3-25-2572/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2572

Määruse kuupäev

28. november 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

P.Y (P.Y) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle võimalus

pesta end iga päev

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-25-2572.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.Y (edaspidi kaebaja) esitas 5. augustil 2025 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu

kaebuse. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla 31. juuli 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-

25/134-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja jääb vaide juurde ja palub kohtul see rahuldada.

Vanglal on kohustus tagada kaebajale inimlikud kinnipidamistingimused ja see tähendab ka

hügieeni tagamist. Tartu Vangla 22. mai 2025. a otsus nr 2-2/2-25/2656-4 ei ole kooskõlas

tervishoiuteenuse osutamise seadusega. Vanglal on kohustus koordineerida kõiki kaebajale

vajaminevaid toiminguid vanglas, mis on seotud meditsiiniteenuse osutamisega. Kaebaja

väidab, et tal on perearsti luba lisapesemiseks, sest tal on selleks meditsiiniline näidustus.

Kaebaja allergianäit on kõrge ja tal on nahaprobleemid. Kaebaja vajab inimväärikuse

tagamiseks igapäevaseid pesemisvõimalusi. Kaebaja kasutab ravimeid, mille kõrvaltoimeks

on suurenenud higistamine. Kaebaja nõuab, et talle tagataks võimalus käia iga päev pesemas,

et oleks tagatud tema isiklik hügieen. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusvastaseks kord,

mille kohaselt peab kinnipeetav saama vähemalt üks kord ennast pesta saunas või duši all.

Kaebuses sisalduvad taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 13. novembril 2025 kohtule kaebaja

kohtueelse menetluse materjalid.

3-25-2572

KOHTU SEISUKOHT

I

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel

esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab

HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla kohustamist tagada talle võimalus pesta end

iga päev. Lisaks märgib kohus, et kuigi kaebaja kirjeldab kohtule esitatud kaebuses ka

lakooniliselt talle vanglas kehtivate pesemistingimustega põhjustatud kannatusi, siis ei ilmne

kaebuses toodust kohtule, et kaebaja oleks soovinud esitada kohtule ka kahjunõuet. Kaebusest

nähtub kaebaja selge tahe esitada üksnes kohustamiskaebus. Kohus mõistab kaebaja kirjeldusi

põhjendustena, miks tema kohustamisnõude tuleks rahuldada.

4. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel, mis

näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu

hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja

õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja

kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks. Sarnase kaebuse on kohus samal alusel tagastanud ka

varem (vt Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-188).

5. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

6. Kohtu hinnangul ei saanud vangla tegevus seoses lisa pesemisvõimaluste, täpsemalt iga

päev väljaspool kambrit pesemise mittevõimaldamisega kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt

riivata, et selle hindamiseks oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja

kohtuotsuse tegemine. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik end iga päev soovitud viisil pesta,

ei saa põhjustada talle ülemääraseid kannatusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et

talle tagataks iga päev duši kasutamise võimalus. Tartu Vangla 31. oktoobri 2025. a

vaideotsusest nr 1-8/2-25/134-2 nähtub, et kaebajale ei ole tervislikel põhjustel ettenähtud

duši kasutamist rohkem kui vangistusseaduse (VangS) § 50 lõige 2 ette näeb. Kaebaja ei

väida, et vangla ei tagaks talle pesemisvõimalusi vähemalt kord nädalas. Ühtlasi nähtub

viidatud vaideotsusest, et kaebaja kambris on olemas valamu koos sooja vee võimalusega,

seega saab kaebaja soovi korral iga päev hügieenitoiminguid teha.

7. Samuti on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VangS § 50 lõike 2 kohaselt peab vangla

võimaldama kaebajale sauna, vanni või dušši vähemalt üks kord nädalas. Vaidlus puudub

selles, et vangla on oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitnud. Kaebaja viited kinnipeetava

isiklikku hügieeni puudutavate sätete põhiseadusvastasusele on alusetud. Ka Riigikohus on

asunud seisukohale, et VangS § 50 lõige 2 ei anna kinnipeetavale subjektiivset avalikku

õigust kasutada dušši rohkem kui nädalas ühe korra ning vangla ei pea kinnipeetavale

üldjuhul rohkematel kordadel duši kasutamist võimaldama, arvestades ka seda, et

kinnipeetavale on iga päev tagatud juurdepääs puhtale veele (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 31. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p-d 32, 34.1 ja

3-25-2572

34.2). Seega ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Vangla on taganud kaebajale piisavad

pesemisvõimalused ning väärika kohtlemise (VangS § 41 lõige 1).

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus

selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel tagastada.

II

9. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

III

10. Kaebaja esitas kaebuses ka riigi õigusabi taotluse. Kaebaja põhjendab, et ta ei suuda

ennast ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on lihtsalt niivõrd suur ja tal on raske

adekvaatselt materjalides orienteeruda. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi

enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5).

11. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike

1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse

kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja

otsustamist.

12. Kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt ei saa asuda seisukohale, et ta ei oleks

võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et

kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid

menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses

selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda

initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus

kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lõiked 4 ja 5). Asjaolu, et kaebaja on esitanud

halduskohtule hulgaliselt kaebusi ning et tal on sellest tulenevalt suurem vajadus kohtule

erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. Kas ja kui palju peab

kaebaja vajalikuks kohtu poole pöörduda erinevate kaebustega, on tema enda otsustada. Seega

ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus

ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest

kohus on eelnevalt hinnanud kaebuse eduväljavaadet väga väheseks.

13. Kohus märgib täiendavalt, et riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta ka

väited, et kaebajal puudub avalikule e-toimikule (AET) piiramatu ligipääs. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust tahvelarvutile ja AET-ile juurdepääsule igal hetkel. Lisaks tuleb silmas

pidada, et kaebajal on võimalik kohtule avaldusi esitada ka paberkandjal ning lisaks ei pea

kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb

sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega

3-25-2572

tutvuda, kui talle ligipääs AET-ile võimaldatakse. Ilmselgelt ei ole kaebaja ligipääs sedavõrd

piiratud, et seda võiks pidada kaebaja õiguste kaitset takistavaks.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike

1 punktide 1 ja 5 alusel rahuldamata.

15. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lõige 3

ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)