2-25-20016/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-20016

Tsiviilasi

C.F taotlus J.J vastu

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: C.F (isikukood XXX)

Kostja I: J.J (isikukood XXX)

Iseseisva nõudega kolmas isik: Tallinna Vangla

(registrikood 70001113)

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise lahendamine, kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda C.F-i hagiavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada esitajale.

Kohus elektrooniliselt esitatud dokumente reaalselt ei tagasta.

2. Jätta menetluskulud C.F-i kanda ning määrata, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edastada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus C.F-ile .

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse

teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. C.F esitas 24.11.2025 hagi J.J vastu. Lisaks on menetlusosaliseks märgitud iseseisva nõudega

kolmas isik Tallinna Vangla.

2. Pärnu Maakohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagiavalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda

avalduse menetlusse võtmisest seoses avaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise

ning tasumata riigilõivu tõttu. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda

avalduse menetlusse võtmast, kui nõue ei ole selge.

3. Kooskõlas TsMS §-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 4 lg 2 järgi

määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste

ja kaebuste esitamise ning vastavalt TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4. TsMS § 75 lg 1-2 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas

asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohtualluvus on kas üldine (kostja elukoha

järgi, TsMS § 79) valikuline (TsMS § 83-98) või erandlik (TsMS § 99-1031). Samuti on

võimalik teataud juhtudel sõlmida kohtualluvuse kokkulepe.

5. Arvestades hagis esitatud nõuete ebaselgust ning nõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude

ebaselgust ei ole kohtul võimalik esitatud hagi kohtualluvust kontrollida. Samuti ei ole kohtul

võimalik hagi pinnalt asuda seisukohale, et hagi ei allu Eesti kohtule, täpsemalt Pärnu

Maakohtule.

6. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele

andmetele avaldaja selgelt väljendatud nõue (avalduse ese) ning TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel

märgitakse avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (avalduse alus). Avalduse resolutsioon

(nõuded) peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu

03.04.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).

7. Hagiavalduses esitatud nõuded ei ole selged/arusaadavad, samuti on ebaselged hagiavalduse

aluseks olevad asjaolud. Esitatud dokument koosneb väidetavalt erinevate ametiasutuste

kirjade tekstidest, seosetustest lausetest ja lausekatketest, mis on segamini erinevate

lühenditega. Ühtegi selgelt väljendatud nõuet avaldus ei sisalda. Avalduse sisu ja esitamise

eesmärk jääb arusaamatuks. Kuigi menetlusosalisteks on märgitud hageja, kostja ja iseseisva

nõudega kolmas isik, ei ole dokumendi sisust võimalik aru saada, millise vaidlusküsimuse

lahendamiseks C.F kohtu poole pöördub ning kuidas on asjaga seotud kostjaks ja kolmandaks

isikuks märgitud isikud. Kohtule 24.11.2025 esitatud menetlusdokumendis pole hageja

esitanud ühtegi arusaadavat faktilist asjaolu (hagi alus) ega nõuet (hagi ese). Kohtute

infosüsteemi andmetel on C.F esitanud erinevatele kohtutele kümneid sarnaseid arusaamatuid

avaldusi. Esitatud menetlusdokumendist ei nähtu hageja õiguste rikkumist ega hagi esitamise

eesmärki.

8. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 122 lg 1 ja 2 tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt hagi

hinna suurusele. TsMS § 122 lg 1 ja 2 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ning hagihind

hagiasjas on hagis taotletu harilik väärtus. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi selget

nõuet, jääb kohtule arusaamatuks ka hagihinna kujunemine.

9. Lisaks pole hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti (maksekorraldus

vms). Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu riigilõivu tasumist. Hageja on küll märkinud hagi

hinna, kuid hagilt tasutava riigilõivu suurus on hagihinnaga, ehk nõutava raha summa

suurusega, otseses seoses vaid rahaliste nõuete puhul (TsMS § 124). Hagist ei selgu kas

hagejal on kostjate vastu rahaline nõue või mõni muu nõue, millisel juhul toimub hagihinna

määramine mõnel muul TsMS sätestatud alusel (TsMS § 125-132). Hageja nõuete

ebaselgusest ja nõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude ebaselgusest tulenevalt ei ole kohtul

võimalik hagi hinda ja seega ka tasutava riigilõivu suurust ise hinnata (TsMS § 136).

10. Seega esinevad hagiavalduses niivõrd ulatuslikud puudused (ebaselged nõuded, asjaolud,

hagihind ning tasumata riigilõiv), milliste kõrvaldamiseks peaks hageja koostama uue

hagiavalduse, mistõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Esitatud avaldus ei

vasta sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida

ei ole võimalik kõrvaldada. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele

täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Praeguses avalduses esinevate puuduste

kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava

puudusega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes. Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui

avaldus on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt

koostada uus menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks, vaid on lubatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda (Tallinna

Ringkonnakohtu 01.10.2019 määruse nr 2-19-9416, p 6).

11. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, otsustab kohus jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata.

12. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib hagi

jätta menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagis välja toodud faktiliste asjaolude ebaselgusest

ja nõuete ebaselgusest tulenevalt ei ole hagist võimalik tuvastada, et kostjad oleksid hageja

õiguseid rikkunud või, et hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks

või, et hagi on esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus on seisukohal,

et praegusel kujul esitatud hagiga ei ole hagejal võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna

hageja eesmärk ei ole hagist tuvastatav.

13. Eeltoodust tulenevalt esinevad kohtu hinnangul alused hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiavaldusest ei selgu hagi eesmärk.

14. Arvestades C.F-i 24.11.2025 avalduses esinevaid puuduseid ei ole kohtul võimalik välistada,

et isik soovib esitada hagita menetluses menetletavat avaldust, kuid TsMS § 477 lg 1 alusel

kohalduvad TsMS § 75 lg 1-2, § 363 lg 1 p 1 ja 2, § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 ja § 371 lg 2 p 1 ja 2

ka hagita menetluses lahendatava asja menetlusse võtmisel. Samuti tuleb ka hagita asja

esitamisel reeglina tasuda riigilõivu RLS § 59 lg 5, 7, 8, 10. Kohtul on küll hagita menetluses

aktiivsem roll kui hagimenetluses, kuid kohus ei saa ka hagita menetluses sisustada avaldaja

nõuet ega avalduse alust.

15. TsMS § 372 lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus hagiavalduse hagejale pärast kohtumääruse

jõustumist. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. TsMS § 372 lg 6

sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et hagiavaldust ei

ole esitatud ja et hagiavaldust ei ole olnud kohtu menetluses.

16. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik