1-08-15507/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2012 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15507 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Z.A määruskaebus Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2012 määrusele.

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Z.A määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega tunnistati Z.A süüdi KarS § 331 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud ja 15 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 09.11.2004 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 25 lg 1, 2 –§ 113 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 10 kuu ja 16 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 1 kuu ja 1 päev vangistust. Z.A karistusaja algus 13.01.2009 ja lõpp 13.02.2013.

Tartu Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti Z.A Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta Z.A tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et eelkõige süüdimõistetu käitumine vangistuse kandmise ajal ei võimalda

Z.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Lisaks varasemale kümnele

- 2 - kehtivale distsiplinaarkaristusele on 04.10.2011 lisandunud veel üks karistus. Z.A on vangistuses toime pannud uue kuriteo. Negatiivse asjaoluna esineb ka varasema katseaja

ebaõnnestumine, mis lõppes karistuse täitmisele pööramisega seoses katseajal toimepandud

kuriteoga. Süüdimõistetu on vangistuse ajal küll ka tõsiselt panustanud enda muutmisse – omandanud XXXX, läbinud XXXX XXXX ning selle tõestuseks oli võimeline kohtuistungil

väljendama end eesti keeles ja on omandamas XXXX kutset. Tal on vabaduses olemas elukoht ja võimalus asuda tööle. Maakohus asus seisukohale, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles faktoreid, mis kohtu

hinnangul võivad saada vabaduses takistuseks seaduskuulekusele ja võivad kaasa tuua kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise.

Selliseks järelduseks annab aluse asjaolu, et Z.A ei ole suutnud suhteliselt pika vangistuse aja jooksul alluda vanglas kehtivale korrale.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Z.A esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi viibib ta vangistuses juba alates 2004. a. Tal on tõepoolest

palju distsiplinaarkaristusi, kuid rikkumised on muutunud kergemateks ning on seotud

põhiliselt keelatud esemete omamisega. Vaatamata mitmete kehtivate distsiplinaarkaristuste

olemasolule toetab vangla tema ennetähtaegset vabastamist. Ta avaldas ise soovi tegeleda

oma probleemidega ning on osalenud sotsiaalprogrammides XXXX, XXXX, XXXX tugigrupp jne.

Ta on aru saanud oma vigadest ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Tal on vabanemisfondis XXX eurot, tal on olemas töökoht ning ta soovib asuda õppima XXX eriala.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel ei ole alust. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine. Kuigi riik on loonud eelduse

isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine garanteeritud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et käesoleval ajal ei ole Z.A vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimalik. Tulenevalt KarS § 76 lg

3 on maakohus õigesti hinnanud ennetähtaegse vabastamise otsustamisel Z.A poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ning varasemat elukäiku.

Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus võttis Z.A

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvesse ka tema

tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavad asjaolud. Maakohus on positiivsete asjaoludena väljatoonud sotsiaalprogrammides ja XXXX kursustel osalemise, tööja elukoha olemasolu, kuid maakohus on välja toonud ka need asjaolud, millest tulenevalt ei

pidanud õigeks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, s.o Z.A varasema

karistatuse, toimepandud kuritegude iseloomu ning asjaolu, et Z.A pani uue kuriteo

toime katseajal ja vanglas. Antud juhul on maakohus leidnud, et eelnimetatud asjaolud on sellised, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud.

- 3 -

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib, et Z.A on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas tapmiskatse ja vanglas narkokuriteo toimepanemise eest. A. Žuzlovi suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et teda on vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Ainuüksi 2011. a

karistati teda vanglas 5 korda distsiplinaarkorras. Ehkki A. Žuzlovile on teada, et keelatud

esemete omamise eest määratakse distsiplinaarkaristus, jätkab ta järjekindlalt samalaadsete

rikkumiste toimepanemist. Selline käitumine vanglas, s.o vangla sisekorraeeskirjade

järjekindel ja teadlik rikkumine, muudab ringkonnakohtu jaoks väheveenvaks väite, et

kinnipeetav on vabaduses võimeline käituma kriminaalhoolduse nõuetele vastavalt. Samuti

tuleb arvestada asjaolu, et eelmise kriminaalhoolduse ajal pani Z.A toime raske isikuvastase kuriteo.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Z.A on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda, kuid Z.A on jätkanud kuritegude toimepanemist ning sellega oluliselt vastandanud ennast ühiskonnas omaksvõetud käitumisreeglitega.

Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima kindel veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust, maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ning seda ei ole ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau