2-25-111643/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-25-111643

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D Yi vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

636,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: D Y (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus D Yi vastu.

2. Mõista D Yilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel

15.09.2019 sõlmitud väikelaenulepingu alusel põhivõlg 218,80 eurot, intress 202,98

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, 30.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

139,10 eurot ja viivis põhivõla (218,80 euro) tasumata osalt 21% aastas alates

01.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista D Yilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 475 eurot.

5. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

2-25-111643

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Xxx AS ja kostja sõlmisid 15.09.2019 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja

4600 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas

võlausaldaja 02.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 19.06.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges võlausaldaja lepingu

üles öelduks ja loovutas nõude 15.08.2022 hagejale (dtl 55). Nõude loovutamisest on kostjat

teavitatud 15.08.2022 kirjaga.

2. Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta. Laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on

läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Kostja keskmine sissetulek laenu väljastamisele

eelnenud kuudel oli 1198,53 eurot ning finantskohustused piirdusid 174,33 euroga.

Majapidamiskuludeks arvestati 375 eurot (kontolt nähtuvad regulaarsed majapidamiskulud

olid 269,35 eurot).

3. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 218,80 eurot, intressi 202,98 eurot,

30.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 139,10 eurot ja viivist põhivõlalt (218,80

eurot) 21% aastas alates 01.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Lisaks põhivõlale, intressile ja viivisele nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 30 eurot. Hageja selgituse kohaselt on tegemist pärast lepingu ülesütlemist tekkinud

kuludega, mis koosnevad kolmest tasulisest meeldetuletuskirjast (kokku 25 eurot, saadetud

22.05.2023, 19.04.2024, 19.09.2024) ja muudest kuludest (5 eurot).

5. Hageja esitas 24.10.2025 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Hageja

selgitas täiendavalt sissenõudmiskulude nõude kujunemist. Hageja esitas makseviivitusega

tekkinud muude kulude tõendamiseks väljavõtte oma tööprogrammist.

6. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus 20.09.2025 kätte toimetatud

(postkasti jätmisega), kostja hagile vastanud ei ole.

7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

riigilõivust (175 eurot) ja lepingulise esindaja kuludest (527 eurot). Hageja taotleb kostja

kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud

ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

2/5

2-25-111643

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Maakohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses.

9. Xxx AS ja kostja sõlmisid 15.09.2019 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel kostja sai

4600 eurot laenu (dtl 37-53). Laen tuli tagasi maksta kokku lepitud maksegraafiku alusel

(dtl 42-44).

10. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

11. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2019 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

19,37% (kohaldus alates 01.07.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,37%

= 58,11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 24,37% (dtl 45). Sarnase tulemuse annab

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

(24,04%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale summas 1804,56 eurot ja

hagejale summas 2576,64 eurot, kokku summas 4381,22 eurot, mille hageja on arvestanud

põhivõla katteks. Hageja nõuab põhivõla 218,80 euro, intressi 202,98 euro,

sissenõudmiskulu 30 euro ja 30.06.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 139,10

euro tasumist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt (218,80 eurot)

21% aastas alates 01.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

13. Hageja on esitanud selgituse ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta ning maakohus veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas

tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs, dtl 80-87). Kostja

keskmine sissetulek laenu väljastamisele eelnenud kuudel oli 1198,53 eurot ning

finantskohustused piirdusid 174,33 euroga. Majapidamiskuludeks arvestati 375 eurot

(kontolt nähtuvad regulaarsed majapidamiskulud olid 269,35 eurot). Maakohus ei

tuvastanud puudujääke teabe kogumise ega hindamise protsessis.

14. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt

välja tasumata põhivõla jäägi 218,80 eurot.

15. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust, edastas esialgne

krediidiandja 02.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 19.06.2022 (dtl 54). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges

esialgne krediidiandja lepingu 20.06.2022 erakorraliselt üles öelduks ja loovutas nõude

15.08.2022 hagejale (dtl 55). Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 15.08.2022

kirjaga. Lepingu ülesütlemine 02.06.2022 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja oli

võlgnevuses vähemalt kolme osamaksega ning kostjat hoiatati lepingu ülesütlemise eest.

Ülesütlemine oli kooskõlas lepingu punktiga 11.1.1 ja VÕS §-ga 416.

16. Hageja nõuab lepingujärgse intressi tasumist VÕS § 397 lg 1 alusel. Maakohus ei

tuvastanud intressiarvestuses vigu ning mõistab kostjalt välja intressi lepingujärgses

määras 21% aastas perioodi 07.03.2022 kuni 01.06.2022 eest summas 202,98 eurot

(arvestuse aluseks olev tehe: 50,38 + 54,56 + 52,80 + 43,61 + 1,63).

17. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise lepingujärgses määras 21%

aastas põhivõla tasumata osalt (218,80 eurolt) alates 21.06.2022 (lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast). Hagiavalduse esitamise, 30.06.2025 seisuga oli sissenõutavaks

muutunud viivise summa 139,10 eurot. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses

3/5

2-25-111643

vigu (dtl 67). Hageja on nõudnud alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva

viivise väljamõistmist põhivõlalt lepingujärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. See

nõue on kooskõlas TsMS §-ga 367 ning kohus rahuldab ka selle.

18. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.

19. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja mh koos

kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hüvitamisele kuuluvad mh mõistlikud

kulud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3), s.o sissenõudmiskulud. VÕS § 1132 lg 2

punkti 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast

lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

20. Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 euro

tasumist (VÕS § 1132 lg 2 p 1) ja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest 5 euro

tasumist. Hageja nõuab hüvitist kolme meeldetuletuskirja eest (saadetud 22.05.2023,

19.04.2024 ja 19.09.2024), esimese eest 15 eurot ja kahe järgneva eest 5 eurot.

21. Hageja on kolme tasulise kirja kohta kohtule esitanud tõendina pdf faili (dtl 59-66) ning

muude makseviivitusega seoses tehtud toimingute kohta tööprogrammi väljavõtte (dtl 96-

98). Mõlemast tõendist nähtub, et hageja on võlgnevuse sissenõudmisega tegelenud.

Kuivõrd sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue, siis

tuleb hagejal oma nõuet, st kahju tekkimist tõendada. Teabelehel ja lepingu üldtingimuste

p-s 8.2 sisaldub tingimus, mille kohaselt kaasneb krediidiandjale maksete hilinemisega

õigus nõuda võlgnevusega seoses kliendile teatise saatmise teenustasu vastavalt

hinnakirjale ja VÕS § 1132 sätestatule (dtl 46 ja 50). Seega on poolte vahel kokkulepe

sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

22. Hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmisega ja muude makseviivitusega seotud kulude

hüvitamiseks on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 1, samuti pooltevahelise lepingu

punktiga 8.2. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja 25 eurot pärast

lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (15 eurot esimese kirja eest, 5

eurot teise kirja eest ja 5 eurot kolmanda kirja eest) ning 5 eurot muude sissenõudmisega

seotud toimingute eest.

23. Sissenõudmiskulud tekkisid kostjaga kontakteerumisest (e-kirjad, sõnumid, robotkõned,

meeldetuletuskirjad). Kui kostja oleks lepingut kohaselt täitnud, ei oleks hageja pidanud

neid toiminguid tegema ning kandma seonduvat kulu. Kohtu hinnangul on tehtud

toimingud mõistlikud ning hüvitis, mida hageja leppetrahvi sissenõudmiseks tehtud

toimingute eest küsib, mõistlikus suuruses. Kohus peab seetõttu põhjendatuks hageja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet summas 30 eurot.

Menetluskulud

24. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja

taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses.

25. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 175 eurot, mis vastab hagi hinnale (RLS § 59

lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

26. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist

tunnihinnaga 169 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust

4/5

2-25-111643

mahus 3,5 tundi. Lepingulise esindaja töö on seisnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamises ja avalduse esitamises, nõude aluseks olevate dokumentide tellimises,

kogumises, nende analüüsis, hagiavalduse ettevalmistamises, hagiavalduse koostamises,

lisade kogumises ja komplekteerimises ning esitamises kohtule ja hageja täiendavate

seisukohtade esitamises.

Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg ei ole

maakohtu hinnangul ülemäärane.

27. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei

olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on

hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu hinnangul põhjendatud

tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks

välja lepingulise esindaja kulu 3,5 * 80 = 280 eurot.

28. Kohus mõistab TsMS § 484² ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule

ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot).

29. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 175 + 280 + 20 = 475 eurot.

30. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

5/5