2-21-11746/61 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11746

Tsiviilasi / hagi ese

L L hagiavaldus J B vastu pärandvara jagamise nõudes / J B

vastuhagi L L vastu pärandvara jagamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Vastuhagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja / vastuhagi kostja

L L (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja A B

Kostja / vastuhagi hageja

J B (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja A J

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L L (isikukood xxx) hagiavaldus J B (isikukood xxx) vastu V Vi (V,

isikukood xxx, surma aeg xxx.a) pärandvara jagamiseks selliselt, et kinnistusraamatu

registriossa nr xxx kantud korteriomand jäetakse L Lle.

2. Jätta menetlusse võtmata L L (isikukood xxx) hagiavaldus J B (isikukood xxx) vastu

alternatiivses nõudes jagada V Vi (V, isikukood xxx, surma aeg xxx.a) pärandvara

kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomandi müümisega avalikul

enampakkumisel.

3. Rahuldada osaliselt L L (isikukood xxx) hagiavaldus J B (isikukood xxx) vastu ja jagada V

Vi (V, isikukood xxx, surma aeg xxx.a) pärandvara järgmiselt:

3.1.

Jätta V Vi (V, isikukood xxx, surma aeg xxx.a) Swedbank AS-is avatud

arvelduskontol XXX xxx.a seisuga olnud 2599 (kaks tuhat viissada üheksakümmend

üheksa) eurot 65 (kuuskümmend viis) senti L Lle (L, isikukood xxx);

3.2.

Jätta V Vi (V, isikukood xxx, surma aeg xxx.a) Swedbank AS-is avatud

arvelduskontol XXX xxx.a seisuga olnud 4,40 (neli koma nelikümmend) USA dollarit

(USD) J Ble (B, isikukood xxx).

3.3.

Jätta L L (isikukood xxx) Swedbank AS-is avatud arvelduskontol XXX xxx.a

seisuga olnud 641 (kuussada nelikümmend üks) eurot 28 (kakskümmend kaheksa) senti

L Lle (L, isikukood xxx).

3.4.

Välja mõista L Llt (L, isikukood xxx) J B (isikukood xxx) kasuks 810 (kaheksasada

kümme) eurot 23 (kakskümmend kolm) senti.

4. Rahuldada osaliselt J B (isikukood xxx) vastuhagi L L (isikukood xxx) vastu ja müüa Tartu

Maakohtu kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand (asukoht xxx,

eriomandi ese eluruum nr xxx, mille üldpind on 38,30 m2 ja mille tähistus plaanil on xxx)

avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha järgmiselt: L L (isikukood xxx) saab

rahast ¾ (kolm neljandikku) ja J B (isikukood xxx) saab rahast ¼ (ühe neljandiku).

5. Jätta läbi vaatamata J B (isikukood xxx) vastuhagi L L (isikukood xxx) vastu taotluse osas

kohustada L Lt andma tahteavaldus korteri avalikul enampakkumisel müümiseks ja

kinnistusraamatu andmete muutmiseks.

6. Jätta rahuldamata J B (isikukood xxx) vastuhagi L L (isikukood xxx) vastu nõudes jagada

V Vi (V, isikukood xxx, surma aeg xxx.a) pärandvara järgmisel viisil:

6.1.

Jagada V Vi (V, isikukood xxx, surma aeg xxx.a) Swedbank AS-is avatud

arvelduskontol XXX olev raha summas 2599,65 eurot ja 4,40 USA dollarit nii, et J B

(isikukood xxx) saab 649,91 eurot ja 1,10 USA dollarit ja L L (isikukood xxx) saab

1949,74 eurot ja 3,30 USA dollarit;

6.2.

Jagada L L (isikukood xxx) Swedbank AS-is avatud arvelduskontol XXX olev raha

summas 641,28 eurot nii, et J B (isikukood xxx) saab 162,48 eurot ja L L (isikukood

xxx) saab 487,43 eurot;

6.3.

Nõuda L Llt (L, isikukood xxx) J B (isikukood xxx) kasuks välja kasutuseelist

korteri (registriosaga nr xxx, asukohaga xxx) kasumise eest kogusummas 1350 eurot.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

8. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. L L (hageja) esitas 27.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse xxx surnud V Vi pärandvara

jagamise nõudes (dtl-d 29-32). Kohus võttis hagi 10.08.2021 menetlusse (dtl 34). Kostja vastas

hagile 09.09.2021 (dtl-d 69-72). Kostja esitas 31.08.2022 vastuhagi (dtl-d 201-205). Kohus jättis

vastuhagi 02.09.2022 käiguta (dtl 208). Kohus võttis vastuhagi 07.09.2022 menetlusse (dtl 221).

Kostja esitas 31.08.2022 vastuhagi täpsustuse (dtl-d 227-230). Hageja esitas hagiavalduse

tervikteksti 24.04.2025 (dtl-d 465-469). Kostja esitas oma nõuete tervikteksti 26.04.2025 (dtl-d

507-512).

2. Hageja palub kohtul jagada xxx surnud V Vi (pärandaja) pärandvara selliselt, et kohus jätab

pärandvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga xxx hagejale, pärandaja arvelduskontol

2 (7)

20.04.2021 seisuga ning hageja arvelduskontol 09.03.2021 seisuga olnud eurovääringus summad

hagejale ning pärandaja arvelduskontol 20.04.2021 seisuga USA dollarites rahasumma kostjale.

Hageja avaldas kostjale makstava hüvitise suuruseks 810,23 eurot. Hageja põhjendab hagiavaldust

sellega, et hageja oli pärandaja abikaasa ning abikaasade vaheliseks varasuhte liigiks oli varaühisus.

V Vi pärijaks ½ suuruses osas on hageja ja ½ suuruses osas on kostja. Hagejal on tekkinud

korteriomandi säilitamisega seoses kulud, mille hüvitamise nõude tasaarvestab hageja kostja

kasutuseelise hüvitamise nõudega. Kostjal puudub õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist. Hagejal

puudub võimalus maksta kostjale hüvitist.

3. Kostja palub pärandvara jagada korteriomandi müümisega ning saadud raha jagamisega

vastavalt pärandiosade suurustele. Kostja palub jagada kontodel olnud raha vastavalt pärandiosade

suurustele. Kostja leiab, et pärandaja arvelduskontol oleva raha jagamisel tuleb arvesse võtta hageja

poolt alusetult välja võetud 899,50 eurot. Lisaks nõuab kostja hagejalt kasutuseelise hüvitamist, mis

on tekkinud sellest, et hageja kasutab õigustamatult kogu korterit, hõivates kogu korteri pinda ilma

kostjale tema osa kasutamise eest raha hüvitamata. Hageja hoidis võtmeid üksnes enda valduses ega

ei olnud nõus andma ligipääsu korterile ei kostjale ega tema volitatud esindajale M B.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli xxx surnud V Vi abikaasa ja hageja ning V Vi abielu

ei olnud enne V Vi surma lahutatud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja V Vi vaheliseks

varasuhte liigiks oli varaühisus ning hageja ja V Vi ühisvara ei olnud jagatud. Pooled ei vaidle selle

üle, et V Vi pärijaks ½ suuruses osas on hageja ja ½ suuruses osas on kostja. Kohus loeb poolte

vaidluse puudumise tõttu asjaolud tõendamist mittevajavateks (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi

lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 39 sätestab, et

kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara

hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta

pärimisseaduses sätestatut. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse

pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust

väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija

erilise huvi alusel.

Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja V Vi vahel oli kokkulepe kalduda kõrvale PKS § 37 lg-s 3

sätestatud abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel. Hageja ja kostja pärandiosade suurusi

arvestades ning hageja ja V Vi ühisvara osade võrdsust eeldades on hageja õigustatud pärandvara

jagamisel saama ¾ suuruse osa pärandvarast ning kostja on õigustatud saama ¼ suuruse osa

pärandvarast.

5. Pooled põhjendavad hagiavaldust ja vastuhagi väitega, et xxx seisuga oli V Vil ja hagejal

avatud pangakontod, millel oli raha. Samuti põhjendavad pooled hagiavaldust ja vastuhagi väitega,

mille kohaselt oli hageja ja V Vi ühisomandis korteriomand asukohaga xxx.

Swedbank AS-i 20.04.2021 nr xxx vastusest notarile nähtub, et hagejal oli 09.03.2021 seisuga

avatud arvelduskonto, mille saldo oli 641,28 eurot (dtl 13). Swedbank AS esitas koos vastusega V

Vi pangakonto väljavõtte, mille kohaselt oli V Vil avatud Swedbank AS-is arvelduskonto, mille

saldo oli 09.03.2021 seisuga 3611,70 eurot ja 4,40 USA dollarit. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt

on kontot 09.03.2021 debiteeritud 29,56 euro ulatuses 08.03.2021 toimunud tehingu täitmiseks.

Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et 10.03.2021 ja 06.04.2021 on kontot debiteeritud

pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks 261,20 euro ulatuses. Pangakontot on 15.03.2021

krediteeritud 178,21 euro ulatuses (dtl 14). Eeltoodut arvestades kuulub poolte vahel jagamisele

3499,15 eurot.

3 (7)

Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hagejale V Vi pangakontolt 10.03.2021 matusekulude katteks

välja makstud 899,50 eurot. Kohtu hinnangul tuleb PärS § 131 lg 1 ls 2 järgi lugeda nimetatud

rahasumma ulatuses hüvitatuks V Vi matusekulud ning selles osas pärandvara jagada ei saa. V Vi

pangakontolt matusekulude katteks välja makstud rahasumma tuleb maha arvestada matusekulude

kogusummast ning kaaspärijate vahel kuulub vastavalt nende pärandiosadele jagamisele

matusekulude jääk. Hageja on esitanud matusekulude tõendamiseks xxx 10.03.2021 fraktuurarve nr

2021 summas 899,50 eurot (dtl 278). Arve saajaks on märgitud hageja ning arvel on märgitud

kaubad ja teenused, mis on seotud surnu matmisega. Arvel on osundatud pärandajale. Kohtu

hinnangul tõendab arve, et hagejal tekkis kolmanda isiku ees kohustus tasuda teenuste eest, mis on

seotud V Vi matustega. Kohustuse tekkimine ei ole seotud arve tasumisega, vaid kolmanda isiku

poolt teenuse osutamisega. Seega on tekkinud matusekulud, mis oli hagejal võimalik katta V Vi

pangakontolt saadud 899,50 euro arvel. Kostja ei ole tõendanud arvel märgitud teenuste

mitteosutamist ning hagejal arve tasumise kohustuse puudumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub

poolte vahel jagamisele hageja pangakontol 09.03.2021 seisuga olnud 641,28 eurot ja pärandaja

pangakontol olnud 2599,65 eurot ning 4,40 USA dollarit.

Kinnistusraamatu väljatrükist nähtuvalt on korteriomandi asukohaga xxx kohta avatud

kinnistusraamatu registriosa nr xxx, mille II jakku on ühisomanikena kantud pooled (dtl 18). Pooled

ei vaidle selle üle, et korteriomand kuulub jagatava pärandvara hulka. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

6. Kostja on esitanud vastuhagi, milles on korteriomandi osas taotlenud pärandvara jagamist

korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisega ning ostuhinna jagamisega poolte vahel.

Kohus on vastuhagi menetlusse võtnud. Hageja esitas 24.04.2025 alternatiivse nõude korteriomandi

osas pärandvara jagamiseks selle müümisega avalikul enampakkumisel ja ostuhinna poolte vahel

jagamisega. Kohtu hinnangul ei anna seadus hagejale õiguskaitset esitada hagiavaldust nõudes,

mille rahuldamisega on võimalik saavutada sama eesmärk, mis on võimalik saavutada vastuhagis

esitatud ja menetlusse võetud nõude rahuldamisega. Hagejal on võimalik alternatiivse nõude

esitamise asemel soovitud eesmärgi saavutamiseks võtta vastuhagis esitatud nõue tingimuslikult

õigeks, kui kohus jätab hageja nõude rahuldamata.

TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Kohus ei ole lahendanud hageja alternatiivse nõude menetlusse võtmise küsimust.

Kohus lahendab alternatiivse nõude menetlusse võtmise küsimuse otsusega ning keeldub eeltoodut

arvestades TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hageja 24.04.2025 esitatud alternatiivse nõude menetlusse

võtmisest.

7. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva

seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi

hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS

§ 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid,

kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui

kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus

hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või

müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike

vahel vastavalt nende osa suurusele.

Hageja on taotlenud, et ühisomandis olev korteriomand jäetakse hageja ainuomandisse.

Alternatiivsena on hageja taotlenud pärandvara jagamist korteriomandi müümisega avalikul

enampakkumisel. Hageja avaldas kohtule 24.04.2025, et hagejal puudub võimalus maksta kostjale

rahalist hüvitist (dtl 467). Kostja on taotlenud pärandvara jagamist korteriomandi müümisega

avalikul enampakkumisel.

4 (7)

Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud

(RKTKo 29.05.2025 2-20-17399/67, p 14; RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516/46, p 24). Kohus ei saa

ühisomanikule jätta asja tema tahte vastaselt ja suurema hüvitise vastu, kui ta on nõus ja võimeline

maksma (vt ka RKTKo 26.04.2017 3-2-1-14-17, p-d 23-26; 25.10.20017 2-14-18828, p 14.2).

Kohus ei saa määrata pärandvara jagamist korteriomandi jätmisega hagejale, sest hageja on

avaldanud, et ta ei ole võimeline maksma korteriomandi eest kostjale hüvitist (dtl 467). Seetõttu ei

saa kohus valida hageja nõutud pärandvara jagamise viisi. Kohus jagab pärandvara korteriomandi

osas kostja taotletud viisil ja määrab korteriomandi müümise avalikul enampakkumisel. Kohus

määrab, et saadud raha tuleb jagada selliselt, et hageja saab saadud rahast ¾ ja kostja saab saadud

rahast ¼.

8. Kostja on taotlenud, et kohus kohustaks hagejat andma tahteavalduse korteri avalikul

enampakkumisel müümiseks ja kinnistusraamatu andmete, see on kinnistu omanike kande ja osade

suuruse muutmiseks ning asendada tema tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega. AÕS § 77 lg 2

järgi ühise omandi lõpetamine asja avalikul enampakkumisel müümisega ei eelda poolte

tahteavaldusi, mis tuleks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 mõistes asendada. Seetõttu on kostja

esitanud taotluse, millele seadus ei anna õiguskaitset. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud taotluse

osas läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).

9. Hageja on taotlenud V Vi ja hageja pangakontodel olnud eurovääringus rahasummade

jätmist hagejale ning USA dollarites rahasumma jätmist kostjale ning hagejale kohustuse panemist

maksta kostjale välja tema osa 810,23 eurot. Kostja omakorda on taotlenud rahasummade jagamist

poolte vahel võrdeliselt nende osade suurustega.

Kostja taotletud viisil pärandvara jagamise korral teeb kohus kohtulahendi, mille alusel on pooltel

võimalik taotleda krediidiasutuselt kontodel olevate vahendite käsutamist, st kontodel olevate

rahasummade väljamaksmist vastavalt kohtulahendis määratud osade suurustele. Jagatava

pärandvara hulka kuulub ka hageja arvelduskontol olnud raha 09.03.2021 seisuga. Seega tuleb

kostja taotletud viisil pärandvara jagamisel käsutada hageja kontot. Kohtu hinnangul ei saa eeldada,

et hageja arvelduskonto jääk on alates 09.03.2021 püsinud muutumatuna. Seetõttu sõltub

kohtulahendi täitmine sellest, kas otsuse täitmise ajal on hageja arvelduskontol piisavalt raha.

Kohtulahend ei pane hagejale kohustust tagada määramata aja jooksul enda kontol piisava raha

olemasolu kohtuotsuse täitmiseks. Seetõttu ei pruugi kostja taotletud viisil pärandvara jagamine olla

teostatav. Kohus jagab eeltoodut arvestades pärandvara hageja taotletud viisil ning jätab V Vi

pangakontol 20.04.2021 seisuga olnud 2599,65 eurot hagejale, 4,40 USA dollarit kostjale ning

hageja pangakontol 09.03.2021 seisuga olnud 641,28 eurot hagejale. Kohus mõistab hagejalt kostja

kasuks välja hüvitise 810,23 eurot.

Hageja ei ole soovinud kostjalt hüvitist V Vi pangakontol olnud 4,40 USA dollari jätmise eest

kostjale. Seetõttu ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitist 4,40 USA dollari kostjale

jaotamise eest.

Kohus jagas pärandvara hulka kuulunud arvelduskontodel olnud raha hageja taotletud viisil. Kohus

jätab seetõttu vastuhagi nimetatud osas rahuldamata.

10. Kostja on esitanud hageja vastu kasutuseelise 1350 eurot hüvitamise nõude. Kostja on

esitanud hageja vastu nõude korteriomandi kasutuseelise jagamiseks ning hüvitise eest hagejale

jätmiseks. PärS § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub

pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate

vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 72 lg 1 ls 1 sätestab, et kaasomanikud

valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus

ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. PärS § 156 lg 2

5 (7)

sätestab, et kasu jaotatakse alles pärandvara jagamisel. Kui jagamine on välistatud kauemaks ajaks

kui üks aasta, võib kaaspärija nõuda iga aasta lõpul puhastulu jaotamist. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 järgi on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad

eelised (kasutuseelised). AÕS § 72 lg 3 ja PärS § 156 lg 2 koosmõjus võimaldavad kaaspärijal

nõuda teiselt kaaspärijalt kasutuseelise jagamist ja hüvitamist järgmiste eelduste esinemisel: (a)

kaaspärija kasutab asja; (b) kaaspärija ei võimalda teistel kaaspärijatel asja kasutada.

Kostja on leidnud, et korteriomandi kasutamist hageja poolt pärast pärandaja surma tõendavad

majandamiskulude arved, millest nähtub vee- ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise kulude

olemasolu. Kohus on seisukohal, et korteriühistu poolt väljastatud majandamiskulude arvetest

nähtub vee- ja kanalisatsiooni ja vee soojendamise kulude tekkimine pärast 09.03.2021 (dtl 438-

443, 451-455, 486-505). Nimetatud kulud saavad tekkida üksnes korteriomandi sihtotstarbelisel

kasutamisel. Hageja on hagi esitamisel avaldanud, et korteriomand on tema elukoht (dtl 31, p 11.1).

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et korteriomandit kasutab hageja.

Kostja on üldsõnaliselt avaldanud, et hagejat on pidevalt informeeritud sellest, et hageja kasutab

õigustamatult kogu korterit, hõivates kogu korteri pinda ilma kostjale tema osa kasutamise eest raha

hüvitamata. Samuti on hageja üldsõnaliselt avaldanud, et hageja ei soovinud lasta kostjal teostada

korteri osa üle omandiõigust, tema soov oli kogu korter saada enda ainuomandisse, mis avaldus

tema poolt kohtule esitatud haginõudes; kostjale ei ole antud kunagi korterile ligipääsu (võtmed olid

alati üksnes hageja valduses). Kostja on avaldanud, et hageja hoidis võtmeid üksnes enda valduses

ega ei olnud nõus andma ligipääsu korterile ei kostjale ega tema volitatud esindajale Malvina

Bondar.

Hagejal korteriomandi ühisomanikuna on õigus kasutada korteriomandit tervikuna, mitte osaliselt.

Ühisomanik rikub teise ühisomaniku õigusi siis, kui ei võimalda teisel ühisomanikul korteriomandit

kasutada. Kostja ei ole välja toonud, millal ja millisel viisil avaldas kostja hagejale tahet

korteriomandit kasutada ning millal ja kuidas takistas hageja kostjal korteriomandi kasutamist.

Kostja ei ole välja toonud, kas ja millal on kostja või tema esindaja nõudnud hagejalt korteriomandi

kaasvaldust (nt korteri võtmeid) ning kas ja millal on hageja sellest keeldunud. Kohus juhtis

29.03.2025 kostja tähelepanu nimetatud asjaolude väljatoomise ja tõendamise koormisele (dtl 462).

Kostja ei ole asjaolusid konkretiseerinud ega nende kohta tõendeid esitanud. Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kasutuseelise hüvitamise ja jagamise nõude

eeldusi. Kohus jätab hageja nõude kasutuseelise 1350 eurot jagamiseks ja hüvitamiseks

rahuldamata.

11. Hageja esitas kostja kasutuseelise hüvitamise nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kohus jättis

hagiavalduse kasutuseelise hüvitamise nõudes rahuldamata, mistõttu puudub kostja nõue, mida

hageja saaks oma nõudega tasaarvestada. Kohus ei kontrolli seetõttu hageja nõude aluseks olevate

asjaolude esinemist ja hageja nõude põhjendatust, sest see ei mõjuta asja lahendamist.

12. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

13. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi

ja vastuhagi osaliselt. Kohus jagas seega pärandvara eelduslikult mõlema poole huvides. Kohtu

arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt

ka RKTKo 27.09.2010 3-2-1-70-10, p 14).

14. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab seetõttu menetluskulude

suuruse kindlaks määramata.

6 (7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)