokku summas

120,58 eurot (109,11 + 11,47).

10. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 02.12.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,065%

päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 284,51 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 163,93 eurot (284,51 –

120,58).

11. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised

meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 07.02.2025, 21.02.2025 ning 11.04.2025

(15 eurot + 5 eurot + 5 eurot) viitega VÕS § 1132 lõike 2 kõigile punktidele. Kohus leiab, et

põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt saadetud

meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 25 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle

ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud

võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks jne, kuid nimetatud

toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes

viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS §

1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda

ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on

hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata

sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et

osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt

põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot, mis jääb rahuldamata.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

14. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 423,62

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 5 eurot ehk veidi üle 1%.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

15. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud

riigilõiv summas 140 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega,

mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja

esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud

suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas

ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

20. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).

21. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 280 eurot (riigilõiv 140

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

22. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik