3-25-1131/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1131

Määruse kuupäev

28. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

W.F-i (W.F) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebajale

plätud ja suvemüts

RESOLUTSIOON

1. Tagastada W.F-i kaebus.

2. Jätta W.F-i taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta W.F-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav W.F (kaebaja) esitas 17. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja leiab, et

vangla käitub pahatahtlikult ja pidevalt õigusvastaselt ning mingi tagajärg peab saabuma. Ta

viitab kaebuses kohtueelse menetluse materjalidele, mis on seotud tema taotlusega 22.

augustist 2024 nr 6-24/24/3275 ja vaidega 23. septembrist 2024 nr 1-11/24/230-1. Ta sai Tartu

Vangla 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse kätte alles 19. märtsil 2025. Kaebajal oli otsust vaja,

et pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole. Kaebaja palub, et kohus menetleks ja

lahendaks probleemid seoses plätude ja mütsiga.

Kaebuses esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning advokaadi

andmiseks.

2. Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid. Vangla

kinnitas, et 30. oktoobri 2024. a vaideotsus nr 1-11/24/230-2 toimetati kaebajale kätte 19.

märtsil 2025. Kohtueelsest menetlusest nähtub järgnev menetluskäik.

2.1.

Kaebaja esitas 22. juulil 2024 Tartu Vanglale taotluse reg nr 6-24/24/3275-1, milles

palus vanglal tuua kiiremas korras laost plätud Lemigo, millelt vangla või kaebaja ise saab ära

võtta Reebok märgid ning saata kingsepale. Kaebaja ei saa ilma nende plätudeta kasutada

3-25-1131

lisataldu, mis määrati Jalaexpert OÜ-s 19. juunil 2024. Kaebajal on talumatud valud jalgades;

tal on vaja mõlemaid plätusid kambrisse, kuna need, mis tal praegu on, sobivad ainult duši all

käimiseks. Plätud võeti temalt ära 19. oktoobril 2023. Samuti võeti temalt ära suvemüts, mis

oli tal varasemalt kambris juba 2019. aastal.

2.2.

Tartu Vangla jättis 22. augusti 2024. a vastusega nr 6-24/24/3275-2 kaebaja taotluse

laost plätude ja suvemütsi väljastamiseks rahuldamata. Seoses kaebajalt 19. oktoobril 2023

läbiotsimisel ära võetud plätude tagastamisega on Tartu Vangla kaebajale korduvalt vastanud,

näiteks 24. novembri 2023. a vastuskirjades nr 6-24/3682-2 ja nr 2-3/1889-2, 29. jaanuari

2024. a vastuskirjas nr 6-24/24/166-2, 19. veebruari 2024. a otsuses nr 1-13/24/252-2 ja 28.

veebruari 2024. a otsuses nr 1-13/24/272-2 ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

Reeboki märkide ümbertõstmine ühtedelt plätudelt teistele ei muudaks neid lubatavaks, kuna

puudub võimalus tõestada, et need on samad Lemigo plätud, mis kaebajale 2019. aastal

väljastati. Kuigi kaebaja sõnul oli plätude sisse liimitud tallad, mida ei saa eemaldada, ei

olnud neid taldasid 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimisel kummagi plätupaari sees.

Kaebajal oli 22. augusti 2024 seisuga vabakasutuskontol vaba jääk 252,91 eurot. Arvestades,

et

vangla

e-poes müüakse plätusid hinnavahemikus 15,50-97,90 eurot, on kaebajal võimalik endale ise

plätud osta. Valge suvemütsi osas on vangla kaebajale vastanud 2. augusti 2024. a

vastuskirjaga nr 6-24/24/2993-2 ning jääb oma seisukoha juurde.

2.3.

Kaebaja esitas 23. septembril 2024 vaide Tartu Vangla 22. augusti 2024. a vastuse

peale. Kaebaja tahab, et vangla tooks talle laost Lemigo plätud ja Reeboki märgid lähevad

teistele plätudele. Kaebajal on kambris Reeboki plätud. Suvemüts on kahjuks tal aukudega,

see ei ole kandmiseks korrektne.

2.4.

Tartu Vangla jättis 30. oktoobri 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/230-2 kaebaja vaide

rahuldamata. Vangla selgitas oma otsuses, et 19. oktoobri 2023. a ettekande nr 2-23-4846

kohaselt avastati ja võeti kaebajalt kambrist ära muuhulgas ümbertehtud plätud, mis peaksid

olema Lemigo, aga peale kleebitud Reeboki märk. 25. oktoobril 2023 väitis kaebaja

inspektor-kontaktisikule, et ära võetud plätude puhul on tegemist Reeboki plätudega ning kui

ära võetud plätude puhul on tegemist Lemigo plätudega, ei ole tegemist tema plätudega (Tartu

Vangla 24. novembri 2023. a otsus nr 6-24/3682-2). Arvestades, et tegemist on ümbertehtud

plätudega, ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on samade plätudega, mis kaebajale 3.

septembril 2020 väljastati. Valge suvemüts tagastati kaebajale peale Nike märgi eemaldamist,

kuna selliseid mütse on Tartu Vanglas ainult üks, mis on väljastatud kaebajale. Seetõttu ei

tekkinud küsimust mütsi omaniku osas. Vanglale ei ole aru saada, kus on kaebaja lisatallad ja

kui kaua tal need olid. Kaebajal ei ole näidustust plätude osas. Kaebajal on vanglasiseselt

isikuarvel piisavalt rahalisi vahendeid endale sobivate plätude ostmiseks. Asjaolu, et kaebaja

soovib endale teisi plätusid, ei tähenda, et vangla peab need talle andma olukorras, kus

kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid endale plätude ostmiseks. Kaebajale on vangla poolt

väljastatud uus müts ja maksikirjaga saabunud müts on paigutatud lattu. Kaebajale väljastatud

suvemütsi on kontrollitud, selles puuduvad augud ja muud defektid, mille tõttu oleks selle

kandmine ebakorrektne.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-25-1131

4. Tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest mõistab kohus, et kaebaja eesmärk on, et Tartu

Vangla annaks talle tagasi 19. oktoobril 2023 ära võetud plätud ja samuti suvemütsi, mida ta

soovis saada 22. juulil 2024 esitatud taotluses vanglale. Seega tõlgendab kohus kaebust

selliselt, et kaebaja on soovinud kohtule esitada kohustamisnõuet Tartu Vangla kohustamiseks

tagastada talle plätud ja suvemüts (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2).

5. Kohus mõistab, et kaebaja on soovinud esitada ka eraldiseisva tuvastamiskaebuse seoses

sellega, et vangla toimetas talle 30. oktoobri 2024. a vaideotsuse kätte alles 19. märtsil 2025.

Kaebaja leiab, et vangla selline tegevus on olnud pahatahtlik ja seadusevastane. Seega

vaidlustab kaebaja tuvastamiskaebusega vangla viivitust vaideotsuse tegemisel ja selle

kättetoimetamisel (HKMS § 37 lõike 2 punkt 6).

6. Kohus võtab esmalt seisukoha tuvastamisnõude lubatavuse osas (I), seejärel

kohustamisnõude menetlemise võimalikkuse osas (II) ning viimasena lahendab kaebaja riigi

õigusabi taotluse ja võtab seisukoha riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise vajalikkuse

osas (III).

I

7. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus nõuda vaideotsuse tegemisega ja kättetoimetamisega viivitamise

õigusvastasuse tuvastamist. Kohus möönab, et Tartu Vangla ei järginud kaebaja 23. septembri

2024. a vaide lahendamisel VangS § 11 lõikes 7 sätestatud tähtaega. Tartu Vangla vabandas

30. oktoobri 2024. a vaideotsuses nr 1-11/24/230-2 otsuse viibimise pärast. Kohtule ei ole

teada, mis põhjusel toimetati nimetatud vaideotsus kaebajale kätte alles 19. märtsil 2025.

8. HKMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude esitamisel peab kaebaja selgitama,

miks on sellise nõude esitamine vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kaebuse

kohaselt oli kaebajal vaideotsust vaja, et pöörduda Justiits- ja Digiministeeriumi poole. Kuna

aga kaebaja eesmärk kaebuse ja kohtueelse menetluse materjalide põhjal on saada tagasi enda

kambrisse temalt 19. oktoobril 2023 ära võetud plätud ning samuti vahetada välja väidetavalt

aukudega suvemüts, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusam esitada kohtule

tuvastamiskaebuse asemel kohustamiskaebus. Kohus selliselt kaebaja tahet käesolevas asjas

ka tõlgendab. Kuigi kaebaja väitis kaebuses kohtule, et tal oli vaideotsust tarvis, et

ministeeriumi poole pöörduda, siis ei ole kaebaja täpsustanud, milles seisnes tema õiguste

riive vaideotsuse kättetoimetamisega viivitamisel. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, mis

takistas tal põhivaidlusega, st vaide esemega seonduvalt kohtusse juba varem pöörduda.

Vaidemenetluse viivituse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale iseseisvalt

õiguslikult kasulikku tagajärge. Seadusandja on vaide lahendamise viibimise puhuks näinud

kaebaja õiguste kaitseks ette lahenduse, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav

haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus halduskohtule esitada

ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest

arvates (HKMS § 47 lg 3). Kaebaja oleks saanud kohtu poole pöörduda ka varem, kui mõistis,

et vangla tema vaiet tähtaegselt ei lahenda. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses

kogenematu, vaid on korduvalt halduskohtu poole varasemalt pöördunud arvukate

kaebustega, sealhulgas kaebustega, milles on taotlenud Tartu Vangla kohustamist.

3-25-1131

9. HKMS § 45 lõike 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebajal tekib vaide läbivaatamise

viivitusest kahju, on võimalik vaide lahendamisega või vaideotsuse kättetoimetamisega

viivitamise õigusvastasust hinnata vastava kahjunõude lahendamise raamides.

10. Seega on kaebajal praegusel juhul efektiivsemad õiguskaitsevahendid oma õiguste

kaitseks seoses temalt plätude ja suvemütsi äravõtmisega ning tagastamata jätmisega, mistõttu

puudub ilmselgelt kaebeõigus eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebus kuulub

vastavas osas tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

II

11. Kohtu hinnangul kuulub kaebus kohustamisnõude osas tagastamisele. Vastavalt HKMS §

121 lõike 2 punktile 2¹ võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

12. Kohus leiab, et 19. oktoobril 2023 toimunud läbiotsimise käigus kaebajalt ära võetud

plätude tagastamiseks puudub alus, kuna kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt oli sel

ajahetkel kaebajal kambris mitu paari jalanõusid, sealhulgas mitu paari plätusid. Vanglal

tekkis kahtlus, et ära võetud plätud ei ole need, mis olid kaebajale varasemalt väljastatud.

Plätudele oli peale kleebitud Reeboki silt. Tartu Vangla kodukorra punkti 8.6.1.1 järgi võib

kinnipeetaval kambris olla 5 paari jalanõusid. Kodukorra punkti 7.1.4 kohaselt on Tartu

Vanglas keelatud täiendavalt lisaks VSkE § 641 sätestatud esemetele isevalmistatud esemed.

Kaebaja on nõustunud oma taotluses ja vaides, et silte plätudel saab vahetada ja ta kleepis

varasemalt plätudele sisetaldu. Seega modifitseeris kaebaja plätusid, mis tal varasemalt

kambris kasutusel olid. Kohtule ei ole teada, miks kaebajal lubati nimetatud esemeid

varasemalt kambris hoida. Kuigi kaebaja väitel on tal konkreetseid plätusid vaja selleks, et

kanda lisataldasid, ei ole vangla kinnitusel kaebajalt 19. oktoobril 2023 selliseid esemeid

(ortopeedilised sisetallad) ära võetud. Kuna kaebajalt ei võetud 19. oktoobril 2023 ära

kambrisse lubatud esemeid, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud.

13. Kaebaja väitel on talle vajalikud konkreetsed plätud, kuna olemasolevad tekitavad talle

jalgadele valu ja sobivad vaid duši all käimiseks. Kohus mõistab, et kaebaja arvates on talle

tervislikel põhjustel vajalikud jalatoed või spetsiaalsed jalanõud. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kaebaja halduskohtu poole pöördunud kaebusega, milles ta taotleb varvaste

eraldajate, ortopeediliste sandaalide ja geeltaldade väljastamist – haldusasja nr 3-25-291.

Nimetatud haldusasjas on kohus kaebaja kaebuse menetlusse võtnud. Seega saab kaebaja oma

väited spetsiaalsete jalanõude või jalatugede osas kohtu ette tuua haldusasjas nr 3-25-291.

Tartu Vangla on praegusel juhul kaebajale õiguspäraselt selgitanud, et kaebajal on võimalik

vangla

e-poest osta endale täiendavad plätud, kui kaebaja seda soovib. Vaidlus puudub, et üks paar

plätusid on kaebajal kambris olemas. Kaebaja õigusi ei riiva seetõttu intensiivselt asjaolu, et

talle ei antud kambrisse tagasi 19. oktoobril 2023 ära võetud plätusid.

14. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebajalt õigusvastaselt ära võtnud või asendamata jätnud

ka suvemütsi. Vangla vastuse ja vaideotsuse kohaselt lubati algselt kaebajale kambrisse

maksikirjaga saabunud müts, kuid hiljem väljastati kaebajale vangla poolt uus müts ja

maksikirjaga saabunud müts paigutati lattu. Kohus nõustub, et asjaolu, et vangla algselt lubas

kaebajale kambrisse nimetatud mütsi, ei välista asjaolude muutumisel uue otsuse tegemist.

3-25-1131

Vangla on kontrollinud kaebajal kambris olevat valget suvemütsi. Vangla kinnitusel puuduvad

selles augud või muud defektid. Kohtul puudub alus kahelda vangla vastavates väidetes. Kuna

vangla on vaidlusaluse suvemütsi hoiustanud isiklike asjade laos, siis on kaebajal võimalik

oma isiklik müts tagasi saada vanglast vabanemisel. Eeltoodust lähtudes, ei saanud vangla

tegevus suvemütsi osas kaebaja õigusi intensiivselt riivata.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning vangla

tegevus võis kaebaja õigusi riivata väheintensiivselt. Kokkuvõttes tagastab kohus

kohustamiskaebuse plätude ja suvemütsi tagastamise nõudes HKMS § 121 lõike 2 punkti 21

alusel.

III

16. Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat, kuna ta ei saa muidu hakkama. Kohus

mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi

õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

17. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lõikes

1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik

seisund asja otsustamist ei mõjuta.

18. Kaebaja on esitanud kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse, kust nähtub tema tahe ja

soovitud eesmärk. Kaebaja on korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt

kohtusse. Samuti on kaebaja olnud võimeline läbima kohtueelse menetluse. See kinnitab

kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta ning ta ei vaja advokaadi abi. Seega ei

ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike

1 punkti 1 alusel rahuldamata.

20. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis ei ole riigilõivust vabastamise

küsimust vaja lahendada ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

21. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)