2-25-10343/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-10343

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi J. K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3378.49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX);

kostja J. K (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi kostja J. K

(isikukood XXX) vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt J. K ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja põhivõlg 2263.14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

147.86 eurot.

3. Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) nõue kostja J. K (isikukood

XXX) vastu rahuldamata põhivõla 534.68 eurot, intressi 354.80 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 78.01 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 29% ulatuses B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046)

kanda ja 71% osas J. K (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt J. K ’lt (isikukood XXX) hageja B2 Impact osaühingu (registrikood

11542046) kasuks välja menetluskulud 71% ulatuses s.o summas 298.20 eurot.

2-25-10343

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal J. K ’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact OÜ esitas 30.06.2025 hagiavalduse J. K vastu võlgnevuse nõudes, millega

hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2797.82 eurot, intress 354.80 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 225.87 eurot, riigilõiv 420 eurot ja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum

Bank plc) vahel 03.07.2023 sõlmitud krediidileping, mille alusel võimaldati laenulimiiti

3000 eurot. 01.12.2023 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisa laenulimiidi

suurendamiseks, millega kehtestati laenulimiidi ülempiir 3800 eurot. Kostja jättis lepingust

tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles IPF Digital AS lepingu 14.04.2024 üles.

Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact

osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 22.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohus on kostjale toimetanud 22.08.2025 kohtumääruse kätte TsMS § 314 ja § 326 alusel

postkasti jätmise teel 30.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Koos menetlusse võtmise määrusega määras kohus hagejale tähtaja 05.09.2025 hagiavalduse

täpsustamiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenulimiidi suurendamisel ei ole

kontrollitud kostja krediidivõimelisust. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude

ümberarvestus.

22.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 01.09.2025.

Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud.

2-25-10343

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);

2-25-10343



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust vaid lepingu sõlmimisel

03.07.2023. Ligi pool aastat hiljem, s.o 01.12.2023 suurendati laenulimiiti, kuid kohtule

esitatud asjaoludest ei nähtu, et lepingu muutmisel oleks kontrollitud kostja

krediidivõimelisust. Võttes arvesse, et laenulimiidi suurendamisega suurenes kostja

finantskohustus ning kostja poolt 03.07.2023 esitatud konto väljavõte ei peegeldanud kostja

krediidivõimelisust 01.12.2023, oleks krediidiandja pidanud uuesti kontrollima kostja

krediidivõimelisust.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

6. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude ümberarvestust. Koos menetlusse võtmise

määrusega määras kohus hagejale tähtaja 05.09.2025 hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus

selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuna krediidiandja ei ole laenulimiidi suurendamisel kontrollinud

kostja krediidivõimelisust. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus.

22.08.2025 kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale toimetatud kätte 01.09.2025.

Hageja kohtunõudele vastust ei esitanud.

2-25-10343

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti

määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt

makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa

ning vähendatud põhiosa jagatakse tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel

varasemalt kokkulepitud tingimustele.

Hageja kohtule nõude ümberarvestust ei esitanud, kuid hagiavaldusest nähtub, et

krediidiandja on kostjale väljastatud laenu kokku 3846 eurot. Kostja on krediidilepingu

raames teostanud tagasimakseid kokku summas 546.06 eurot. Inkassomenetluses tasus

kostja võla katteks 1036.80 eurot, millest hageja arvestab 35 euro ulatuses

sissenõudmiskulude katteks ja 1001.80 euro ulatuses põhinõude katteks.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Hageja ei ole esitanud uut seadusjärgset intressiarvestust, mistõttu arvestab

kohus kostja tasutud summa (546.06 + 1036.80) 1582.86 eurot väljastatud laenu 3846 eurot

katteks.

Hageja on arvestanud kostja tasutud summa osaliselt sissenõudmiskulu 35 eurot katteks.

Kohtu hinnangul ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud sissenõudmiskulu 35 eurot

tekkimist, mistõttu arvestab kohus kogu kostja tasutud summa laenu katteks.

Eelnevast tulenevalt on kostjal tagastamata laen summas (3846-1582.86) 2263.14 eurot.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise

eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Kohtul ei ole võimalik

hagiavalduse alusel kontrollida, kas tagastamata laen summas 2263.14 eurot on VÕS § 416

alusel muutunud sissenõutavaks.

Multitude Bank Laenulimiidi laenulepingu eritingimuste punkti G c) kohaselt makstakse

laenulimiidi summa tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu

aja möödumisest laenulimiidi summa kasutusse võtmisest. Tagasimaksete kogusumma

(Maksesumma) sõltub kliendi poolt kasutusse võetud laenulimiidi tegelikust summast ja

tagasimaksete ajast. Asja materjalidest nähtuvalt tehti kostjale viimane laenu väljamakse

01.12.2023, seega on laenu tagasimakse tähtaeg saabunud ja kogu laen on muutunud

sissenõutavaks 01.12.2024.

8. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt alates kostja viimase makse

järgnevast päevast 17.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.06.2025 seadusjärgses

viivise määras. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb hagejale viivist 225.87 eurot.

Võttes arvesse, et laenu tähtaeg saabus 01.12.2024, hageja nõuab viivist hagiavalduse

esitamiseni 30.06.2025 ja kostjal on ümberarvestuse kohaselt tagastamata laen summas

2263.14 eurot, on hageja põhjendatud viivise nõue 147.86 eurot, vastavalt järgnevale

arvestusele: summa 2263.14 eurot, periood 02.12.2024-31.12.2024, viivisemäär 12.25 %

aastas, summa 22.73 eurot; summa 2263.14 eurot, periood 01.01.2025-30.06.2025,

viivisemäär 11.15 % aastas, summa 125.13 eurot.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas

2263.14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 147.86 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 534.68 eurot, intressi 354.80 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 78.01 eurot.

2-25-10343

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

11. Hageja nõude suurus kokku oli 3378.49 eurot. Kohus rahuldas nõude summas 2411

eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 71%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1

alusel jätta 29% ulatuses hageja kanda ning 71% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot, millest kostja kanda jääb 71%

ehk 298.20 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

2-25-10343

Merike Varusk

kohtunik